ja joonestamine| Klassid/nädalatunnid | ||||
| Reaalharu | ||||
| Klassid | R1 | |||
| Õppeained | I klass 10. õ.-a. | II klass 11. õ.-a. | III klass 12. õ.-a. | Kokku |
| Emakeel | 4 | 3 | 3 | 10 |
| I võõrkeel | 5 | 5 | 5 | 15 |
| II võõrkeel | 5 | 3 | 3 | 11 |
| Ladina keel | – | – | – | – |
| Ajalugu | 2 | 2 | 3 | 8 |
| Kodaniku- ja majandusteadus | – | – | 2 | 2 |
| Filosoofia | – | 2 | – | 2 |
| Matemaatika | 3 | 2 | 2 | 7 |
| Loodusteadus | – | 2 | – | 2 |
| Tervishoid | – | 1 | 2 | 3 |
| Füüsika | 2 | 2 | 2 | 6 |
| Keemia | 2 | – | – | 2 |
| Kosmograafia | – | – | 1 | 1 |
| Joonistamine ja joonestamine | – | – | – | – |
| Riigikaitse-õpetus | 2 | 2 | 2 | 6 |
| Võimlemine | 2 | 2 | 2 | 6 |
| Laulmine | 1 | 1 | 1 | 3 |
| Usuõpetus ja valitav aine | 4 | 4 | 4 | 12 |
| Kokku | 32 | 32 | 32 | 96 |
Uues õppekavas oli põhirõhk küll võõrkeelte õpetamisel, kuid tähelepanu pöörati ka reaalainetele, mille maht oli kasvanud. Nii näiteks kogunes 1937. aasta reaalkooli ja gümnaasiumi reaalharu õppeplaanides reaalaineid (matemaatika, füüsika, kosmograafia, keemia, loodusteadus, tervishoid, maateadus) kõigis klassides 62 nädalatunni jagu (1923. aasta gümnaasiumi reaalharus oli see number vaid 54).
1937. aasta juulis avaldati ka täiesti uue – kolmeaastase õppeajaga kõrgema astme majanduskooli ehk kommertskooli tunnikava määrus, mis hakkas samuti kehtima 1. augustist 1937 (tabel 13).
Kommertskooli tüüptunnikava278 Tabel 13
| Klassid/nädalatunnid | ||||
| Õppeained | I klass10. õ.-a. | II klass11. õ.-a | III klass12. õ.-a. | Kokku |
| Eesti keel | 3 | 3 | 3 | 9 |
| I võõrkeel | 4 | 4 | 4 | 12 |
| II võõrkeel | 3 | 3 | 3 | 9 |
| Ajalugu | 3 | – | – | 3 |
| Matemaatika | 2 | 2 | – | 4 |
| Füüsika | 2 | 2 | – | 4 |
| Keemia ja keemiline tehnoloogia | 2 | – | – | 2 |
| Tervishoid | – | – | 1 | 1 |
| Kaubateadus (praktikaga) | – | 2 | 2 | 4 |
| Kaubandusaritmeetika | 2 | 2 | – | 4 |
| Kirjavahetus | – | 2 | – | 2 |
| Raamatupidamine | – | 2 | 3 | 5 |
| Masina- ja kiirkiri | 1 | 1 | 2 | 4 |
| Kodaniku-, kaubandus- jamajandusteadus(ühistegevusõpetusega) | 2 | 2 | 2 | 6 |
| Bürookorraldus- ja büroopraktika | – | – | 2 | 2 |
| Eelarved ja statistika | – | – | 2 | 2 |
| Majandusgeograafia | – | – | 2 | 2 |
| Võimlemine | 2 | 2 | 2 | 6 |
| Riigikaitseõpetus | 2 | 2 | 2 | 6 |
| Usuõpetus | 1 | 1 | – | 2 |
| Laulmine | 1 | 1 | 1 | 3 |
| Vabatahtlikud ained | 3 | 2 | 2 | 7 |
| Kokku | 33 | 33 | 33 | 99 |
Eriõppeainete alusel võib öelda, et kooli eesmärk oli valmistada ette omavalitsus-, raudtee- ja sideametnikke.
Määruse seletav osa ütles, et peale tunnikavas loetletud ainete õpetatakse väljaspool tunnikava üks tund koorilaulu (neile, kes on kaasatud koori).
Usuõpetus ja vabatahtlikult õpitavad ained jäid koolile sunduslikuks, kuid õpilastele vabatahtlikuks. Nende ainete valik tuli kohaliku koolivalitsuse kaudu esitada kinnitamiseks ministeeriumile. Pedagoogikanõukogu võis II (11. õ.-a.) ja III klassi (12. õ.-a.) õppureile määrata väljaspool tunnikava iseseisvaid harjutusi kirjutusmasinal, kuid mitte rohkem kui kord nädalas. II klassi lõpetanuile oli ette nähtud kuuenädalane suvepraktika asutustes, büroodes või äriettevõtteis. Kooli direktor võis koos pedagoogikanõukogu põhjendusega taotleda ministeeriumi luba väiksemate muudatuste tegemiseks tunnikavva.279
Reaalis Tallinna II Gümnaasiumi kõrvale asutatud kõrgema astme, esialgu kahe-, hiljem kolmeaastase õppeajaga majanduslik eriõppeasutus sai nimeks Tallinna Majanduslik Erikool. Kooli õppekava ühtlustati kommertskoolide I ja II klasside õppekavaga.
Reaali pedagoogikanõukogu avaldas heameelt, et keskkooliosa kahe klassi lõpetanuist said needki, kes gümnaasiumisse ei pääsenud, jätkata õpinguid uues kõrgemas kutsekoolis, mis töötas väärikas koolimajas heades tingimustes ning võis kasutada gümnaasiumi õppekabinette ja -vahendeid, „mille poolest II Gümnaasium on üks täielikumaid Tallinnas.”280
Poiste toonaseid muretsemisi on talletanud E. Vesk (1940): „Paljudele poistele hiilis pikkamööda mure südamesse asjaolust, et keskkoolis oli meil kaks paralleelklassi. Uus Reaalgümnaasium öeldi tulevat ainult üheklassilisena. Mis juhtub nendega kes gümnaasiumi sisseastumise võistluseksamil jäävad ukse taha? Kolmeklassilise keskkooli haridusega polnud palju peale hakata. Ülikool neid mehi muidugi ei aktsepteerinud. Olude sunnil võttis Sõjakool siiski paari aasta vältel aspirandiks vastu neid poolelijäänud kooliga mehi (vist).
Sellele ummikule pakkus elu siiski õnneliku lahenduse ka neile, kes gümnaasiumi siiski lõpetada tahtsid. Teatati uue kooli avamisest ühe klassina, Majanduse Erikooli nime all. Kolmeaastane kõrgem kutsekool – sellest kujunes suurepärane õppeasutus. Ja südameis olime kõik üks-sama Reaal! Ekstra aasta koolis aitas meil pisku võrra küpseda ja enesekindlust kasvatada. Päris kadumaläinuks meie elus seda aega kuidagi pidada ei saa.”281
Õppekavade värskendamine Reaalkoolis
Majanduslik Erikool (mis alustas tööd esialgu vaid I klassiga, tegi ministeeriumile ettepaneku kinnitada alljärgnev õppekava, millest kindla osa moodustasid majanduslikud eriained.282
Majandusliku Erikooli õppekava 1937/38. õppeaastaks283 Tabel 14
| Õppeained | Klass/nädalatunnid | Õpetajad |
| I klass (10. õ.-a.) | ||
| Eesti keel | 3 | V. Kõrv |
| Inglise keel (I võõrkeel) | 4 | E. Saue |
| Saksa keel (II võõrkeel) | 3 | P. Martinson |
| Ajalugu | 3 | J. Tandre |
| Matemaatika | 2 | A. Luik |
| Füüsika | 2 | V. Kask |
| Keemia ja keemiline tehnoloogia | 2 | V. Kristjansen |
| Kaubandusaritmeetika | 2 | J. Tammo |
| Masinakiri | 2 | E. Kana |
| Kodaniku-, kaubandus- jamajandusteadus | 2 | J. Tammo |
| Võimlemine | 2 | V. Resel-Resev |
| Riigikaitseõpetus | 2 | K.
|
