Must-kuldne müts me peas II. Märt Karmo
Чтение книги онлайн.
Читать онлайн книгу Must-kuldne müts me peas II - Märt Karmo страница 33
Milliseid muudatusi tõi aga uus keskkooli tüüpõppekava 1937. aasta omaga võrreldes? 1938/39. õppeaastal kasvas reaalkoolis esimese võõrkeele tundide arv (tabel 16) ühe nädalatunni võrra (III kl. / 9. õ.-a.) ning kuue tunniga lisandus kavva teine võõrkeel. Kahe nädalatunni võrra oli kärbitud matemaatika, joonistamise ning usuõpetuse (ja valitavad ainete) tunde, ühe tunni kaotas tervishoid. Tundide üldarv – 95, jäi samaks.
Progümnaasiumis oli lisatud üks tund matemaatikat, loodusteadust ning usuõpetust (ja valitavaid aineid) ning kärbitud kahe võrra matemaatika tunde. Kokkuvõtte kasvas tundide üldarv ühe tunni võrra – 152-ni.
Gümnaasiumi reaalharu (R1) õppekavas muudatusi peaaegu polnud. Lisandunud oli vaid üks nädalatund maateadust (V kl./12. õ.-a.) ning seda usuõpetuse ja valitavate ainete arvelt. Teise reaalharu (R2) õppekavas oli sama muudatus, lisaks ühe maha võetud tervishoiu tunni asemel anti viimases klassis uue kava järgi üks tund filosoofiat.303
1938/39. kooliaastal moodustas Majandusliku Erikooli õppekavast ühe osa suvepraktika. Selle sooritamise kohta pidid II klassi (11. õ.-a.) õppurid esitama asjakohased tunnistused, mille pedagoogikanõukogu läbi vaatas ja kinnitas.304 Kool otsustas paluda linnakoolivalitsuselt luba anda II klassis üks tund filosoofiat ja III klassis (12. õ.-a.) üks tund kosmograafiat kooli ülalpidaja kulul.305
Saksa keel hakkas Reaalis esimese võõrkeele positsioone loovutama ulatuslikumalt alles pärast 1937/38. õppeaastat. Isegi veel 1939/40. õppeaastal oli II Progümnaasiumi IV ja V klassis (8. ja 9. õ.-a.) esimeseks võõrkeeleks saksa keel.306
Haridusministeeriumi 25. augusti 1938. aasta ringkiri uute õppekavade kasutuselevõtu kohta andis koolmeistritele jälle lisatööd, et uusi kavu vanadega klappima panna. Kuidas seda tegema pidi, seda ütles ministeerium neile ette.
Progümnaasiumis, samuti reaalkooli ja gümnaasiumi I klassis nõuti 1938/39. õppeaastal õppetöö täies mahus ümberkorraldamist 19. märtsil 1938 kinnitatud õppekavade järgi. Samade koolitüüpide muudes klassides tuli ajutiste ja uute õppekavade vahelised erinevused ühtlustada 1939. aasta kevadeks. Kui mingi aineosa üleviimisel vanema klassi kursusesse oli madalama klassi kursus muutunud kergemaks, siis tuli aega kasutada kordamiseks ja aine süvendamiseks või mõne muu aine kohandamiseks uute õppekavadega. Kui mõni õppeaine (või osa sellest) tuli 1938. aasta õppekavade järgi käsitlemisele nooremas klassis kui ajutised kavad ette nägid ning aine on käsitlemata, siis tuli see aine läbi võtta mõnes vanemas klassis.
Progümnaasiumides ja reaalkoolides olid 1938. aasta õppekavadega kohandatavad suuremate muudatusteta järgmised õppeained: emakeel, võõrkeeled, matemaatika, tervishoid, joonistamine ja joonestamine, võimlemine, laulmine ning usuõpetus. Ülejäänud õppeainetega oli asi keerulisem.
Ajaloos ja kodanikuteaduses tuli 1938/39. õppeaastal uute õppekavade alusel läbi võtta: progümnaasiumis – I klassi (5. õ.-a.) ja osa II klassi (6. õ.-a.) kursust, III klassis (7. õ.-a.) osa I klassi kursust ja II klassi kursus, IV klassis (8. õ.-a.) II klassi kursus (uute kavade järgi) ja IV klassi kursus ning V klassis (9. õ.-a.) kogu kursus. 1939/40. õppeaastal tuli III klassis osa II klassi kursust ja III klassi kursuse läbivõtmata osa käsitleda uute õppekavade järgi. Muudes klassides lähtuti uutest kavadest. Nagu ka kõigis reaalkooli klassides.
Loodusteadus pidi 1938/39. õppeaastal ära jääma neis progümnaasiumides ja reaalkoolides, kus taimede anatoomiat ja füsioloogiat oli õpitud eelviimases klassis. Koolides, kus 1937/38. õppeaastal füüsikat eelviimastes klassides ei õpetatud, tuli mõlema klassi kursus läbi võtta lõpuklassis, mis nõudis füüsikatundide arvu suurendamist teiste tundide arvel.
Koolides, kus 1937/38. õppeaastal keemiat ei õpitud, hakati seda uuel õppeaastal läbi võtma lõpuklassis.
Maateaduse kursust tuli progümnaasiumi klassides osaliselt korrata, süvendada ja sobitada, osa tunde kasutada mõne teise aine tarbeks, V klassi (9. õ.-a.) kavas puudus maateadust aga sootuks. Samuti ka nende reaalkoolide III klassides (9. õ.-a.), kus koolis kursus juba II klassis lõppes. Muudes reaalkooli klassides tuli uute kavadega kohaneda kevadeks.
Gümnaasiumi II klassis (11. õ.-a.) nõuti kõikide õppeainete kohandamist uute õppekavadega 1939. aasta kevadeks.307
Ajaloo õpetamise eesmärkide ja meetodite ning õpikute koostamise põhimõtete üle pidas Reaali ajalooõpetaja ja Riigivolikogu liige Järvo Tandre – Rudolf Stockeby 1938. aastal tulise mõttevahetuse Tartu Ülikooli ajalooprofessori, kunagise Erareaalkooli õpetaja Peeter Tarvel-Treibergiga.
J. Tandre arvates olid paljud P. Tarveli ajalooõpikud lausa revolutsiooni käsiraamatud, kus ajalugu käsitleti üksnes klassivõitluse seisukohalt. Küllap oli omajagu tõde selles, et vasakpoolse mõtteviisi esindajana tuntud autori õpperaamatuis oli varasemast rohkem tähelepanu pööratud ajaloo sotsiaalpoliitilistele ja majandusliku materialismi aspektidele. J. Tandre jäi seevastu äärmuslikult vastandlikule positsioonile, nõudes ajalookursuse reformimist, et see tugineks „meie rahvusriigi kodaniku põhivaateile” ning „geopoliitilise asendi arusaamadele”. Tagantjärele J. Tandre väiteid üle lugedes, tuleb tõele au andes tunnistada, et need jäid kohati lihtsustatuiks ning kandsid ülepingutatud rahvuslikkuse ja tasalülitatud ühiskonna ametliku rahvuspoliitika pitserit. Natuke õõnsa loosungina kõlas ka J. Tandre nõue ajalooõpikuile: „Maha liberaalne massidemokraatia”, sest Eestis vajatakse „ülesharitud soid, töötavaid käitisi, loovaid inimesi ja tugevat rahvast, aga veel tugevamat riiki”.308 Kokkuvõttes mõjus see väitlus kooliajaloo ülesannete mõistmisele aga kindlasti ergasta- valt.
Vabariigi presidendi 25. mai 1939. aasta otsusega muudeti paar õppeaastat töötanud kaheaastase õppeajaga Tallinna Majanduslik Erikool 1. augustist 1939 kolmeaastaseks (10.–12. õ.-a.) kõrgema astme majanduslikuks erikooliks ja õppeasutus hakkas 1. augustist kandma nime Tallinna II Poeglaste Kommertskool.309 Selle teate võttis Reaali direktor K. Koljo ning õpetajaskond vastu suure rõõmu- ja rahulolutundega.
Gümnaasiumikursuse pikenemise tõttu ühe aasta võrra ei olnud uutes gümnaasiumides, s.h. ka Tallinna II Gümnaasiumis 1939. aasta kevadel lõpuklassi ega lõpetajaid.
1938/39. õppeaastal töötas riigis 49 progümnaasiumi, 40 reaalkooli ja 48 gümnaasiumi, kus õppis 16008 õpilast.310 Reaalkoole oli endiselt alla 50, ehk just niipalju neid 1936. aastal edaspidi tegutsemas näha soovitigi. Tung keskkoolidesse oli aga suur, sest 4789-st sisseastujast võeti 1939. aasta kevadsuvel vastu 2966 (62%) ning enam kui kolmandik (1823) ei pääsenud keskkooli kas teadmiste või ruumipuuduse tõttu.311 Uusi klasse ja rööpklasse avada siiski ei soovitud, sest keskkoolide piiramatuks paisutamiseks ei jätkunud raha (reform oli niigi kulukaks läinud) ja seda ei peetud ka otstarbekas.
1939/40. õppeaastaks välja kujunenud eri koolitüüpide õppekavu näitavad tabelid 16 (tüüpkava) ja tabel 17. Ilmneb, kui suurt tähelepanu osutati võõrkeelte õpetamisele ka reaalkallakuga koolides. Gümnaasiumis ja reaalkoolis oligi suurima tundide arvuga aine esimene võõrkeel, millele järgnesid matemaatika ja eesti keel. Vaid progümnaasiumis jäi esimene võõrkeel mahult matemaatikale ja eesti keelele alla.
Reaalainete (matemaatika, füüsika, keemia, loodusteadus, tervishoid, maateadus, kosmograafia) kogumaht oli kasvanud – 70 tunnilt (1935/36. õ.-a.) 80 tunnini 1939/40. õppeaastaks. Humanitaarainete (emakeel, kaks võõrkeelt, ajalugu, filosoofia eelkursus) võrdlevad näitajad olid vastavalt