harjutused eeskujulikult. Tõesõna!”
Cara tõstis mehele oma suurte helesiniste silmade pilgu. Tütarlaps vaatas Roryle otsa ega öelnud midagi. Mees mõistis, et ta ei ole vait mitte sellepärast, nagu otsiks ta, kuidas mehele järjekordset teravust öelda. Ta sai aru, et Cara on tõepoolest väsinud.
Mees naeratas sõbralikult ja hakkas uuesti moosima:
“Püüad väga, ma näen ju. Ma tean, et sul sääremarjad valutavad, sest trenažöör on sinu jaoks harjumatu.”
Cara toetus küünarnukkidele. Tema silmis helkis pilge.
“Tähendab, otsustasid ikkagi mulle hooldajaks olla.”
“Ja sina ei usalda mind endiselt.”
“Miks ma peaksin?”
“Eeldan, et see lihtsustaks sinu elu üsna palju.”
“Tõesti või?” naeris Cara silmi vidutades. “Ega sa, pealik, järsku armunud ole?”
Rory hakkas samuti naerma. Cara oli tõepoolest kange tegelane! Huvitav, kas ta ise ka teab, kui kena ta flirtides on? Kui mees aga sellise küsimuse esitaks, saaks ta kohe kindlasti eitava vastuse.
“Vist mitte! Kui, siis ainult õige pisut.”
Mees nägi, kuidas Cara tõsines.
“Oled tujust ära, jah?”
Küsimus ajas tütarlapse kimbatusse. Mees märkas, kuidas tema silmad läksid veelgi suuremaks, põskedele aga valgus puna.
Tähendab, tema ei ole ainuke, kelle libiidot nende igapäevane koostöö suurendas.
Intensiivse treeningu tagajärjed: higine nahk, oiged ja ohked – midagi ei olnud tähelepanuta jäänud. Täna, esmakordselt selle aja jooksul, ei suutnud Cara vastamiseks sõnu leida.
“Ära häbene, Cara, oma isiklikule treenerile võid kõigest rääkida.”
Äkitselt hüppas tütarlaps jalule. Ta silmad tõmbusid pilukile.
“Ma ei suuda uskuda, et kasutad töö juures selliseid alatuid võtteid,” surus ta läbi hammaste. “Võiksid olla kõige…”
“Cara! Taevake, oled see sina või?”
Cara ja Rory pea pöördusid üheaegselt sinnapoole, kust kostis naisterahva kime hääl. Mehel ei jäänud märkamata tema hoolealuse erepunaseks muutuvad põsed. Kõhetu blondiin kummardus Cara poole ja suudles õhku tema mõlemal põsel.
Rory vihkas niimoodi käituvaid naisi.
“Milline kokkusattumus, kallis,” sädistas blondiin. “Mida sina siia treeningsaali ära oled kaotanud?”
Rory nihutas end pisut, et Cara reageering paremini jälgitav oleks.
Seda enam, et see küsimus piinas teda ennastki sellest ajast alates, kui Cara Chien esimest korda jõusaali uksest sisse astus.
Rory ristas käed rinnal ja ootas, lubades endale kohe ära minna, kui naiste jutt kleidimoodidele ja ehetele suundub.
“Saan aru, et sinu meelest on see totter, aga tead, Laural on varsti…”
“Pulmad. Nojah, loomulikult! Täiesti mõistetav, et sa end pruutneitsi kleidis tüsedana näidata ei taha. Mina muide samuti. Aga meil ei ole ju eriti palju aega jäänud. Sinu jaoks on tõepoolest imet vaja, et sellise lühikese ajaga teistele järele jõuda.”
Blondiin hingas sügavalt, kogudes kopsudesse rohkem õhku ja jätkas täristamist:
“Muidugi-muidugi! Eks Neil tuleb ju ka sinna, on ju? Kui jube! See on vist teie esimene kohtumine pärast lahkuminekut, on või? Ta on ju peiupoiss! Vaeseke, küllap tahtsid maa alla vajuda, kui sellest teada said?”
Rory kortsutas kulmu. Tal oli Carast kahju. Olgugi et praegu oli ta tütarlapsest palju enam teada saanud kui kõigi eelnevate treeningute jooksul.
Kas Caral on plaanis oma endine armastatu uuesti vallutada? Mõtte juures, et teine mees näeb Carat paljana lebamas ja kuuleb tema erutavaid ohkeid, tundis Rory armukadedusnoole torget.
Mees astus instinktiivselt sammu oma hoolealuse poole.
Samal ajal tütarlaps köhatas ja vastas:
“Hmmm… No jah, kleidid on tõesti suurepärased…”
Rory vaatas Carat imestusega. See ei olnud Cara, keda tema tundis. Kuhu on kadunud tema sarkasm? Miks ta laskis oma pea longu, selle asemel et lõug väljakutsuvalt üles tõsta? Selline Cara Chien meenutas rohkem sõnakuulelikku lambakoera.
Kas neiu tõepoolest häbeneb, et tema, Rory, on nende vestluse tahtmatu tunnistaja?
“Pean ütlema, et disainer kujundas kleidi just kõhnade tütarlaste jaoks. See mudel ei varja peaaegu mitte midagi,” sädistas blondiin jälle, “vannun, et mina kardan isegi salatilehti süüa. Kuulsin, et Deidre näeb pruutneitsi kleidis lausa vapustav välja. Ja Maggy ka. Kuid nad on ju alati nii sportlikud ja trimmis. On ju? Sina aga istud päevast päeva ainult laua taga. Sellest sul küll füüsiliselt mingit kasu ei ole.”
Tütarlaps heitis pilgu üle saali.
“Mina sinu asemel prooviksin ka trenažööre. Kuid sina, kallis, oleksid pidanud alustama juba mõne kuu eest, kui tahad oma lihaseid nii pingule saada kui vaja. Oleksid pidanud ise selle peale tulema, kirjutad ju kõiki neid raamatuid…”
Nii et Cara on siis kirjanik? Rory oli üllatunud. Huvitav, milliseid raamatuid ta kirjutab?
Blondiin oli lihtsalt informatsiooni varaait! Ta naeris ja vaatas koketeerivalt Roryle otsa.
“Kuidas teile tundub, kas tütarlaps, kes kirjutab raamatuid dietoloogiast, peaks fitnessi küsimustes kodus olema? Või ei ole mul õigus? Kui hea, et lugejad teda jõusaalis ei näe. Siin ei ole mingit glamuuri. Cara raamatud kaoksid kohe bestsellerite hulgast. Me armastame teda ikka sellisena nagu ta on.”
Rory heitis Carale aupakliku pilgu. Või tütarlapse raamatud on bestsellerid. Neetud, see avaldab muljet!
Neiu ise aga krimpsutas nägu.
“Jah, Moyra, sul on täiesti õigus. Pikaajaline laua taga istumine ei ole mulle tõesti kasuks tulnud.”
“Aga kallike,” patsutas sõbranna kaastundlikult Cara kätt, “ikkagi oled tubli, et otsustasid kodust välja tulla pärast seda, kui Neil su maha jättis. See on juba tükk asja, mis sa ise arvad? Muidu istusid kogu aeg kodus. Pole siis ime, et Neil ära läks, kui sa erakuks muutusid.”
Moyra ohkas tehtult ja jätkas:
“Pärast teie lahkuminekut nägin tema kõrval sellist kaunitari! Kurb muidugi, et teie teineteise kõrval nii õnnetud olite.”
Rory imestas jälle. Tema arvates oli Cara armas, lõbus ja ülemeelik ning seksikas. Isegi vihastades nägi ta suurepärane välja. Või siis, kui ta lihtsalt niisama tigetses. Moyra sõnadest aga võis välja lugeda, et sõprade silmis on Cara vaata et sinisukk.
Mees
