Peremeditsiin. Steinar Hunskår
Чтение книги онлайн.
Читать онлайн книгу Peremeditsiin - Steinar Hunskår страница 37
Planeeritud koduvisiidid on perearstipraksises teenus, mida kavandatakse koos pereõega sihtrühmadele. Patsien-did, kellel ei ole oma puude tõttu võimalik arsti juurde minna, on koduvisiitide oluline sihtrühm. Koduvisiidid kroonilise haigusega patsientide juurde võivad aidata tagada patsientidele hea professionaalse jälgimise. Samuti toimu-vad koduvisiidid kindla kava järgi vastsündinutele. Mõni-kord on otstarbekas koduvisiidi teenus anda üle koduõele, näiteks lamatiste hooldamine või ka diabeedihaige troofilise haavandi ravimine ja hooldamine.
Haiguste ennetamine on perearsti jaoks tähtis valdkond. Perearstil on suurepärane positsioon, tal on võimalusi tervist edendavaks tööks üksikisiku tasandil. Tänu teadmistele patsiendi kogu haiguspildist, perekonna ajaloost ja elu olu-korrast võib olla lihtne tuvastada sekkumist vajavaid riski-faktoreid. Kuid lihtne on unustada, et ka patsiendil endal on palju tugevaid külgi, mida ära kasutada. Patsiendi enda kogemustel, teadmistel ja hinnangutel peaks olema keskne koht, enne kui arst tuleb välja omapoolsete nõuannete ja manitsustega.
Teadmised kohalikust kogukonnast ja lähikonnast või-vad patsiendi olukorra mõistmisel olla määrava tähtsusega. Kohaliku poliitika, ettevõtete ja organisatsioonide töökesk-konna ja isegi naabritevaheliste tülide tundmine võib anda perearstile võtme, millega avada suletud ja arusaamatu haiguspilt. Kohaliku kogukonna arst võib sattuda ka mitme tule vahele, kui tuvastab patsiendi jaoks haigust tekitavad tingimused olukorras, kus selle muutmiseks on raske midagi teha. Näiteks võib tuua peamistest tööandjatest suurette-võtted, mis lõpetavad tegevuse ja põhjustavad seetõttu töö-tuse ja stressi, psühhoaktiivsete ainete tarvitamise või vägi-valla perekonnas või kui konflikti mitmel osapoolel on sama perearst. Siis peab arst kujundama seisukoha lojaalsuse ja vaikimiskohustuse valguses.
Tabel 1.1.1. Mõni perearsti paljudest rollidest.
Isiklik arst
Hoolitseb järjepidevuse eest arsti-patsiendi-suhtes
On teadmised patsiendi, tema perekonna, suguvõsa ja lähikonna kohta
Esma-tasandiarst
Hindab varaseid ja pooleliolevaid haiguspilte
Näeb oma töös tihti kergemaid ja ohutuid haigusi
Kasutab erilist kliinilist mõtteviisi
Perearst
Kohtub igas vanuses, mõlemast soost ja kõikidest haigusrühmadest patsientidega
Ennetab, selgitab välja, ravib ja rehabiliteerib
Pragmaatik
Kasutab patsiendikeskset meetodit
Töötab „võimalikkuse kunsti“ põhjal
Ressursi-haldur
Vastutab patsiendi ravis terviku eest
On tervisesse suunatud miljardite ukseavaja ja suunaja
Koordinaa-tor
Sorteerib, teeb koostööd ja suunab
Juhendab patsiente tervisedžunglis
Tervise-edendaja
Mobiliseerib patsiendi ressursse
Tegeleb elustiili ja sotsiaalse võrgustikuga
Teda huvitavad riskifaktorid
Lähikonna-arst
Huvitub kohalikest keskkonnateguritest
On nii osaleja kui ka vaatleja
28
Osa 1. Esmatasand
Arsti-patsiendi suhe
Arsti ja patsiendi vaheline suhe on perearstipraksises kesk-ses rollis. Lähedus, usaldus ja patsiendi pikaajaline tund-mine võib asja mõlema osapoole jaoks lihtsamaks muuta. Perearstisüsteem sillutab teed järjepidevatele suhetele, nii et osapooltel on aega teineteisega tuttavaks saada.
Anne Aab lahutas oma mehest pärast 15 aastat kestnud abielu. Siis olid lapsed 9 ja 14 aastat vanad. Ees olid mõned rasked aastad, kui raha tuli kokku hoida ja laste eest üksi vastutada. Nüüd on tal elukaaslane, kes talle väga meeldib, kuigi ta ei ole sama tore, kui on alkoholi tarvitanud. Ühel päeval, kui arst mõõdab Anne vererõhku, näeb ta Anne käel suurt hematoomi. Anne ütleb, et kukkus trepil, kuid nüüd hakkavad valud juba järele andma.
Kindlustunne sellest, et külastatav perearst on tuttav, on paljude jaoks tähtis. Näiteks võib tuua lastega pered, kes pöörduvad arsti poole sageli nakkushaiguste või allergia tõttu; psüühilise haiguse ja nõrga sotsiaalse võrgustikuga patsiendid või krooniliselt haiged patsiendid, kes on väsi-nud oma haigusloo kordamisest iga kord erineva arsti poole pöördudes. Perearst on see arst tervishoiusüsteemis, kellel on vaieldamatult pikim ja järjepidevam suhe patsiendiga, ja pal-jude perearstide nimistus on nii sama pere lapsed, vanemad, vanavanemad kui ka vanavanavanemad. Sellised teadmised võivad anda ainulaadsed eeldused olla hea arst paljudele ja mõista ka keerukaid seoseid.
Kuid pikaajalisel kontaktil on ka pahupooli. Nii arsti kui ka patsienti võib tabada harjumuspärane laiskus, kus mõle-mad osapooled teavad, mida on kombeks öelda ja mida öeldu tähendab. Arst, kes on harjunud rahustama alalõpmata murelikku patsienti alusetu haigusekartuse tõttu, võib uued sümptomid kahe silma vahele jätta. Kinnistunud arusaam patsiendi olemusest võib mõjutada arsti käitumisviisi ja tähe-lepanelikkust. Stereotüübid võivad varjutada iga üksiku pat-siendi ainulaadsusest arusaamist.
Kuigi perearst näeb ja mõistab, et elu olukord ja tervis on tihedalt seotud, ei saa eluga seotud probleeme enamasti arstikabinetis lahendada. Perearstil on laiaulatuslik tausta-informatsioon Anne Aabi ja tema haiguste kohta ja ta saab aru arsti-patsiendi suhte piiridest ja sisust. Kuigi õlavarrel olnud verevalumit ei esitleta kliinilise probleemina, lähevad arsti mõtted tahtmatult elukaaslase vägivaldsuse peale. Mõne sekundi jooksul tuleb lugeda Anne kehakeelest ja pilgust välja, kas ta aktsepteerib või tõrjub seda teemat. Kuid isegi patsiendipoolne aktsepteerimine ei tähenda, et arst peaks või saaks probleeme lahendada. Asjakohane lähenemine võiks olla orienteerumine kohaliku kriisikeskuse teenustes või kirjutada haiguslukku märkus, mõeldes võimalikule kohtu-meditsiinilisele dokumentatsioonile.
Arst saab näidata üles austust selle vastu, kuidas patsient mõistab oma terviseprobleeme, ilma et ta peaks kõigega nõus olema. Turvalises ja usalduslikus arsti-patsiendi suhtes on tihti võimalik jõuda ühise arusaamiseni, hoolimata erine-vatest arusaamadest selle kohta, millest vaevused johtuvad
või