oli siin vabatahtlikult õpitavate ainete arvel lisanud ühe ajaloo-, ühe masinakirja ning ühe joonistamistunni.284 Tunniplaani kuulus ka usuõpetus ning 1937/38. õppeaastal leidus Tallinna Majanduslikus Erikoolis vaid üks õpilane (30-st), kes ei õppinud usuõpetust.285
1937. aastal jõustunud seaduse kohaselt võis gümnaasiumisse astuda ka pärast reaalkooli lõpetamist, kuid see oli ametliku õppekava erinevuse tõttu raskem. Just seetõttu tegigi Reaali pedagoogikanõukogu tegelikult kasutatavasse õppekavva oma täiendusi. 1937. augustis palus kool kinnitada n.n. üleminekuaja õppekava nii II Reaalkoolile kui ka II Progümnaasiumile (tabel 15).
Koolireformiga määrati progümnaasiumides kohustuslikuks kaks võõrkeelt ja reaalkoolides üks, ometi plaanis Reaali pedagoogikanõukogu õppekavasse usuõpetuse tundide vähendamise arvel ka teise võõrkeele, et II Reaalkooli lõpetanu poleks edasiõppimisel (gümnaasiumis või kõrgema astme kutsekoolis) halvemas olukorras kui Progümnaasiumist tulnu. Kuna keemiaprogramm oli 9. õppeaastaks (III kl.) juba läbi võetud, suurendati keemia tundide arvel loodusteaduse ja füüsikatundide arvu. Progümnaasiumi V klassis (9. õ.-a.) oli esimese võõrkeele nädalatunde suurendatud kahe tunni võrra viie tunnini. Keeletunde oli lisatud peamiselt usuõpetuse ja võimlemistundide arvel. 286 Märkimist väärib ka tundide üldarvu vähenemine kõikides klassides kümnendi keskpaigaga võrreldes.
Tallinna Linna II Reaalkooli ja II Progümnaasiumi õppekava 1937/38. õppeaastal287 Tabel 15
| Õppeained | Klassid / nädalatunnid | |||
| Reaalkool | ||||
| I klass7. õ.-a. | II klass8. õ.-a. | III klass 9. õ.-a. | Kokku | |
| Eesti keel | 4 | 4 | 4 | 12 |
| Matemaatika | 5 | 4 (5)* | 4 | 13 |
| Loodusteadus | 2 | 2 | 1 (–) | 5 |
| Keemia | – | – | – (2) | – |
| Füüsika | – | 2 | 3 (2) | 5 |
| Tervishoid | – | – | 2 | 2 |
| Maateadus | 2 | 2 | 2 | 6 |
| Ajalugu ja kodanikuteadus | 2 | 2 | 2 | 6 |
| Saksa keel(I võõrkeel) | 5 | 5 | 5 | 15 |
| Inglise keel(II võõrkeel) | 2 (–) | 4 (–) | 3 (–) | 9 |
| Joonistamine ja joonestamine | 2 | 2 | 2 | 6 |
| Võimlemine | 2 | 1 (2) | 1 (2) | 4 |
| Riigikaitseõpetus | 2 | 2 | 2 | 6 |
| Laulmine | 1 | 1 | 1 | 3 |
| Usuõpetus (valitav aine) | 1 (3) | 1 (3) | 1 (3) | 3 |
| Kokku | 30 | 32 | 33 | 95 |
| Õppeained | Klassid / nädalatunnid | |||||
| Progümnaasium | ||||||
| I klass5. õ.-a. | II klass6. õ.-a. | III klass7. õ.-a. | IV klass8. õ.-a. | V klass9. õ.-a. | Kokku | |
| Eesti keel | 5 | 5 | 4 | 4 | 4 | 22 |
| Matemaatika | 4 | 4 | 4 | 4 | 4 | 20 |
| Loodusteadus | 2 | 2 | 2 | 2 (1) | 1 (–) | 9 |
| Keemia | – | – | – | – | – (2) | – |
| Füüsika | – | – | – | 2 | 3 (2) | 5 |
| Tervishoid | – | – | – | – | 2 | 2 |
| Maateadus | 2 | 2 | 2 | 2 | – | 8 |
| Ajalugu ja kodanikuteadus | 2 | 2 | 2 | 2 | 2 | 10 |
| Saksa keel(I võõrkeel) | 5 | 5 | 4 | 3 | 5 (3) | 22 |
| Inglise keel(II võõrkeel) | – | – | 4 | 4 | 3 | 11 |
| Joonistamine ja joonestamine | 2 | 2 | 2 | 2 | 2 | 10 |
| Võimlemine | 2 | 2 | 2 | 2 | 1 (2) | 9 |
| Riigikaitseõpetus | 2 | 2 | 2 | 2 | 2 | 10 |
| Laulmine | 1 | 1 | 1 | 1 | 1 | 5 |
| Usuõpetus (valitav aine) | 2 | 2 | 2 | 1 (2) | 1 (2) | 8 |
| Kokku | 29 | 29 | 31 | 31 | 31 | 151 |
* Sulgudes haridusministeeriumi kavas antud tundide arv.
1937. aasta oktoobris määrati riigihoidja otsusega saksa keel Tallinna II Progümnaasiumis ametlikult teiseks võõrkeeleks.288
Samal kuul sedastas pedagoogikanõukogu, et keemia tuleb õppeainena koolitunnistusel eraldada loodusteadusest, sest keemia on arenenud täiesti iseseisvaks õppeaineks. Eriti häiriv oli ühishinne n.n. vana gümnaasiumi Vr klassis, kus loodusteadust oli nädalas üks tund, keemia praktilisi töid aga kaks tundi. Pedagoogikanõukogu pöördus ka haridusministeeriumi poole palvega võimaldada edaspidi II Gümnaasiumis anda keemia praktilisis töid kaks lisatundi nädalas, sest uus tunnikava kõnealust praktikumi ette ei näinud. Pöördumises rõhutati, et keemia on igapäevaeluks väga vajalik õppeaine ning põhjalikud teadmised selles valdkonnas loovad soodsa eelduse kõrgkoolis edasiõppimiseks. Toonitati ka, et kooli moodsaimal viisil sisustatud labor ei tohiks jääda piisava rakenduseta.289
1938. aasta mais taotles Reaali pedagoogikanõukogu (tollal hakati juba kasutama ka nimetust õppenõukogu) taas luba kõrvalekaldeiks keskkooli ja gümnaasiumi ametliku tunnikavaga võrreldes. Kool taotles enesele õigust, võtta tunnikavva erinevate koolitüüpidele valitavaist õppeaineist järgmised ainetunnid: gümnaasiumi (reaalharu) I klassis (10. õ.-a.) – loodusteadust üks tund, usuõpetust kaks tundi; II klassis (11. õ.-a.) – keemia praktilisi töid kaks tundi, usuõpetust üks tund.
Progümnaasiumi I ja II klassis (5. ja 6. õ.-a.) – usuõpetust kaks tundi; III klassis (7. õ.-a.) – usuõpetust kaks tundi ja teist võõrkeelt (inglise k.) üks tund; IV klassis (8. õ.-a.) – usuõpetust üks tund ja esimest võõrkeelt (saksa k.) üks tund; V klassis (9. õ.-a.) – usuõpetust üks tund ning ajalugu ja kodanikuõpetust üks tund.
Reaalkooli I klassis (7. õ.-a.) – usuõpetust üks tund ja teist võõrkeelt (saksa k.) kaks tundi; II klassis (8. õ.-a.) usuõpetust üks tund ja esimest võõrkeelt (inglise k.) üks lisatund; III klass (9. õ.-a.) – usuõpetust üks tund ja ajalugu üks tund. Samas klassis vähendati matemaatika tundide arvu ühe tunni võrra, et õpetada selle arvelt keemiat, mida ajutiste kavade põhjal läbi võeti.290
Õpikute standardiseerimine ja kooskõlastamine
Juba 1937. aastal oli haridusministeerium võtnud kavva õpikute standardiseerimise. Teeneka koolimehe Märt Raua pooldaval hinnangul tehti seda selleks: „et teha lõpp õpilaste ekspluateerimisele koolikirjanike ja kirjastajate poolt. Õpikuid ilmus igal aastal nagu seeni sügisel. Nende kirjutamine ja kirjastamine kujunes tulutoovaks. Iga paari aasta tagant ilmusid uued „parandatud, muudetud ja täiendatud trükid”, mille kõrval varem ostetud raamatuid ei saanud kasutada. Uuenduste tuhinas vahetasid koolid kiiresti õpikuid. Isegi naaberkoolides olid kasutamisel ühes ühed, teises teised raamatud. Kui vanemail tuli elukohta vahetada, pidid lapsed endised õpikud kõrvale heitma ja uued muretsema. Kehvadel ja lasterikastel perekondadel oli see koormav. Ministeeriumile tuli järjest nõudmisi, et õpikute alal kindel kord loodaks. Ministri tähelepanu sellele juhtis ka valitsus. Ministeerium tegi korralduse, mis takistas õpikute kiiret vahetust, aga vanemate elukoha vahetamisel oli sellest vähe kasu. Kõige selle tagajärjel tegi kooliosakond julge otsuse – standardiseerida õpikud. Selle üle nurisesid koolikirjanikud ja kirjastused.”291
1937. aastal avaldatigi esimeste n.-ö. ainulubatud raamatutena „Eesti koolilugemik” ning „Matemaaatika õpik” progümnaasiumi I (5. õ.-a.) ja II klassile (6. õ.-a.) ning algkoolide 5. ja 6. õppeaasta jaoks, millele järgnesid standardiseeritud matemaatikaõpikud keskkooliklassidele. Paari-kolmeaastase katseaja järel kavatseti ühtlustamist laiendada ka muudele aineõpikutele. Need sammud tekitasid vaidlusi ning koolikirjanike ja kirjastuste vastuseisu. Õpetajate Koda jäi standardiseerimise suhtes kõhklevale
