Must-kuldne müts me peas II. Märt Karmo

Чтение книги онлайн.

Читать онлайн книгу Must-kuldne müts me peas II - Märt Karmo страница 35

Must-kuldne müts me peas II - Märt Karmo

Скачать книгу

IV (8. õ.-a.) ja V klassis (9. õ.-a.) anda üks tund nädalas, Progümnaasiumi I, II ja III klassis (5.–7. õ.-a.) aga kaks tundi nädalas. Apostliku õigeusklike jaoks plaaniti II Reaalkoolis ja II Gümnaasiumis üks rühmatund ning II Progümnaasiumis kaks rühmatundi nädalas.316

      Keel- ja puhkpilliorkestri harjutusteks varuti linna koolivalitsuse loal kuus rühmatundi nädalas.317

      Õppepraktika Majanduslikus Erikoolis ja II Poeglaste Kommertskoolis

      Uut tüüpi kõrgemas kutsekoolis – Majanduslikus Erikoolis, ootas poisse ka erialapraktika. Klassijuhatajad korjasid kahe vanema klassi poistelt sooviavaldusi, kuhu keegi tahtis suvel praktikale minna. Pedagoogikanõukogu toetas ka I klassi (10. õ.-a.) õppurite taotlusi minna vabatahtlikult (õppekava seda ette ei näinud) samuti praktiseerima.318

      Reaali teiste koolide õpilased realistid muidugi praktikal ei käinud. Kuid mõnelgi tuli suvel kooliskäimiseks lisaraha teenida. Harry Tulp (1940 PR) oli üks neist: „Oma esimeseks palgaliseks töökohaks loen /-/ hotelli „Room” (Narva mnt. 20, hävis 9.03.1944 – M. K.). Olin seal 1939. aasta suvel hotelliboy. Sellele tööle sokutas mind skaudivend ja omakandi poiss, pärastine relvavend Erich Hurma. Palka sain 25 krooni kuus, jootrahaga aga teenisin päevas juurde neli-viis krooni. Tartu ärimees Mart Jänes poetas alati kahekroonise, kui ta pakid olid autost numbrituppa viidud. Õhtul võisid temalt veel lisa teenida, kui olid osanud talle paar-kolm kena näitsikut tellida.”319

      Majandusliku Erikooli II klassi (11. õ.-a.) noorukid käisid 1939. aasta suvel töökogemusi saamas pealinna pankades, Tallinna kaubajaamas, Eesti Munaekspordis, Aseri tehases ja Võru raudteejaamas.320

      1939/40. õppeaastaks Majandusliku Erikooli asemel juba II Kommertskooli nime kandva õppeasutuse eelviimase klassi noormees Ilmar Ploom (1941 M) talletas praktikamuljeid oma päevikussegi: „Esmaspäev, 10. juuni 1940. Olin kell 13 Tallinna konduktorite reservis, kus mulle varustusena esialgu vaid vihmakuub anti. Kell 15.35 väljus Koplist rong sihtkohaga Tapa. Oli päris huvitav, sõitsin platvormvaguni piduriputkas. Jaamadest läbisõidul tuli näidata rohelist lippu ja jälgida vedurijuhi vilesignaale. Kell 19 olime Tapal, sõime ja puhkasime puhkeruumis ning 21.30 paiku alustasime tagasisõitu.

      Nii algas siis meie raudtee-praktikum, kus iga reisi lõppedes anti dispetšeri poolt teada uus tööleilmumise aeg. Peale rongisõitude oli ka valvekordi reservi ruumides, kus öösiti päris mõnusasti magada sai või päeval aias kaarte mängiti, kuni „välk sisse lõi” ja kiiresti rongile tuli tõtata. Enamasti olimegi rongimeeskondades, kus piima- ja kaubarongides ka peale- ning mahalaadimistöid tuli teha. Sõidugraafikud muutusid südasuvel päris tihedaks, nii et kodus viibimise aeg kulus sageli ainult magamisele. 4.–14. juulini sõitsin kitsarööpalisel Tallinn-Väike ja Türi vahel, muidu aga pendeldasime liinidel Tallinn-Tapa, -Haapsalu ja -Paldiski. Peale minu sõitsid konduktoritena veel (klassivennad – M. K.) Tendal, Kaselaan, Kerdmann, Kruus, Prank, Samma, Arendi ja Vimmasaare, paralleelklassist Sander ja Liiv. Terk töötas Balti jaama kaubaaidas, Nahkor Kopli kaubajaama kontoris. Palk oli meil kaks krooni päevas, peale selle lisatasud läbisõidetud kilomeetrite ja ületundide eest. Kuna päevad raudteel möödusid üldiselt sarnaselt, jätan nende kirjeldamise siinjuures vahele ning esitan ainult erakordsemad päevad. Nii nagu mina neid nägin ja tunnetasin, mis kuuluvad selle ajaloolise suve pöördeliste ja saatuslike sündmuste ahelikku.

      Pühapäev, 16. juuni 1940. Kell 16.18 pidin Tapale sõitma, aga kui Koplisse jõudsime, selgus, /-/ et ainult kaks meest sõitsid kaasa. Läksime kahekesi tagasi reservi, kus meile määrati rong homme kell 15.35.

      N. Liidu väed marssisid juba Leedusse sisse, Läti piiril oli üks surmaohvritega vahejuhtum. Küllap nad otsivad põhjust sissemarssimiseks.”321

      Viimase vaba kooliaasta lõpp

      1. novembril 1939 töötas Eestis 46 progümnaasiumi, 37 reaalkooli ja 45 gümnaasiumi. Kõiki koolitüüpe oli eelmise õppeaastaga võrreldes numbriliselt küll vähemaks jäänud (9), sest baltisakslaste lahkumise tõttu suleti kokku 11 kooli. Sellest hoolimata oli õpilaste arv ligi poole tuhande võrra suurem.322

      1940. aasta suve algul jätkus koolielu Reaaliski näiliselt endises voolusängis. Veel 25. jaanuaril 1940 oli direktor K. Koljo pannud klassijuhatajaile südamele, et nad vankumatult kaitseksid ja sisendaksid ka oma kasvandikesse Eesti iseseisvuse säilitamise üllast mõtet.323

      Viimasel iseseisvusaegsel suvel 1940, saatsid kaks uut kooli – 1937. aastal moodustatud Tallinna II Gümnaasium ja Tallinna II Poeglaste Kommertskool (endise nimega Tallinna Majanduslik Erikool) – ellu oma esimesed lennud.

      Reaalkooli struktuuri muutused aastail 1920–1940

      Eeltoodu põhjal nägime, kuidas kajastusid haridusreformid Reaali tunnikavades ning kuidas kool järgis ning kohandas üldkehtestatud õppekavu. Nende muudatustega kooskõlas teisenesid ka Reaalkooli struktuuri ja kooli nimetusi. Tabel 19 (lk. 108, 109) näitab seda kokkuvõtlikult.

      Tallinna Reaalkooli struktuur aastail 1920–1940326 Tabel 19

KoolinimetusÕppe-aastaI ette-valmis-tusklassII ette-valmis-tusklassIII ette-valmis-tusklassI klass4. õ.-a.II klass5. õ.-a.
Tallinna Linna I Reaalkool
1919/20133
1920/2123
1921/222
1922/23
Tallinna Linna Poeglaste Reaalgümnaasium
1923/24
1924/25
1925/26
1926/27
1927/28
1928/29
1929/30
Tallinna Linna Poeglaste Gümnaasium
1930/31
1931/32
1932/33
1933/34
1934/35
1935/36
1936/37
1937/38
Tallinna Linna Poeglaste I KeskkoolI klass5. õ.-a
1934/351
1935/361
1936/371
Tallinna II Progümnaasium
1937/381
1938/391
1939/401
Tallinna II Reaalkool
1937/38
1938/39
1939/40
Tallinna II

Скачать книгу