omandamine kõike. Tema lugu inspireerib igaüht, kes on kunagi tundnud, et ei suuda teha midagi, rääkimata siis finantsturvalisuse jaoks varade kindlustamisest.
Washingtoni osariigist pärineval, maal elaval Valerie Collymore’il on jutustada oma lugu. Nii minu vaene kui ka rikas isa rääkisid palju haridusest ja sellest, kui oluline on poistel ja tüdrukutel koolis käia ning õppida ametit või erinevaid oskusi. Oma panuse andmine ühiskonna heaks oli vajalik. Õpilased ei saanud aga finantsharidust, sest seda koolis ei õpetatud. Seega jäid paljud inimesed ohtlikku finantsolukorda. See juhtus ka Valeriega.
Meditsiini alal kõrgelt haritud, tunnistab ta siiski, et püüdis vältida rahaga tegelemist, kuna kartis teha vigu. Talle Rikka Isa poolt kätte juhatud tee viis teda raha kartmiselt selle üle kontrolli omamiseni. Tema eesmärgiks on turvalise finantstuleviku planeerimine endale ja oma perele ning ta on otsustanud selle saavutada.
Reed Schweitzer Indiana osariigist pakub meile oma lugu. Tunnistades oma mõistmatust raha suhtes, elas ta läbi rea rahalisi tõuse ja mõõnu, enne kui leidis Rikka Isa juhised. Pärast Rikka Isa materjalide lugemist hakkas ta nägema selliseid võimalusi, millest ta enne midagi ei teadnud, ning hankima varasid oma tuleviku ülesehitamise tarvis.
Te kohtute ka Põhja-Carolina osariigis elava Dan McKenziega. Meil on temaga ühine lapsepõlvemälestus. Nii tema isa kui ka minu vaene isa tundsid, et raha on kõige halva alus maailmas. Lugedes „Rikast Isa”, veendus Dan oma rahaga seotud tunnete ja varade muretsemise vajaduse õigsuses. Lugege Dani lugu, kui olete üles kasvanud veendumuses, et kurjus ja raha on ühenduses ning seetõttu tuleb raha vältida. Ta paljastab rahalise vabaduse tõelise tähtsuse – kõik hea, mida sellega teha saab, ja tagasiandmise olulisuse.
Neljas peatükk
Usalduse loomine: ainult üks kinnisvaratehing korraga
Arkansase osariigis Jacksonville’is üles kasvades ei olnud mul kogu keskkooli vältel eriti usku oma võimetesse millegagi hakkama saada. Et mul traditsiooniliste ainete õppimine eriti hästi ei läinud, ei olnud mul ka mingit motivatsiooni edu nimel eriliselt pingutada.
Kaks aastat tagasi aga, olles saanud kahekümne viie aastaseks ja täiesti rahatu, leidsin motivatsiooni finantshariduse omandamiseks pärast seda, kui olin kuulanud linti, mille andis mulle üks võrkturunduse firmas töötav sõber. Seda autos kuulates köitis Robert Kiyosaki minu tähelepanu. Tundsin, et ta räägib just minuga. See oli nii mõistlik, mida ta ütles. Osta varasid. Vähenda kohustusi. Need olid täiesti saavutatavad eesmärgid. Ma suutnuksin seda teha. Tahtsin õppida, kuidas. Mind on kinnisvara alati huvitanud ning nüüd hakkasin aru saama, et kinnisvarasse investeerimine loob võimaluse kindla finantstuleviku ehitamiseks.
Paari kuu jooksul lugesin nii palju kinnisvarainvesteeringuid puudutavaid raamatuid, kui võimalik, ning kuulasin lisaks linte. Vähehaaval hakkasin nägema mitte ainult seda, kuhu ma minna tahan – minu eesmärk oli investeerida kinnisvarasse –, vaid ka seda, kuidas sinna jõuda. Mind haaras tegutsemistuhin. Mosaiikpildi tükid asusid oma kohale. Oma vastleitud otsustusvõimele ja omandatavatele õppetundidele toetudes tundsin, et minu edu saavutamise soov oli suurem hirmust ebaõnnestumise ja tundmatu ees. Lõpuks sain aru, et mitte midagi tegemise tulemus on alati saavutamata edu. Millegi tegemine tähendas oma hirmudest jagusaamist ja nende suunamist finantsvabaduse saavutamise viiside leidmiseks.
Viimase pooleteise aasta jooksul olen investeerinud jämedalt arvestades 185 000 dollarit oma pankuri raha kinnisvarasse, mille väärtus on tõusnud 225 000 dollarini. Mulle kuuluvad lisaks isiklikule kolme magamistoaga majale ja ühe magamistoaga korterile kaks kahe magamistoaga kahepereelamut ja üks kolme magamistoaga kahepereelamu, kokku kaheksa rendiühikut. Minu investeering kõigi nende kinnisvaraobjektide ostmisel oli minimaalne – 2000 dollarit ja minu rahavoog kuus on umbes 1500 dollarit.
Nii hämmastav, kui see ka ei tundu, on minu teekond hirmunult proovimisest hoidujast edu nautijani olnud väga kiire. Ma ei osanud unistadagi, et suudan nii vähese ajaga nii palju saavutada. Tegelikkus näitab aga, et suutsin, ja ma jätkan sellel teel.
Minu esimene ärikogemus
Langesin ülikoolist pärast esimest aastat välja ning olin eraisikute ja ettevõtete jaoks soovimatute veebilehekülgede väljaselekteerimise Internetiteenuse kaasasutaja.
Pidasin end üksikisikust ettevõtjaks. 1999. aastast 2001. aastani juhtisin Arkansase osariigis Little Rockist umbes kaheksa miili kaugusel asuvas Sherwoodis olevast kontorist viie töötajaga ettevõtet. Minu kaasosanik oli selleks ajaks lahkunud. Pidin aru andma kahekümne viiele kohalikust investorist aktsionärile, kes olid andnud meile stardikapitali. Need inimesed nägid meie äriplaani potentsiaali ja muutsid selle teenuse alustamise võimalikuks. Mingil ajahetkel oli meil ligikaudu 100 klienti.
Viie aasta pärast otsustasid investorid siiski, et nad ei soovi sellesse ärisse rohkem raha panna ja ettevõte läks müüki. Ma kaotasin oma viie tuhande dollarilise investeeringu ja see ettevõtmine ei toonud kasumit.
Seejärel, 2001. aastal, asutasin Interneti-põhise kaugvarustussüsteemi teenuse osutamiseks Ameerika Ühendriikides ja Kanadas. Registreerunute andmebaas müüdi mõne aja pärast maha.
Vaatamata mõlema äri lühikesele tegutsemisajale, pean neid parimateks töö käigus õppimise vahenditeks, mis mul on olnud. Olin ju alles keskkooli lõpetanud, kui alustasin oma esimest äri. Ma ei vahetaks seda ettevõtte alustamisest ja juhtimisest saadud tegeliku elu õppetundi mitte millegi muu vastu. Ma omandasin väärtuslikke oskusi inimestega tegeldes, vastates telefonile ja helistades võõrastele inimestele, oskusi turunduse, arvete esitamise, allhangete, rahaliste vahendite leidmise, tegevuse juhtimise ja probleemide lahendamise vallas. Tegin muidugi palju vigu, kuid õppisin igaühest neist. See kogemus oli suurepärane vundament minu tuleviku kinnisvaraäri ülesehitamiseks.
Oli aeg alustada. Minu naine Leah pidas meid poolteist aastat üleval seni, kuni ma kinnisvara kokku ostsin.
Nii ma seda tegin
Alustasin kinnisvara otsinguid ajalehtede ja kinnisvaraalaste ajakirjade kaudu. Sõitsin läbi mitmed naabruses asuvad paigad ja rääkisin kohalike inimestega.
Ma teadsin, missugust rahavoogu ma kuus saada tahtsin, ning kasutasin valemeid iga konkreetse kinnisvaraobjekti puhul potentsiaalse rahavoo arvutamiseks.
Pärast seda tegin lihtsalt pakkumise. Minu imestuseks võeti minu esimene pakkumine kohe vastu. Siinkohal pean ütlema, et ma ei eeldanud, et see juhtub. Oleksin oodanud seda pärast vähemalt kümne pakkumise tegemist. Asi on selles, et valmistusin ostma kinnisvara ning olin otsustanud pühendada sellele kogu vajaliku aja ja tähelepanu.
Siis oli mul muidugi tarvis hüpoteeki. Esimeses pangas, kuhu läksin, selgitasin, et kinnisvara praegune omanik annab mulle teise hüpoteegi alusel laenu. Vastuseks öeldi mulle, et pean tehingusse panema vähemalt kümme protsenti oma raha. Ma ei saanud seda teha, sest raha mul ei olnud. Mul oli aga võimalus minna teise panka ning seda ma ka tegin.
Teine pank ei olnud nii noriv ega hoolinud sellest, et sissemakse on laenatud. Seda panka kasutasingi edaspidi kõigi oma kinnisvaratehingute investeerimiseks.
Ka teise kinnisvaraobjekti ostsin ilma sellesse ise raha paigutamata. Kinnisvara müüja laenas mulle panga nõutud sissemaksu. Selle kinnisvara puhul kuulus hüpoteek kümne protsendi osas eelmisele omanikule.
(Üks olulisemaid plusse oli minu kokkulepe nende müüjatega teise hüpoteegi seadmise osas neile kinnisvaraobjektidele. See töötas minu kasuks, sest alustasin täiesti ilma investeerimiseks vajaliku rahata.
