Isadora. Amelia Gray
Чтение книги онлайн.
Читать онлайн книгу Isadora - Amelia Gray страница 9
Kuigi pealtnäha oli nendevaheline side loomulik, polnud see tegelikult nii. Surnumatja oli neid selles surmaembuse etenduses esinema sundinud. Tundsin nende käeselgade beebinahal kohas, mida pingul rihm oli puudutanud, jäika kühmu. Kui üritasin neid eraldada, avastasin oma õuduseks laste pihkude kokkutraageldamiseks kasutatud kahvatu pisterea, mis Deirdre Patricku külge sidus ja lapsi koos hoidis. Nad olid niidi ja kaseiinliimiga kokku õmmeldud, vaatamiseks seatud.
Vaene Deirdre! Kes vihkas kleepuvaid käsi ning meie palvetele ja ähvardustele vaatamata neid puhastamiseks alalõpmata oma veeklaasi toppis. Ja vaene armas Patrick! Keda oli võimatu paigale sundida, kes isegi magades rahutu merelainena ringi rullus.
Leinahalast tulvil karje pääses mu kehast välja, see ulatus seinte ja lagedeni. See võttis üle mu tühjas sisemuses kajavad helid; mu rinnakorv rippus ämblikuvõrguna selgroo küljes, moodustades rippuva hälli purunenud südamest alles jäänud rusude tarvis.
5 Ära loe ajalehti. (it k)
Nende korter rue Chauveaul, kõik tuled põlevad, kuigi kesköö on juba möödas
Kui Paris korterisse tagasi jõudis, õpetasid sealviibijad üksteisele erakordselt sündsusetuid iiri leinalaule. Ta pidi nad just välja viskama, kui nägi Isadora õndsusest tulvil nägu ja äraandlikku poolunist kõikumist. Meeski oli purjus, kuigi vaid mõõdukalt, olles teel koju õhtusöögiks peatuse teinud ja andnud järele pudelitäie suurepärase Bordeaux’ kutsele. Gus ja Elizabeth manasid teda märgates näole kannatava pühaku ilme, aga mõned tunnid pärast seda, kui mees oli head ööd öelnud ja magamistoa ukse sulgenud, jäi küll mulje, et neil polnud laulu ülesvõtmise vastu midagi.
Elizabethi mees oli samuti seal ja Paris üritas pingsalt ta nime meelde tuletada. Ta oli seda kunagi teadnud. Kõik olid hommikul toimuvate matuste jaoks musta riietatud ja kindlasti lehkavad nad kõik hommikul tema kõrvale kirikupingile trügides sigarettide ja viski järele nagu üks mees. Ja odava parfüümi järele; tundus, nagu oleks keegi külalistest end selle sees sardiinina marineerida lasknud. Ka magamistuppa pagenuna haistis ta naist läbi oma näo vastu surutud padja.
Paris keeras end selili ja vahtis lakke. Ta ei suutnud kunagi magada, kui teised ärkvel olid; see harjumus oli tal tekkinud lapsena. Mehe isa töötas öösiti oma patentide kallal ja tal oli kombeks oma projektides mõnd muutmist või täiendamist vajavat pisiasja avastades valjusti hüüatada, ehmatades nii koeri kui ka lapsi, millele järgnes pöörane lärm. Neis läbimurdehetkedes oli midagi hirmutavalt ekstaatilist ja Paris hiilis voodist välja, et trepi otsas seistes vaadata, kuidas isa oma nägu pühkis ja pomises: süstik peaks piste pikkust reguleerima või muidugi-muidugi, hõõrdepinda peab katma plaat, ning mööda kööki edasi-tagasi sammus. Isaac Singeri lapsed – neid oli sel hetkel kakskümmend – vaigistasid neid skandeeritud fraase kuulatades ning ükshaaval taas unne vajudes ja unes tootmisliine nähes oma nuutsatusi. Paris püsis ärkvel kõige kauem, julgemata trepil asuvalt õrrelt lahkuda ning valmis tegutsema hakkama niipea, kui isa häälitsused annavad maad surmaheitlusele, mida need ennustavat näisid.
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.