Must-kuldne müts me peas II. Märt Karmo

Чтение книги онлайн.

Читать онлайн книгу Must-kuldne müts me peas II - Märt Karmo страница 29

Must-kuldne müts me peas II - Märt Karmo

Скачать книгу

(Venemaa – M. K.) ja küllap mõni selle praeguse ristimise algataja on ka nühkinud mõne „dvenaatsataja gimnaasia” pinke.”272

      Haridusminister A. Jaakson ütles uut koolivõrku tutvustades, et kool on rahva jaoks, mitte vastupidi ning arenev rahvas peab aeg-ajalt, vastavalt oma majanduslikule jõukusele, kultuuritasemele ning orientatsioonile, muutma koolikorraldust, -võrku ja -kava. Esialgu on tegu raamkavaga, kuhu sügisel võib tulla väiksemaid muutusi. Ta rõhutas, et peale sundusliku algkooli on kõik teised koolid inimese vaba tahte avaldus. Siiski jääb sellest väheseks, valiku alusel tuleb kindlaks teha need, kes on suutelised edasi õppima.273 Esialgu tegutsenuks 50 progümnaasiumit ja 39 reaalkooli, kuid lõplik võrgukava nägi ette jätta tööle 40 progümnaasiumi ja 38 reaalkooli.274

      Parandatud tüüpõppekavad

      Juulis 1937 ilmus algkooli, keskkooli ja gümnaasiumi õppekava määrus, mis pidi jõustuma 1. augustist 1937 ja andis uuele koolistruktuurile selge sisu (tabel 11).

      Esmakordselt leidus ametlikes õppekavades viide ka klassijuhatajatunni kohta. Nimelt ütles määrus, et peale tabelis äratoodud tundide on iga klassikomplekti jaoks ette nähtud ka üks tasustatav klassijuhatajatund, mida tuli „kasutada õpilaste kavakindlaks kasvatuslikuks juhtimiseks.” Tunnil pidi olema kindel koht nädala tunniplaanis, võimalikult üheaegselt kõigis klassides päeva esimese või viimase tunnina, mille sisustamiseks tuli õppenõukogul koostada erikava.

      Koorilaulu võis õpetada üks-kaks tundi nädalas vajaduse ja töökava kohaselt klassi laulutundide arvelt.

      Keskkooli tüüpõppekava275 Tabel 11

Nädalatunnid
KoolitüübidReaalkool
KlassidÕppeainedI klass7. õ.-a.II klass8. õ.-a.III klass9. õ.-a.Kokku
Eesti keel44412
I võõrkeel55515
II võõrkeel
Ajalugu ja kodanikuteadus2226
Matemaatika55414
Loodusteadus224
Tervishoid22
Füüsika224
Keemia22
Maateadus2226
Joonistamine ja joonestamine2226
Riigikaitseõpetus2226
Võimlemine2226
Laulmine1113
Usuõpetus ja valitav aine3339
Kokku30323395
Nädalatunnid
KoolitüübidProgümnaasium
KlassidÕppeainedI klass5. õ.-a.II klass6. õ.-a.III klass7. õ.-a.IV klass8. õ.-a.V klass9. õ.-a.Kokku
Eesti keel5544422
I võõrkeel5543320
II võõrkeel44311
Ajalugu jakodanikuteadus2222210
Matemaatika4444420
Loodusteadus22217
Tervishoid22
Füüsika224
Keemia22
Maateadus22228
Joonistamine jajoonestamine2222210
Riigikaitseõpetus2222210
Võimlemine2222210
Laulmine111115
Usuõpetus javalitav aine2222210
Kokku2929313131151

      Reaalkoolides võis pedagoogikanõukogu vanemate palvel vabastada õpilase teise võõrkeelel õppimisest või keelata selle õppimise neile õppureile, kes esimeses võõrkeeles rahuldavalt edasi ei jõua. Gümnaasiumides pandi kehtima kolm erinevat tunnikava (humanitaar- ja kaks reaalharu (tabel 12). Reaalharu esimene (R1) tunnikava rõhutas matemaatikat ja loodusteadust, teine (R2) seevastu võõrkeeli ja loodusteadust ja sobis seetõttu eriti reaalkooli lõpetanuile. Avaliku gümnaasiumi haru ja kava variandi pidi valima asjaomane koolivalitsus. Haridusministri loal võis ühes ja samas gümnaasiumis töötada ka kaks haru ning õpilased jagunesid kahte rühma neis õppetundides, milles erinesid mõlemad harud.

      Usuõpetusele ja valitavaile ainetele määratud tundidest tuli vajalik arv tunde reserveerida usuõpetuse jaoks, kui leidus vähemalt kümme õpilast, kes seda ainet õppida soovisid. Kui usuõpetust õppis vähemalt 20 õpilast klassikomplektis, siis tuli usuõpetusele eraldada tavaliselt mitte üle kahe tunni nädalas. Ülejäänud tunnid kasutati juba õpetatavate ainete tundide arvu suurendamiseks või tunnikavas nimetamata ainete õpetamiseks pedagoogikanõukogu valikul ja otsustusel ning ministeeriumi koolivalitsuse kinnitusel. Õpetamiseks lubatud valitava aine tunnid jäid õpilastele kohustuslikuks.

      Õppenõukogu otsusel võis üksikutes klassides koondada mõne õppeaine õpetamist lühemale ajale ettenähtust suurema nädalatundide arvuga, vähendades selleks ajaks nädalatundide arvu teistes ainetes, nõnda, et need ained, mille tundide arvu vähendati, saanuks hiljem oma tunnid tagasi. Samal alusel (ja ministeeriumi loal) võis igas klassis vähendada mõne aine tundide arvu (1–2 t.) aga mitte üle kolme nädalatunni, kasutades võidetud aega mõne teise aine tundide arvu suurendamiseks või mõne uue, tunnikavas mitte ettenähtud aine õpetamiseks. Kuid sel juhul ei tohtinud klassi tundide üldarv suureneda ega kannatada ühegi tunnikavas ettenähtud aine õpetamine.276

      Gümnaasiumi tüüpõppekava277 Tabel 12

Klassid/nädalatunnid
Humanitaarharu
Klassid
ÕppeainedI klass10. õ.-a.II klass11. õ.-a.III klass12. õ.-a.Kokku
Emakeel43310
I võõrkeel44311
II võõrkeel2226
Ladina keel55515
Ajalugu2338
Kodaniku- ja majandusteadus22
Filosoofia22
Matemaatika3227
Loodusteadus11
Tervishoid11
Füüsika2226
Keemia11
Kosmograafia11
Joonistamine ja joonestamine
Riigikaitse-õpetus2226
Võimlemine2226
Laulmine1113
Usuõpetus ja valitav aine33410
Kokku32323296
Klassid/nädalatunnid
Reaalharu
KlassidR2
ÕppeainedI klass 10.õ.-a.II klass 11.õ.-a.III klass12. õ.-a.Kokku
Emakeel43310
I võõrkeel44311
II võõrkeel2226
Ladina

Скачать книгу