ära maksta mõned omanike kasuks seatud hüpoteegid.)
Kolmanda kinnisvaraobjekti puhul veensin oma vanemaid laenama mulle raha nende koduga tagatud laenu arvelt. Ma ostsin 35 000 dollari eest kolme magamistoaga maja ja ühe magamistoaga korteri. Kulutasin ostudele umbes 2000 dollarit ja tegin peaaegu kogu remondi ise. Vastasel korral ei oleks ma saanud kinnisvara seisundit parandada. Paari kuu pärast läksin panka ja küsisin seadusliku omanikuna nende kinnisvaraobjektide tagatisel laenu.
Nende kinnisvaraobjektide väärtuseks määrati hinnanguliselt 50 000 dollarit ja pank laenas mulle 90 protsenti nende määratud väärtusest, mis oli ligikaudu 45 000 dollarit. Pärast kaasnevate kulude ja laenutasu maksmist ning vanematele võla tagastamist jäi mulle 8800 dollarit.
Allpool kokkuvõte:
Ostuhind: 35 000 USD
Tänase seisuga on maja hinnatud 50 000 dollarile.
Oma neljanda kinnisvara ostsin samuti nagu kolmanda. Laenasin vanematelt raha ning maksin kinnisvara eest sularahas. Ilma igasuguste remonditöödeta hinnati kinnisvara 75 000 dollarile (mis on 15 000 dollarit rohkem, kui selle eest maksin). Jällegi läksin panka eesmärgiga küsida minu omanduses oleva kinnisvara tagatisel laenu. Sain pangalt laenu piisavalt selleks, et maksta tagasi võlg oma vanematele, tasuda kaasnevad kulud ja laenutasu. Kuigi sellest tehingust raha üle ei jäänud, olin siiski hästi hakkama saanud. Siinkohal kolme magamistoaga kaksikelamu kulude-tulude kokkuvõte:
Ostuhind: 60 000 USD
Tänase seisuga on maja hinnatud 75 000 dollarile.
Siin ka kahe magamistoaga kaksikelamu kulude-tulude kokkuvõte. Müüja kasuks seati teine hüpoteek 36 kuuks summas 4550 dollarit.
Ostuhind: 43 000 USD
Tänase seisuga on maja hinnatud 50 000 dollarile.
Praegu investeerin jätkuvalt väikestesse tehingutesse. Kõik minu ostetavad kinnisvaraobjektid on hinnavahemikus 35 000 kuni 60 000 dollarit. Kuid pean olema aus. Nagu iga teinegi äri, võib ka kinnisvara põhjustada peavalu. Torud võivad lõhkeda. See võib jääda tühjalt seisma kauemaks, kui sulle meeldiks. Kuid need on ajutised tagasilöögid. Kui edu saavutamise soov võtab võimust, kaaluvad investeerimise positiivsed küljed tugevalt üles ajuti aspiriini vajava poole. Ma ei suuda ikka veel uskuda seda investeeringu tootluse suhtelist suurust, mida saan tegelikult kulutatud rahalt. Püsivus viib sihile.
Olin 2001. aasta augustist kuni 2002. aasta detsembrini üksikisikust ettevõtja. Asutasin kinnisvarasse investeerimise eesmärgil ettevõtte. Praegu keskendun lisaks kinnisvarasse investeerimisele veel mõnede kohustuste, nagu autoliisingu ja krediitkaartide võlgade likvideerimisele. Selle jaoks leidsin endale ajutise töökoha. Ka on viimasel ajal minu naise Leah sissetulek ebakindla majandussituatsiooni tõttu drastiliselt langenud. Ta teenib vahendustasu üldkaupade hulgimüügi pealt.
Kavatsen ühe kuni kahe aastaga vabaneda kõigist meie peamistest kohustustest (kaasa arvatud koduga seotud kohustused). Samal ajal suurendan meie passiivse tulu allikaid.
Mis saab minust edasi
Minu lähimaks eesmärgiks on jätkuvalt tõsta oma sissetulekuid, kasutades rendikinnisvara ostmiseks panga raha. Kavatsen 2006. aastaks omada 16 rendikinnisvara või – üksust. 2010. aastaks oman vähemalt nelikümmend renditavat üksust, mis toodavad mulle vähemalt 10 000-dollarilist rahavoogu kuus.
Oma neljakümnendaks sünnipäevaks olen ära maksnud vähemalt kümne kinnisvaraobjekti hüpoteegi. Siis kavatsen need ja ka teised muretsetud kinnisvaraobjektid müüa ning paigutada oma raha USA maksuameti tulumaksutagastustega tegeleva osakonna IRS (Internal Revenue Service) poolt heaks kiidetud „1031 vahetusprogrammi” kaudu. Kasutan tulusid suurema kinnisvaraobjekti väljaostumakse jaoks. Näiteks müün kümme kinnisvaraobjekti, igaüks hinnaga 60 000 dollarit. Saadud 600 000 dollarit on sobiv väljaostumakse suurema korterelamu jaoks. IRS pakub sellist tehingut sooritavatele kinnisvaraomanikele maksepuhkust ja lükkab kinnisvara müügist saadud kapitalitulude maksustamise edasi.
Selleks ajaks peaks minu igakuine rahavoog ulatuma 18 000 kuni 20 000 dollarini kuus.
Tulevik on helge
Pole kahtlustki, et raha on oluline. Kuid elus on teisi tegureid, millel on veelgi enam tähtsust. Minu farmatseudist isa on üksikisikust ettevõtja ning alati töötanud pikki päevi. Inimestel on olnud tarvis tema nõuandeid ja ta ei ole neile pettumust valmistanud. Ta ei saanud aga kahes kohas korraga olla: kui ta oli tööl, ei olnud teda kodus. Ma ei taha, et sama juhtuks minuga. (Kuigi mul on heameel tõdeda, et nii minu vanemad – isa läheneb juba pensionile – kui ka minu tädi ja onu on ostnud viimase kahe ja poole aasta jooksul investeerimiskinnisvara.)
Ma olen kahekümne seitsme aastane. Seda on raske sõnades kirjeldada, kui hea tunne on omada kontrolli oma finantssaatuse üle. Samas on ergutav teada, et minu sissetulek ei sõltu kellestki teisest peale minu. Ma küll ei tea, mis oleks veel parem enesekindluse tõstmise vahend.
Viies peatükk
Erinev haridus
Umbes kolm aastat tagasi jõudsin rahalises mõttes ristteele. Nägin enda ees kahte valikut. Võisin jätkata vaevaliselt roomates mööda aeglast majanduspoole teed, mida olin käinud terve elu. Olin püsinud sellel üherajalisel teel, sest hirm näida finantsalal rumalana kaalus üles minu soovi finantsalal targaks saada. Teiseks võimaluseks oli kiirust suurendada ning pürgida finantskiirteele, kus rahaasjades taiplikud ja jõukad inimesed tüürisid oma kiireid autosid, teades täpselt, kuidas nad jõuavad sinna, kuhu tahavad jõuda.
Super-finantskiirtee ahvatles, kuid olin toppama jäänud pealesõiduteele. Mul oli tarvis midagi enamat kui tõuget. Hädavajalikuks osutusid uus kütuseallikas ja minu unistuste maailma viivaid teid tutvustav kaart.
Sellele ristteele paiskas mind huvitav sündmus. Elasime perega Denveris, kus olin puutunud kokku heategevusliku jaotamisega. Vabatahtlikuna töötades puutusin kokku paari inimesega, kes olid oma tagasihoidliku haridusliku tausta suhtes värskendavalt avameelsed. Nad ei arvanud end olevat intellektuaalselt eriti andekad. Kuid olid vaatamata sellele väga jõukad.
Neid inimesi jälgides ja kuulates sain aru, et peale kõrgete kraadide hariduses on olemas veel teinegi tarkuse vorm. Tunnistan, et sellest arusaamine viis mind tõeliselt endast välja. Mõistsin, et on teisigi õppetunde, mida õppida, mis ei haaku sugugi sellega, mida nii hästi teadsin: astmed, kraadid ja diplomid, mis pidanuksid kindlustama rahaliselt turvalise olemise. Mind haaras tugev soov täiesti erineva eluviisi järele – eluviisi järele, mis ei sõltu palgast. Hakkasin nägema teed, kuidas saavutada oma eesmärki, tunda naudingut perekonnaga koosolemisest, teenida ühiskonda ja püüelda isiklike eesmärkide poole samal ajal kindlustades oma finantstulevikku.
Hakkasin uskuma, et ka mina suudan saavutada rahalise kindlustundega kaasneva meelerahu. Tahtsin leida võimaluse täiesti uuel viisil targaks saada. Teadvustades endale seda võimalust, hakkasin otsima vajalikku informatsiooni. Mäletan end mõtlevat ütlusele, et õpetaja ilmub, kui inimene on valmis õppima.
Varsti pärast seda, ühel minu sagedastest otsingutest kohalikus raamatupoes, leidsin raamatu „Rikas isa, vaene
