lehkawad lilled, sääl hallikas keeb,Sääl kelluke lustlikka lugusid lööb.
Säält waatan ma alla, kus küla ja põld,
Säält silman ka teed, kus on wuramas tõld,
Ei eksita mind ega saa ma säält
Muud kuulda kui enese pasuna häält.
Ja kui mind külm tali küll mägedelt toob,
Ma mõtlen: Kõik kewade uueks loob
Ja siis ma mäe harjale uuesti läen
Ja talweni rõõmuga sinna ka jään.
Lahkes looduses
Oh kui ilus
Puude wilus
Praegu on meil istuda!
Hiilgab päike,
Oma läike
Saadab üle ilmamaa.
Oh mis lahe,
Lõbus, mahe,
Armas loodus otsata!
Lehkwad lehed
Aasul' ehet,
Õhk on terwe õnnela.
Oh kui kena
Olla täna
Metsas halja muru pääl!
Kaasik kahab,
Kuusik kohab,
Lustil laulab linnuhääl.
Oja keerleb,
Wesi weerleb
Meist siin mööda rutuga;
Mängib kala
Lustil ala:
Olgem rõõmsad mureta!
Metsa!
Mets haljendab ammu
Ja aasu õilmitseb,
Sest salusse sammu,
Kus lehis lehiseb.
Ju õilme õitse
Ehib murumaad,
Eest tõtta sa ja maitse,
Mis metsast saad.
Sääl karastab jõudu
Sul puhas suwe õhk,
Sääl kosutab sõudu
Sul lõbus lille lehk.
Sääl lõokesed
Lõõritawad taa
Ja meie inimesed
Laulame ka.
Siis läki nüüd metsa
Ja halja aasule,
Sest lõpnud on otsa
Ju talwe lumine;
Sääl rõõmuhäälel
Lusti laulagem
Ja sooja suwe keelel
Kõik hõisakem!
Metsa alla!
Sa pead metsa minema,
Kui tunned tuska tulewat!
Tusk laanes läheb lahkuma,
Kus haljad puud sind peidawad.
Sääl kuusekohin keelab sind
Weel südant kurwalt koormamast,
Sääl lauldes hüüab oksal lind:
Jää rahulapseks leinamast!
Waat, metsas murest lahti saad
Ning meelest, mõttest lahkeks läed,
Kui loomu käsku kuulatad
Ja laane rahuriiki näed:
Sääl märkad mitu saladust,
Mis senni täiest tundmata,
Su süda aimab sügawust,
Läeb luuletulel leekima.
Ja käid sa kena metsa all,
Kus on weel parem käigupaik?
Kõik lahe, kaugel, ligidal,
Ja päewa kärast waba, waik:
Pää kohal haljas oksakroon,
Su ümber lahe loodus, ilm,
Ja kõrges taewa Isa troon, —
Kõik silmab sinu rõõmus silm.
Hommikul
Ju kustund tähte sära
Sääl taewas ülewas,
Öö läheb pea ära
Ja hommik tulemas.
Weel warjab sügaw waikus
Küll orud kui ka mäed,
Kuid nurmed kõigis paigus
Sa kastepärlis näeb.
Ja kuule, ööpik hüüab
Ju kiitust Loojale
Ja tänu laulda püüab
Maailma Isale.
See Isa meeles kannab
Ka sind, mu lapsuke,
Ja rohkest käest annab,
Mis tarwis sinule.
Hommik
Idas koidu hiilgaw läik
Kerkib, kaswab tema käik,
Ajab ära pimedust,
Hüüab hõiskel õnnistust:
Ehe ilmub!
Tamme oksal Taaramäel
Lõõrib lõo lauluhääl,
Hõiskab ööpik Emaweel,
Kukub kuusel käo keel:
Tulu tõuseb!
Tuhat terwist neli tuult
Toowad saja sõbra suult,
Õrnal õhkel hüüab õhk,
Lõhnab mahe lilleleht:
Kasu kaswab!
Warsti wõidul päikse kuld,
Õilme ehtel murumuld,
Warsti hõiskab wana, noor,
Kõlab laulurikas koor:
Elu algab!
Õhtul
Armsad õhtu tuuled.
Tasa puhuge,
Hüüdku teie huuled
Õilmed õhtule.
Paista armsal palgel
Taewast maha, kuu,
Et su waiksel walgel
Uinub õunapuu.
Lillekesed, heitke
Rahus magama,
Homme jälle täitke
Aed hää õhuga!
Õhtul
Juba loodud sunnil jälle
Päike
