uuesti välja tassima. Ma ei taha, et te kaks korda vaeva näete.“
„Nii et te viskate mu siis välja?“
„Kui te just nii ütlete.“
„Tahate, ma palun ilusasti?“
„Ilusasti? Mida?“
„Et ma võiksin paariks päevaks siia jääda. Ma tulin just Viinist ja mul pole kusagil elada. Raha mul ka praegu eriti pole, mõtlesin, et äkki võiksin natuke aega siin teie juures peatuda.“
„Selge.“
„Ja siis?“
„Te ütlesite, et palute ilusasti.“
„Tahate, et ma paluksin ilusasti?“
Gordon silmitses diivanil istuvat naist, kes oli korraks hüljanud kogu oma vambilikkuse.
„Jah,“ vastas Gordon.
„Ma väga palun!“ ütles Anna.
Seepeale pööras Gordon kannapealt ringi ja läks välja kohvrite järele. Ta tõstis need elutuppa.
„Aitäh!“
„Ärge siin midagi lahti pakkima hakake,“ teatas Gordon.
„Miks mitte?“
„Sest ma saadan Krisztinale telegrammi. Küsin tema käest järele.“
„Mille kohta?“
„Londoni börsiindeksite kohta.“
„Te siis ei usu mind?“
„Miks ei usu! Aga ma ei saa ka öelda, et ma teid usun.“
„Ja sellepärast saadategi Krisztinale telegrammi?“
„Sellepärast jah. Aga see võtab paar päeva aega, kuni ma vastuse saan.“
„Miks?“
„Kas te pole siis kuulnud? Kas uudis, et sakslased ründasid Poolat, pole veel Viini jõudnud?“
„Ja sellepärast kulub teil mitu päeva, et üks telegramm valmis kirjutada? Kas sündmused on teid sedavõrd vapustanud?“
„Helistada saab ainult riigisiseselt, teiste riikide suhtes kehtib nüüd viisakohustus, telegraafiteenused on piiratud, kõik saabuvad ja väljuvad telegrammid loetakse läbi. Nii on lood. Seda nimetatakse eriolukorraks. Teate küll, see, mida on kombeks sõjaseisukorras kehtestada.“
Naine vaatas Gordonile otsa ja tahtis justkui midagi öelda, kuid ohkas siis.
„Ma luban, et hoian teie voodit hästi.“
„Seda kindlasti, sest teie magate diivanil.“ Gordon vaatas kella. „Ma pean nüüd minema.“
Ta läks magamistuppa ja lõpetas riietumise. Sidus lipsu kaela ja astus elutuppa. Anna oli mantli ära võtnud. Naisel oli seljas pikk, kitsas, kõrgele ulatuva lõhikuga seelik, kreemikasvalge siidpluus, kaeluses volang, seeliku peal lai vöö. Tal oli pikk kael ja uskumatult sile nahk.
„Ma panen teid nüüd luku taha. Kui tagasi tulen, siis räägime,“ ütles Gordon. „Sahvrist leiate moosi.“
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.
