style="font-size:15px;"> “See on lihtne.” Hannah kasutas piima segamiseks visplit, et see põhja ei kõrbeks. “Danielle’il on külmetus ja ta pole tõenäoliselt korralikult söönud. Suhkur koosneb ainult süsivesikutest ja tal on kaloreid vaja. Ja kakaopulbrist saadav kofeiin ja endorfiinid ei lase tal nii sügavasse masendusse vajuda.”
“Mitte see. Pidasin silmas, miks sa tahtsid, et ma sulle kööki järgneksin?”
“Aa.” Hannah segas kausis kokku suhkru ja kakaopulbri ning valas sinna juurde veidi kuuma piima. “Mul oli vaja sinuga nelja silma all rääkida ja kakao oli hea ettekääne.”
“Millest sa rääkida tahtsid?”
“Olen Danielle’i pärast mures. Ta suudab vaid vaevu endaga toime tulla. Sa ei pea teda juba täna õhtul jaoskonda vedama, ega ju?”
Mike raputas pead. “Sain juba kätte, mida tarvis. Ta on liiga haige, et rohkem küsimustele vastata.”
Hannah liigutas vaikselt kausi sisu, kuni suhkur oli lahustunud ning kakaosegu meenutas pastat. “Oleks vist parem, kui ma tema juurde jääksin. Ta ema elab Floridas ja tal ei ole siin lähedal ühtegi teist pereliiget. Ta ei peaks praegu üksinda olema.”
“Danielle ei jää koju. Küsisin juba Doc Knightilt ja tal on haiglas ruumi. Viin Danielle’i sinna.”
Hannah valas kakaopasta kuumutatud piima hulka ja vispeldas segu kastrulis ühtlaseks. Doc Knight oli Danielle’i läbi vaadanud kohe pärast seda, kui oli korraldanud Boydi surnukeha transpordi surnukuuri. “Kas Danielle on Doci arvates nii haige?”
“Ei, aga ma ei taha, et ta kellegagi räägiks, ja haigla on tema jaoks hea koht. Küsitlen teda homme hommikul uuesti.”
Hannah pöördus ehmunult mehe poole, vispel käes paigale tardunud. “Kas Danielle on kahtlusalune?”
“Abikaasa on alati kahtlusalune.” Mike’i pilk ei küündinud päris Hannah’ silmadeni. “Parem oleks, kui sa edasi segaks, enne kui see kõrbema läheb.”
Kui Hannah taas vispeldama hakkas, mõtles ta Mike’i sõnadele. Hannah’l oli vaja rohkem vastuseid, kuid ta eelistas neid hankida privaatsemas kohas ning alles siis, kui Danielle oli mugavalt haiglapalatisse paigutatud. “Kas sa tahad, et sõidutaksin ise Danielle’i Lake Eden Memorial haiglasse?”
“Ei, lasen Billil ta patrullautos sinna viia.”
Hannah pöördus üllatusega mehe poole. “Patrullauto tagaistmel? Nagu vangi?”
“Muidugi mitte. Danielle ei ole arreteeritud. Võiksin kutsuda kiirabi, aga arvan, et tal oleks mugavam koos Billiga sõita. Järgin ainult protseduurireegleid, Hannah.”
Hannah kallas kakao kõige suuremasse tassi, mis tal õnnestus leida. “Viin kakao parem kohe Danielle’ile, et ta saaks selle enne lahkumist ära juua.”
“Hea mõte. Bill peaks iga hetk kõrvaltänava läbiotsimisega valmis saama.”
Hannah seisatas ja pöördus köögi ukseavas tagasi. “On sul pärast aega, et minu juurest läbi tulla?”
“See võib hilja olla.” Mike’i kulmud kerkisid üles ja ta muigas riukalikult Hannah’le. “Ja mis sul täpsemalt mõttes on?”
“Tahan sinult loomulikult informatsiooni välja pressida.”
“Aa.” Mike’i kulmud vajusid tagasi alla. “Üritan hiljemalt kella üheks sinu juures olla, aga ega ma ei saa eriti palju sulle rääkida. Uurimine on salastatud.”
“Pole hullu. Käin enne alkopoest läbi ja toon sulle veidi õlut. Sa eelistad Cold Spring Exporti, jah?”
“Jah.”
Hannah võttis kakaotassi uuesti kätte ja kõndis suule kerkinud kavalat muiet varjates elutuppa. Mike räägib ära kõik, mida Hannah’l on vaja Danielle’i aitamiseks teada. Mees ei olnud seda veel lihtsalt ise taibanud.
“Millega sa teda toidad? Telliskividega?” Mike põrnitses Moishet, kes oli just tema sülle volksanud.
“Meeletu koguse kassikrõbinatega. Tal on alati näljane.” Hannah sirutas käed, et lemmik üles tõsta ja padjale asetada. “Kas Danielle’iga on kõik hästi?”
Mike võttis lonksu õlut. “Temaga on kõik korras. Doc ütles, et ta on lihtsalt kõvasti külmetanud, kuid hoiab teda ikkagi paar päeva haiglas järelevalve all. Doc andis talle rahustit, et ta saaks öösel korralikult magada.”
“Korralik ööuni on täpselt see, mida ta vajab.” Hannah võttis väikese lonksu veini. Ta ulatas Mike’ile sibulamaitseliste soolakringlite koti, mille oli alkoholipoest ostnud, ja küsis: “Kas te leidsite mõne tunnistaja?”
“Mitte veel.”
“Kas kõrvaltänaval ei olnud midagi?”
Mike raputas pead ja mälus soolakringlit. “Need on head.”
“Need on Baieri brezeln’id.” Hannah hingas sügavalt sisse ja asus asja kallale. “Ole minuga aus, Mike. Asjade praegune seis ei ole Danielle’i jaoks just hea, ega ju?”
“Nojah … paljud kaudsed tõendid on tema vastu.”
“Danielle’i sõrmejäljed mõrvarelval, Boydi veri tema riietel ja siniseks löödud silm.”
“Kõik see ja puuduv alibi ka. Ta ei rääkinud enne sulle helistamist isegi telefonis kellegi teisega. Kuulsid ise, kuidas ma talle lahendust pakkusin. Kui ta tunnistab, et tappis mehe, siis võib ta väita, et tegi seda enesekaitseks. Mitte ükski vandekohus siin ilmas ei mõistaks teda selle eest süüdi.”
“Kuid see töötab vaid siis, kui ta mehe tappis.” Hannah hammustas soolakringlit. Neid kutsuti põhjusega kõvadeks soolakringliteks. Võib-olla peaks ta nendest Normanile rääkima. Kui mees kingiks patsientidele jõuluks Baieri brezeln’e, siis võiks see tähendada patsientide kordusvisiite. “Aga mis siis, kui Danielle ei tapnud oma meest?”
“Siis tappis keegi teine,” konstateeris Mike fakti.
“Arvasin, et sa uskusid Danielle’i, kui ta ütles, et on süütu?”
“Usungi teda.” Mike mälus hetke mõtlikult. “Arvan, et ta räägib tõtt … seda, mis on tema jaoks tõde. Aga on võimalik, et ta aju on tapmise blokeerinud ja ta lihtsalt ei mäletagi seda.”
“Sa tahad mulle väita, et Danielle võis oma mehe tapmise unustada?”
“See on võimalik, Hannah. Ta ütles, et oli unine ja ta võttis päris tugevat külmetusravimit. Ta võis olla uimane ja segaduses ning peaaegu unelaadses seisundis.”
“Mitte mingil juhul.” Hannah raputas pead. “Danielle oli endast väljas, kui ta mulle helistas ja enda juurde tulla palus, kuid ta mõistus oli täiesti selge. Ja kui ma tema juurde jõudsin, siis oli tema jutt loogiline.”
“Võib-olla.”
Mike’i häälest ei kostnud just erilist veendumust ja Hannah ohkas sügavalt. “Oletame lihtsalt hetkeks, et Danielle ei tapnud Boydi. Te otsite ju teisi kahtlusaluseid ka, eks?”
“Teeme
