prob-leeme, nagu üldine ärevus või mäluhäired algava dementsuse korral, on reeglina keeruline tunnistada nii endale kui ka arstile ja need võivad viia eitamise või haiguse võimalikult pikaajalise varjamiseni.
Varasemad kogemused tervishoiuteenustega, arstide ja eriti selle arsti usaldamine, kelle poole inimene kavatseb pöörduda, võib olla üks oluline tegur otsustusprotsessis. Enamikul inimestest on isiklik kogemus patsiendiks ole-misega. 2015. aastal tegi iga kindlustatud inimene keskmiselt 4,9 visiiti perearstikeskusesse kas pereõe või perearsti juurde. Umbes kolme aasta jooksul külastavad mingil põhjusel perearsti u 90% nimistu patsientidest. Isegi kui patsientide rahulolu on üldiselt kõrge, ei peeta siiski kõiki kokkupuuteid
33
Osa 1. Esmatasand
arstiabiga õnnestunuks. Patsientide usaldust tervishoiu-teenuste vastu kujundab eeskätt just tundmine, et patsienti nähakse, kuuldakse, mõistetakse ja võetakse tõsiselt, ja sellele lisandub veel erialase meditsiinilise pädevuse kogemus arsti-visiidil. Selline kogemus levib nagu ringlainetus: õnnestunud ja tõhusa arstivisiidi eelduseks on sageli eelnev positiivne kogemus ja see omakorda paneb aluse tõhusale järgnevale tervisekäitumisele ja arsti poole kas pöördumise või mitte-pöördumise otsusele. Vastupidiselt võib puudulikul arsti-visiidil olla negatiivne mõju, nii et hiljem jätab patsient arsti poole pöördumata olukorras, kus see oleks olnud vajalik. Sotsiaalsed ja kultuurilised tegurid patsiendi perekonnas ja sõpruskonnas, etniline taust ja religioossed olud mõjutavad samuti patsiendi käitumist arsti poole pöördumisel. Et sot-siaalsed erinevused mõjutavad väga suurel määral inimeste tervist, on hästi tõendatud Whitehalli uuringute käigus Ing-lismaal ja paljudes Põhjamaade uuringutes.
Arstiabi halb organiseeritus, eeskätt pikad ooteajad, halb kättesaadavus telefoni teel ja arsti vastuvõtuaja hilinemine mõjuvad arstiabi poole pöördumisele negatiivselt. Oma mõju on ka üle kahe tunni kestval arsti juurde mineku teekonnal, eriti vanemate ja liikumispuudega patsientide puhul.
Tervishoiuteenuse struktuur mõjutab samuti seda, mil määral inimesed arsti poole pöörduvad. Perearstisüsteem Eestis tagab alates 1997. aastast igale patsiendile õiguse vabalt perearsti valida ning kuuluda valitud perearsti nimistusse. Perearsti vahetamine on samuti vaba, kuid seda kasutavad vaid umbes 7% patsientidest ning enamasti juhtudel, kui vahetatakse elukohta. Selline perearstiabi korraldus hõlbus-tab kohustava ja pikaajalise arsti-patsiendi suhte tekkimist. Kindla perearsti süsteemi idee on ka see, et kuna perearstil on terviklikum vastutus teatud kindla nimistu eest, muu-dab see töö erialaselt paremaks, enam rahuldust pakkuvaks, aga ka kohusetunnet nõudvaks. Lisaks on perearstil olemas ülevaade oma patsientide üldistest tervisevajadustest ja koor-dineeritud vastutus nende eest.
Perearstireform on mitmel moel oma eesmärgi saavu-tanud. Mitmed uuringud viitavad arstiabi kättesaadavuse paranemisele ja kõrgele kasutajate rahulolule. Ka enamik perearste on süsteemiga rahul. Eesmärk on muu hulgas parem tervishoiu kvaliteet üksikpatsiendi jaoks ja väiksem surve tervishoiuteenustele regulaarse tervist edendava ja ennetava töö kaudu.
Patsiendi ja esmatasandi arstiabi vaheline kokkupuude
Visiidid jaotatakse kaudseteks (telefon, internet, SMS, omak-sed, e-kirjad, retsepti kirjutamine või suunamine) ja otses-teks visiitideks nagu koduvisiit ja ambulatoorsed vastuvõtud (vt ka peatükk 1.3. Peremeditsiinilised raamid ja töövõtted). Eesti Haigekassa andmetel külastasid patsiendid perearsti 2004.–2014. aasta lõikes keskmiselt 4,1 miljonit korda aastas. Iga perearst tegi 2014. aastal keskmiselt 4921 patsiendi vastuvõttu aastas, seega päevas 21 vastuvõttu. Koduvisiite
tegi üldarst ühe elaniku kohta 2014. aastal 0,03 visiiti. Nende visiitide vaheline jaotus sõltub suuresti kohalikest oludest ja nimistu struktuurist. Eakamatele inimestele tehakse enam koduvisiite kui noorematele, samuti tehakse maal enam koduvisiite kui linnas. Samas, nooremad patsiendid kasu-tavad enam võimalust suhelda e-posti ja SMS-i teel. Üsna oluliselt on tõusnud telefonikonsultatsioonide arv. Ametlik statistika näitab, et perearsti telefonikonsultatsioonide maht suurenes 2017. aastal võrreldes 2016. aastaga kaks korda ja kasutajad on sellega enamasti rahul.
Eesti täiskasvanud elanikkonna tervisekäitumise uuringu andmetel konsulteerib aasta jooksul perearstiga telefoni teel pisut enam kui 20% täiskasvanutest. Koduvisiit on paljude aastate jooksul näidanud vähenemistendentsi nii Eestis kui ka mujal riikides ja moodustab tänapäeval ainult umbes 1% kõikidest otsestest kokkupuudetest Eestis. Kui jagada 2017. aastal koduvisiitide arv perearstinimistute üldarvuga, siis selgub, et keskmiselt tehakse Eestis aasta jooksul 44 koduvisiiti ühe nimistu kohta. Ambulatoorsed vastuvõtud on peremeditsiinis domineeriv arsti-patsiendi kokkupuutevorm.
Miks pöördutakse perearsti poole?
Eestis on perearsti poole pöördumist uuritud 2006. aas-tal projekti „Eurocommunication“ käigus (vt tabel 1.2.1.). Probleemid olid mitmekesised, kuid ligi 1/3 pöördumistest olid seotud hingamisteede probleemidega, sellele järgne-sid südame ja veresoonkonna probleemid ja seejärel lihas-luukonnaga seotud probleemid, seega need kolm probleemi katsid 60% vastuvõttudest.
Võrdluseks on tabelis 1.2.2. Norra andmed ning need peaaegu kattuvad Eesti uuringu tulemustega. Norras tule-vad ligi pooltele tavalistele vastuvõttudele patsiendid, kellel on sümptomid ja vaevused lihasluukonnas, südames ja veresoonkonnas või hingamisteedes (tabel 1.2.2.). 2010. aas-tal moodustasid 18% perearsti diagnoosikoodidest lihas-luukonna probleemid. Südame-veresoonkonna diagnoose on kasutatud tihemini meeste kui naiste puhul (vastavalt 17% ja 12%), sama kehtib hingamisteede kohta (13% ja 11%). Psüühilised diagnoosid moodustasid 10% konsultat-sioonidest. Kõrge vererõhk on tavalisim üksikdiagnoos ja seda esineb 5%-l kõigist vastuvõttudest. Teised paljukasu-tatud diagnoosid on depressiivsed vaevused, kodade virvendus/laperdus, II tüüpi diabeet ja ägedad ülemiste hingamisteede põletikud, naiste puhul ka rasedusaegsed kontrollid. Erinevate elundisüsteemide diagnoosikoodid on toodud raamatu 3. osa „Haigused keha elundites“ igas peatükis.
Tavalisimad patsientide enda kirjeldatud vaevused on palavik, kurguvalu, mõne tõsise haiguse hirm, kurnatus ja väsimus, seljavalu, kõrvavalu, külmetus, lööve, peapööritus, peavalu, kõhuvalu, eritised, hingeldamine, masendus ja äre-vus. Hoolimata asukohast on valu domineerivaim üksik-sümptom: 30%-l kõigist arstivisiitidest oli valu osa prob-leemist. Vastuvõttude analüüsid on näidanud, et reeglina
34
Osa 1. Esmatasand
tulevad patsiendid ühe vastuvõtu jooksul välja kahe-kolme terviseprobleemiga. Vastuvõttudel käsitletakse tihti nii uusi kui ka vanu probleeme.
Hingamisteede haigused on kõige sagedasem valvearsti poole pöördumise põhjus, sellele järgnevad mittespetsiifili-sed seisundid ning lihas-luukonna vaevused. Kõige sageda-sem üksikdiagnoos on külmetused, haavad ja lõikehaavad meestel ja kuseteede põletikud naistel. Talviti on hinga-misteede haigused selges ülekaalus. Suvel domineerivad aga nahaprobleemid. Ka ööpäeva lõikes esineb erinevusi: psühhiaatrilised probleemid ja kõhuhädad on ülekaalus öösiti, samas kui sel ajal kohtab suhteliselt vähe hingamis-teede haigusi, probleeme lihasluukonnaga, silma-, kõrva-, nina- ja kurguhaigusi.
Täiskohaga töötav perearst puutub kokku umbes kaheksa tuhande erineva terviseprobleemiga,
