ja lubanud: Aavik, Alle, Grünthal, Gailit, A. Kallas, Adson, A. Tassa, M. Under, Tuglas, Tamm-saare, Visnapuu, mina jne.), tahame välja anda terve rida raamatuid (Artur Waldes’i üle, Beardsley, „Fraasid“, album „Form“ jne.).39
„Siuru“ asukoht: Tallinn, Pika jala torn, mille juba üürinud, ja mille parandamise boheemiurkaks oleme ette võtnud, sest tornis pole muu elanud kui tuvid, varblased ja pääsukesed.40
38 Noor-Eesti – kirjanduslik-kultuuriline rühmitus, kujunes Tartus 1905–1907, sai ava-liku organisatsiooni õigused 1912 ja hääbus I maailmasõja ajal. Rühmituse algatusel ilmusid viis „Noor-Eesti“ albumit, koguteos „Võitluse päevil“ (1905) ning ajakirjad Noor-Eesti (vt viide 4) ja Vaba Sõna (1914–1916). Tegevuse algul avaldasid mõnedki rühmituse liikmed (Gustav Suits, Friedebert Tuglas) revolutsioonilisi ideid, hiljem aga pühendati enam tähelepanu kirjandusliku vaatevälja avardamisele ja kirjanduse esteetilise taseme tõstmisele. Kirjanduslik ühing Siuru tegutses 1917–1920, jätkates Noor-Eesti rühmituse kirjanduskultuurilist uuendussuunda. Kirjas mainitud asuta-jaliikmetega liitusid hiljem August Alle ja Barbarus. Ühing andis välja kolm „Siuru“ albumit ja kirjastas oma liikmete teoseid.
39 Tuglase müstifitseeritud kriitiline essee „Arthur Valdes“ ilmus 1918. Teiste mainitud raamatute ilmumise kohta puuduvad andmed.
40 Seda seika on meenutanud Artur Adson: „Pikajala torni rentisin Siurule Tallinna linnalt kuue aasta peale ja andsin nõuetavaks kautsjoniks ühe sajarublalise vene rii-gilaenu paberi. Torni ristisime Siuru torniks ja lasksime Parikastel teha sellest fotosid, mis müügile läksid. Sellega see torniruumide klubiks muutmise afäär lõppeski, sest
34
Kirjuta pikemalt ja anna oma aadress teada.
Mis minusse isiklikult, siis olen juba poolteist aastat sõjateenistu-ses.41 Asun praegu Tallinnas, Eesti Sõjaväeliste Ülemkomitee liikmena.
Aadress: Tallinn, Posti kast 40.
Paremaid tervitusi
Johannes Semper.
[Kirjutamiskoht on määratud kirja sisust lähtudes (vt saatja-aadress).]
12. Barbarus Semperile
Kiiev, 23. september 1917.
Kiievis 23/IX. 1917.
Kallis Semper! Et Su kiri (26. VII. kirj.) pika ringreisi on teinud, siis vabanda, et nii kaua vaikinud olen. Sattusin polgu arstide vahetusel Kiievi, kuhu 22/VIII jõudsin; kiri oli just pääle minu polgust lahkumi-se sinna jõudnud, kust ta siis järgi läkitati.
Siia jõudes hakkasin riigieksamitega jändama; lõpetasin nad eila ära & pääsesin sellega asearsti nimest; tuli seega ligi kuu aega raamatu-te taga higistada & arstiteaduse igavat – hallitama läinud proosat veel kord mälutseda. Noh, nüüd vastuseks Sinu kirja pääle. Esiteks luba õnne soovida uuele rühmale & „Siuru“ asutajatele; olgu tema tege-vuses rohkem värsket – revolutsioonilist pingutust ja taotustes ägeda-mat temperamenti (millest meil ikka puudus on olnud), kui endistes rühmades! Ei ole kindel, et mu kaastöö veel õigel ajal pärale jõuab, sellepärast saadan ainult ühe juhuslise luuletuse,42 mis praegu siin on, kuna mu raamatud & paberid veel pärale ei ole jõudnud. Kui tulevikus mõtlete midagi ette võtta, siis ole kallis – teadusta aegsasti & tutvusta mind ka uue rühma esteetiliste kalduvustega. Võib olla mõjusid Riia
kapital selleks puudus meil täiesti.“ (A. Adson, Marie Underi eluraamat. Stockholm, 1974, lk 53.)
41 Semper oli vahepeal Peterburist siirdunud Riia Polütehnilisse Instituuti arhitektuuri õppima. Instituut evakueeriti sõja tõttu Moskvasse, kus Semper mobiliseeriti ja suu-nati Moskva sõjakooli, mille ta lõpetas lipnikuna. Juulis 1917 tuli ta Tallinna. Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee, mille liikmeks Semper oli, tegeles eesti rahvusväeosade organiseerimisega juunist 1917 kuni jaanuarini 1918.
42 „Siuru“ I albumis Barbaruse kaastööd ei leidu.
35
sündmused43 Tallinna elu pääle & ei annagi ehk võimalust „Siuru“ kir-jastamist teostada.
Kirjuta pikemalt, siis vastan ka laiemalt. Mõtlen, et tulevikus mõne parema & suurema kaastööga „Siuru“ toetan & ehk läheb mul korda kodumaa linnas kohta leida.
Kuidas on lugu Eesti polguga & kas ei ole sääl arsti tarvis?
Paremate tervitustega
Sinu Joh. Barbarus.
13. Semper Barbarusele
Tallinn, 18. november 1917.
18. XI–17.
Kallis Barbarus!
Et Sa ometi kirjutid! Sain ammu Su kirja ja luuletuse (aitäh!), ja olek-sin Sulle kohe vastanud, aga Sa olid nii ettevaatamata, et aadressi ligi ei pannud. Tagajärjed: ei teadnud kirja kuhugi saata; veel enam, elasin olin Kiievis 1 ½ nädalat rahvaste nõukogu liikmena44 (oktoobri lõpul, oleks ühest käsigranaadist raekoja ees peaaegu nahatäie saa-nud), ilma et ühtegi tuttavat ses linnas oleks olnud. Aadressi lauast ot-sisin Su aadressi (Кузнечная, выехал в действ. арм. в апреле 1917). Tulin tagasi ja nüüd alles sain aruotsa kätte, kust pidin Su aadressi teada saama – Linde kaudu, kes siin käis ja ütles omal olevat. Kuid ligi tal polnud, sõitis Piiteri ja millal ta säält Mohilevi sõidab, ei tea. Nii siis – kaart veel viimasel silmapilgul – à la bonne heure!45
Ära arva, et me laseme end eksitada millestki: siurulaste pääle ei mõju ei revolutsioonid ega reaktsioonid, rekvireerimised, okupee-rimised ja evakueerimised, ei tsaari ega enamlaste tsensur, ei aineline
43 Riia okupeerimine keiserliku Saksamaa vägede poolt septembris 1917.
44 Semper viibis Venemaa Rahvaste Nõukogu esimesel istungjärgul, mis toimus Kiievis 24.–28. oktoobrini 1917.
45 Head õnne! (pr).
36
kitsikus ega üleüldse mingi perturbatsioon46, olgu see poliitiline või kosmiline.47
See rühm sugenes iseenesest ja edeneb nii ka edasi. Praegusel ajal, kus üleüldse raamatuturg tühi, saatsime ilma juba kolm raamatut, vä-limuselt vähemalt nooblid, kui mitte enneolematud nagu Siuru I, mis raamatud Sulle kohe homme päev saadan. Ei midagi ei soiku. Siuru II on meil juba teoksil ja sellepärast olen Sind veel parajal silmapilgul tabanud: ootame kõik pikkisilmi Su käest kaastööd ja seda võimalikult ruttu, sest materjaali mahutus on esimese albumi oma, s.o. luuletused lähevad kõige päält trükikotta. Sellepärast, saada!
Pääle selle kirjuta, kas Sa ei tahaks I albumi iluväljaandes, et teaks kinni panna (20–25 rbl., ainult 40 eksemplaari, kandidaate juba pea sama palju). Nädala või pooleteise pärast on nad juba valmis.
Leidsime endid suve hakatusel. Nimi tuli nii poolkogemata. Asi küpses ja lõpuks oli meil Estonias etteaste,48 millega – oh seda hirmust reklaami! – kolmtuhat puhast saime. Teiste sõnadega, sellega ostime paberit ja saatsime trükki. Underi Sonetid on ühe kuuga otsas, mõni ek-semplar on veel järele jäänud. Mõtleme teise trüki pääle juba.49 Muud raamatud lähevad ka. Nii siis on ilmunud Underi, Adsoni luuletused50 ja Siuru I. Nädala või paari pärast
