Must-kuldne müts me peas II. Märt Karmo
Чтение книги онлайн.
Читать онлайн книгу Must-kuldne müts me peas II - Märt Karmo страница 29
Haridusminister A. Jaakson ütles uut koolivõrku tutvustades, et kool on rahva jaoks, mitte vastupidi ning arenev rahvas peab aeg-ajalt, vastavalt oma majanduslikule jõukusele, kultuuritasemele ning orientatsioonile, muutma koolikorraldust, -võrku ja -kava. Esialgu on tegu raamkavaga, kuhu sügisel võib tulla väiksemaid muutusi. Ta rõhutas, et peale sundusliku algkooli on kõik teised koolid inimese vaba tahte avaldus. Siiski jääb sellest väheseks, valiku alusel tuleb kindlaks teha need, kes on suutelised edasi õppima.273 Esialgu tegutsenuks 50 progümnaasiumit ja 39 reaalkooli, kuid lõplik võrgukava nägi ette jätta tööle 40 progümnaasiumi ja 38 reaalkooli.274
Parandatud tüüpõppekavad
Juulis 1937 ilmus algkooli, keskkooli ja gümnaasiumi õppekava määrus, mis pidi jõustuma 1. augustist 1937 ja andis uuele koolistruktuurile selge sisu (tabel 11).
Esmakordselt leidus ametlikes õppekavades viide ka klassijuhatajatunni kohta. Nimelt ütles määrus, et peale tabelis äratoodud tundide on iga klassikomplekti jaoks ette nähtud ka üks tasustatav klassijuhatajatund, mida tuli „kasutada õpilaste kavakindlaks kasvatuslikuks juhtimiseks.” Tunnil pidi olema kindel koht nädala tunniplaanis, võimalikult üheaegselt kõigis klassides päeva esimese või viimase tunnina, mille sisustamiseks tuli õppenõukogul koostada erikava.
Koorilaulu võis õpetada üks-kaks tundi nädalas vajaduse ja töökava kohaselt klassi laulutundide arvelt.
Keskkooli tüüpõppekava275 Tabel 11
Nädalatunnid | ||||
Koolitüübid | Reaalkool | |||
KlassidÕppeained | I klass7. õ.-a. | II klass8. õ.-a. | III klass9. õ.-a. | Kokku |
Eesti keel | 4 | 4 | 4 | 12 |
I võõrkeel | 5 | 5 | 5 | 15 |
II võõrkeel | – | – | – | – |
Ajalugu ja kodanikuteadus | 2 | 2 | 2 | 6 |
Matemaatika | 5 | 5 | 4 | 14 |
Loodusteadus | 2 | 2 | – | 4 |
Tervishoid | – | – | 2 | 2 |
Füüsika | – | 2 | 2 | 4 |
Keemia | – | – | 2 | 2 |
Maateadus | 2 | 2 | 2 | 6 |
Joonistamine ja joonestamine | 2 | 2 | 2 | 6 |
Riigikaitseõpetus | 2 | 2 | 2 | 6 |
Võimlemine | 2 | 2 | 2 | 6 |
Laulmine | 1 | 1 | 1 | 3 |
Usuõpetus ja valitav aine | 3 | 3 | 3 | 9 |
Kokku | 30 | 32 | 33 | 95 |
Nädalatunnid | ||||||
Koolitüübid | Progümnaasium | |||||
KlassidÕppeained | I klass5. õ.-a. | II klass6. õ.-a. | III klass7. õ.-a. | IV klass8. õ.-a. | V klass9. õ.-a. | Kokku |
Eesti keel | 5 | 5 | 4 | 4 | 4 | 22 |
I võõrkeel | 5 | 5 | 4 | 3 | 3 | 20 |
II võõrkeel | – | – | 4 | 4 | 3 | 11 |
Ajalugu jakodanikuteadus | 2 | 2 | 2 | 2 | 2 | 10 |
Matemaatika | 4 | 4 | 4 | 4 | 4 | 20 |
Loodusteadus | 2 | 2 | 2 | 1 | – | 7 |
Tervishoid | – | – | – | – | 2 | 2 |
Füüsika | – | – | – | 2 | 2 | 4 |
Keemia | – | – | – | – | 2 | 2 |
Maateadus | 2 | 2 | 2 | 2 | – | 8 |
Joonistamine jajoonestamine | 2 | 2 | 2 | 2 | 2 | 10 |
Riigikaitseõpetus | 2 | 2 | 2 | 2 | 2 | 10 |
Võimlemine | 2 | 2 | 2 | 2 | 2 | 10 |
Laulmine | 1 | 1 | 1 | 1 | 1 | 5 |
Usuõpetus javalitav aine | 2 | 2 | 2 | 2 | 2 | 10 |
Kokku | 29 | 29 | 31 | 31 | 31 | 151 |
Reaalkoolides võis pedagoogikanõukogu vanemate palvel vabastada õpilase teise võõrkeelel õppimisest või keelata selle õppimise neile õppureile, kes esimeses võõrkeeles rahuldavalt edasi ei jõua. Gümnaasiumides pandi kehtima kolm erinevat tunnikava (humanitaar- ja kaks reaalharu (tabel 12). Reaalharu esimene (R1) tunnikava rõhutas matemaatikat ja loodusteadust, teine (R2) seevastu võõrkeeli ja loodusteadust ja sobis seetõttu eriti reaalkooli lõpetanuile. Avaliku gümnaasiumi haru ja kava variandi pidi valima asjaomane koolivalitsus. Haridusministri loal võis ühes ja samas gümnaasiumis töötada ka kaks haru ning õpilased jagunesid kahte rühma neis õppetundides, milles erinesid mõlemad harud.
Usuõpetusele ja valitavaile ainetele määratud tundidest tuli vajalik arv tunde reserveerida usuõpetuse jaoks, kui leidus vähemalt kümme õpilast, kes seda ainet õppida soovisid. Kui usuõpetust õppis vähemalt 20 õpilast klassikomplektis, siis tuli usuõpetusele eraldada tavaliselt mitte üle kahe tunni nädalas. Ülejäänud tunnid kasutati juba õpetatavate ainete tundide arvu suurendamiseks või tunnikavas nimetamata ainete õpetamiseks pedagoogikanõukogu valikul ja otsustusel ning ministeeriumi koolivalitsuse kinnitusel. Õpetamiseks lubatud valitava aine tunnid jäid õpilastele kohustuslikuks.
Õppenõukogu otsusel võis üksikutes klassides koondada mõne õppeaine õpetamist lühemale ajale ettenähtust suurema nädalatundide arvuga, vähendades selleks ajaks nädalatundide arvu teistes ainetes, nõnda, et need ained, mille tundide arvu vähendati, saanuks hiljem oma tunnid tagasi. Samal alusel (ja ministeeriumi loal) võis igas klassis vähendada mõne aine tundide arvu (1–2 t.) aga mitte üle kolme nädalatunni, kasutades võidetud aega mõne teise aine tundide arvu suurendamiseks või mõne uue, tunnikavas mitte ettenähtud aine õpetamiseks. Kuid sel juhul ei tohtinud klassi tundide üldarv suureneda ega kannatada ühegi tunnikavas ettenähtud aine õpetamine.276
Gümnaasiumi tüüpõppekava277 Tabel 12
Klassid/nädalatunnid | ||||
Humanitaarharu | ||||
Klassid | ||||
Õppeained | I klass10. õ.-a. | II klass11. õ.-a. | III klass12. õ.-a. | Kokku |
Emakeel | 4 | 3 | 3 | 10 |
I võõrkeel | 4 | 4 | 3 | 11 |
II võõrkeel | 2 | 2 | 2 | 6 |
Ladina keel | 5 | 5 | 5 | 15 |
Ajalugu | 2 | 3 | 3 | 8 |
Kodaniku- ja majandusteadus | – | – | 2 | 2 |
Filosoofia | – | 2 | – | 2 |
Matemaatika | 3 | 2 | 2 | 7 |
Loodusteadus | 1 | – | – | 1 |
Tervishoid | – | 1 | – | 1 |
Füüsika | 2 | 2 | 2 | 6 |
Keemia | 1 | – | – | 1 |
Kosmograafia | – | – | 1 | 1 |
Joonistamine ja joonestamine | – | – | – | – |
Riigikaitse-õpetus | 2 | 2 | 2 | 6 |
Võimlemine | 2 | 2 | 2 | 6 |
Laulmine | 1 | 1 | 1 | 3 |
Usuõpetus ja valitav aine | 3 | 3 | 4 | 10 |
Kokku | 32 | 32 | 32 | 96 |
Klassid/nädalatunnid | ||||
Reaalharu | ||||
Klassid | R2 | |||
Õppeained | I klass 10.õ.-a. | II klass 11.õ.-a. | III klass12. õ.-a. | Kokku |
Emakeel | 4 | 3 | 3 | 10 |
I võõrkeel | 4 | 4 | 3 | 11 |
II võõrkeel | 2 | 2 | 2 | 6 |
Ladina
|