jaoks tehti kaks väikest laevakeret veeväljasurvega 20 tonni ja need toimetati kummalegi laevale, et neid (kui vajalikuks osutub) valmis ehitada ja kasutada abilaevadena või meeskonna päästmiseks laevahuku korral.
Meid varustati samuti suure hulga kalavõrkude ja õngedega ning mitmesuguste konksudega kalapüügi tarvis. Ja selleks, et saaksime hankida endale värsket provianti neis maailma asustatud osades, kus me võib-olla maabume ja kus rahal ei ole väärtust, andis Admiraliteet korralduse laadida mõlema laeva pardale mitmesuguseid kaupu nii pärismaalastega kaubavahetuseks kui ka kingitusteks, et nende sõprust ja austust võita.
Olid löödud ka medalid, mille ühel küljel oli Tema Majesteedi kujutis, teisel aga kahe laeva kujutis. Need medalid olid ette nähtud jagamiseks vastavastatud maade pärismaalastele tõendiks, et olime nende esimesed avastajad.
Pardale võeti tagavaraks soe riidevarustus meeskonnale väljaandmiseks, kui selle järele vajadus tekib. Ühesõnaga, meil oli kõik olemas, mis võis soodustada ürituse edu ning tagada sellest osavõtjate heaolu ja tervist.
Admiraliteet ei pööranud vähem tähelepanu ka teadusele, kutsudes sellest ekspeditsioonist osa võtma maalikunstnik William Hodgese, et ta teeks jooniseid ja maastikumaale meie poolt külastatud maadest. Taolised pildid võivad neist kohtadest anda täpsema ettekujutuse kui paljas kirjeldus.
Ühiskonna huvides peeti vajalikuks, et sellest ekspeditsioonist võtaks osa keegi isik, kes esindab loodusteadusi. Parlament eraldas selleks suure summa ja ekspeditsioonile kutsuti kaasa Johann Reinhold Forster koos pojaga.
Pikkuste Palat sai nõusoleku William Walesilt ja William Beyleylt astronoomiliste vaatluste teostamiseks.
Esimene pidi neid tegema «Resolutioni», teine «Adventure’i» pardal. Suured täiustused, mis tehti astronoomia ja meresõidu alal paljude nende poolt teostatud huvitavate vaatluste tulemusena, teeksid au igale astronoomile ja matemaatikule.
Palat varustas neid parimate instrumentide ning kronomeetritega astronoomiliste vaatluste ja katsete tegemiseks. Palat otsustas Walesi toimetusel välja anda astronoomide tegevust käsitleva eriaruande kellamehhanismide töö ja astronoomiliste ning merealaste vaatluste kohta.
Ma olen palju tänu võlgu Walesile selle eest, et ta reisi kestel teatas mulle oma vaatlustest, andis mulle kasutada oma päeviku ja lubas sellest võtta kõike, mis minu arvates võiks kaasa aidata käesoleva teose kordaminekule.
Kursi ja peilingute märkimisel on ära toodud korrigeeritud numbrid, ilma kompassikaldeta, välja arvatud need juhud, kus see tekstis on vastavalt ära näidatud.
Nüüd jääb veel tähendada, et kolmandale ekspeditsioonile sõitma valmistudes jätan selle teise merereisi aruande oma sõprade kätesse, kes lubasid lahkelt poognate korrektuuri enda peale võtta. Nad arvavad, et kõik, mida ma jutustada võin, on parem teha minu enda, mitte aga võõraste sõnadega; ja et see teos on ette nähtud peamiselt informatsiooniks, mitte aga ajaviiteks, siis siirus ja täpsus korvavad stiili puudulikkuse.
Seepärast lõpetan ma selle sissejuhatuse palvega lugejatele, et nad andestaksid stiili puudused, mida minu jutustuses kahtlemata rohkesti leidub. Pidagu nad meeles, et selle teose on kirjutanud inimene, kellel ei olnud võimalust koolides kaua õppida, vaid kes noorusaastatest alates oli pidevalt merel. Ja kuigi ma olen heade sõprade abiga läbi käinud kõik mereväeteenistuse astmed – söelaevajungast kuni Kuningliku Laevastiku kaptenini, ei ole mul võimalust olnud kirjandusega tegelda. Ja niisiis, publikul ei maksa minult oodata peent stiili või elukutselise kirjaniku kunsti, aga ma loodan, et ta näeb minus lihtsat inimest, kes on püüdnud hoolsalt teenida oma kodumaad ja on otsustanud anda oma tegevusest võimalikult täieliku ülevaate.
ESIMENE RAAMAT
INGLISMAA RANNIKULT SELTSISAARTENI
Esimene peatükk
MERESÕIT INGLISMAALT HEA LOOTUSE NEEMENI JA ÜLEVAADE MÕNINGATEST REISISÜNDMUSTEST
Sõitsin Deptfordist välja 9. aprillil 1772, kuid vastutuuled pidasid mind Woolwichis kinni ja alles 22. aprillil jõudis «Resolution» Thamesi jõge mööda alla Long Reachi, kus järgmisel päeval «Adventure» meiega ühines. Long Reachis võtsid mõlemad laevad pardale merejalaväelasi ning suurtükke, mürske ja püssirohtu.
Pühapäeval, 10. mail. Täna väljusime Long Reachist. Juba Thamesil panin tähele, et «Resolutionil» on tavalise taglasega tugev kalle. Laev tuli viia Sheernessi dokki, et kõrvaldada mõningad puudused pealisehituses.
Ametiisikud Sheernessis said korralduse viivitamatult alustada vajalikke töid. Dokki saabusid lord Sandwich ja Hugh Palliser, kes osutasid mulle vajalikku kaasabi.
Esmaspäeval, 22. juunil. «Resolution» on väljasõiduks täielikult varustatud ja samal päeval purjetasime Sheernessist Plymouthi.
Reedel, 3. juulil. Täna kohtus «Resolution» Plymouthi kanalis «Adventure’iga». Eelmisel õhtul oli meil kanali vetes kohtumine lord Sandwichiga, kes fregati «Glory» ja korveti «Hazard» saatel tegi jahtlaeval «Augusta» ringsõitu Admiraliteedi laevatehastes.
Saluteerisime talle seitsmeteistkümne suurtükipauguga. Lord Sandwich ja sir Hugh Palliser külastasid «Resolutioni», tõendades sellega veel kord oma hoolitsust meie õnneliku teelemineku eest. Nad tahtsid isiklikult veenduda, kas laev on kaugesõiduks täielikult ja minu nõudmistele vastavalt varustatud.
Plymouthis sain 25. juunil allakirjutatud instruktsiooni. See instruktsioon pani minule kohustuse võtta «Adventure» enda juhtimisele, sõita viivitamatult Madeira saarele, varustada end seal veiniga ja jätkata teekonda Hea Lootuse neemele. Täiendanud seal oma tagavarasid kõige vajalikuga edasiseks reisiks, pidin sõitma lõunasse otsima Circoncisioni neeme, mis Bouvet andmeil pidi asuma 54° l. – l. ja 11° 20' i. – p.
Pärast selle neeme leidmist pidin kindlaks tegema, kas see on osa Lõunamandrist (mille olemasolu üle pidasid ammu vaidlusi meresõitjad ja geograafid) või võrdlemisi väikese saare maanina.
Esimesel juhul tuli vastavastatud maid kõige üksikasjalisemalt uurida, silmas pidades meresõidupraktika ja kaubanduse nõudeid, samuti taoliste uurimiste tähtsust teadusele. Kui need maad osutuksid asustatuks, pidin kindlaks tegema päriselanike arvu, koguma andmeid elanike iseloomu, eluviisi ja kommete kohta ning looma nendega sõbraliku vahekorra. Sel eesmärgil oleks tulnud pärismaalastele heldelt kinke jagada ja nendega kaubavahetusse astuda. Igal juhul tuli kohalikesse elanikesse suhtuda hoolitsevalt ja vastutulelikult.
Ma olin kohustatud tegema kõik selleks, et avastada lõunas uusi maid, sõites vastavalt mu enda äranägemisele kas ida või lääne suunas. Seejuures oli tarvis hoida kurssi võimalikult kõrgematel laiuskraadidel ja purjetada lõunapooluse suunas niikaua, kuni seda võimaldavad meie tagavarad, meeskonna tervislik seisund ja laevade eneste seisukord. Igal juhul pidi pardale jääma toiduainete varu, millest piisaks tagasireisiks Inglismaale.
Teisel juhul, kui Circoncisioni neem osutuks ainult saare osaks, pidin tema asukoha täpselt kindlaks määrama. Seejärel, vaatamata sellele, kas leian neeme või mitte, pidin hoidma kurssi lõunasse niikaua, kuni on veel lootust Lõunamandri avastamiseks. Siin pidin võtma kursi itta ja uurima lõunapoolkera tundmatuid alasid, et otsida seni veel avastamata maid.
Purjetades kõrgetel laiuskraadidel võimalikult lähemale lõunapoolusele, pidin sõitma ümber maakera, jõudma tagasi Hea Lootuse neemele, sealt aga sõitma Spitheadi.
Kui purjetamine kõrgetel
