õde lava külgkardinate vahel ja aitas Hannah’l asjad tagumise seina äärde paigutatud metallriiulitele tõsta.
“Aitäh.” Hannah võttis komplimendi vastu ja otsis pilguga õetütart. Kui Hannah oli Normani loo teatavaks teinud ja härra Hart mõistis, et üks žüriiliikmetest tuli tema kohustustest vabastada, siis oli ta palunud Traceyl mängida fortuunat ja tõmmata välja viienda žüriiliikme nimi klaaskausist, mis sisaldas Lake Edeni linnavolikogu liikmete nimedega paberilipikuid. “Kus Tracey on?”
“Ikka veel grimmis. Bill toob ta siia niipea, kui seal temaga valmis saadakse.”
“Ta ei ole närvis, ega ju?”
Andrea raputas pead. “Ta arvab, et see on lõbus. Sa lindistad saadet, eks, Hannah? Bill pani meie videomaki küll enne kodust lahkumist lindistama, aga mul on varukoopiat vaja.”
“Saad kaks koopiat. Lindistan ise saadet ja sama teeb ka ema.”
“Ema?” Andrea kulmud kerkisid kõrgustesse. “Ta ei oska ikka veel videomakiga lindistada. Kui meie kaabeltelevisioon ei töötanud, siis palusin tal mulle üht filmi lindistada ja sain temalt hoopis kaks tundi Richard Simmonsi aeroobikatrenni.”
Hannah patsutas õe õlga. “Rahune maha, Andrea. Lisa lindistab saadet ja sama teeb enamik mu kliente. Saad tosinaid varukoopiaid. Võin seda sulle peaaegu täiesti kindlalt lubada.”
“Loodan seda väga. See on Tracey esimene teleesinemine ja kunagi ei või teada, mil mõni tähtis produtsent juhtub seda nägema. Niimoodi lapsstaare avastataksegi.”
Hannah suutis manada näole naeratuse, sama, mida oli kasutanud, kui pidi kuulama kolme uudiselugeja idiootlikke tähelepanekuid oma vahukooretordi kohta. Hannah ei kavatsenud hakata Andreale selgitama, kui ebatõenäoline see oli, et mõni tähtis produtsent vaataks kohalikku KCOW telekanalit.
“Lähen parem ja vaatan, kuhu Tracey nii kauaks jääb.” Andrea astus sammu ukse poole, kuid pöördus tagasi. “Peaksid proovima enne võistluse algust oma juustega midagi ette võtta. Need on prožektoritest täiesti krässus.”
Hannah tundis end ebamugavalt ja ujedalt, kui kaameraoperaator laua taga istuvaid žüriiliikmeid filmis. Vähemalt ei pidanud Hannah muretsema selle pärast, et keegi võiks teda avastada. Mitte ühegi tähtsa produtsendi silm ei jääks pidama liiga pikal, veidi ülekaalulisel, peagi kolmekümneaastaseks saaval naisel, kelle näol võis märgata kerget jahukihti. Kuid Tracey oli imeilus ja Hannah tundis õetütre üle uhkust. Tracey heledad juuksed meenutasid prožektorite all kuldniite ja ta oli täiesti rahulik, kui pistis käe suurde kristallkaussi ja tõmbas sealt välja žürii asendusliikme nime.
“Tänan sind, Tracey.” Härra Hart naeratas säravalt, kui Tracey talle paberilipiku ulatas. “Ega sa oma issi nime välja ei tõmmanud?”
Tracey raputas pead. “Ta ei ole linnavolikogu liige, härra Hart. Minu issi on Winnetka maakonna šerifijaoskonnas uurija.”
“Kas sa tead, mida uurija teeb, Tracey?” küsis härra Hart.
“Jah. Uurija uurib kuritegusid. Kui keegi mõrvatakse, siis kogub minu issi tõendusmaterjali kokku, püüab tapja kinni ja hoiab teda kohtuni vanglas luku taga.”
Oli selge, et härra Hart oli vastusest ehmunud, kuid suutis siiski naeratada. “See oli väga hea vastus, Tracey. Paluksin sul uue žüriiliikme nime ette lugeda, aga sa ei käi ju veel koolis, ega ju?”
“Käin eelkoolis, härra Hart. Seal käiakse siis, kui ei olda esimesse klassi minekuks veel piisavalt vana. Aga ma oskan lugeda. Kui te paberi mulle annate, võin teile öelda, mis seal kirjas on.”
Kaamera suumis härra Harti üllatunud nägu, kui too paberilipiku tagasi Traceyle ulatas. Hannah jälgis, kuidas Tracey paberi lahti voltis ja hääletult nime veeris. Siis tõstis ta pilgu härra Hartile ja teatas: “Žürii asendusliikmeks saab … härra Boyd Watson.”
Publikule suunatud tuled süttisid ja kõik aplodeerisid, kui püsti tõusis Boyd Watson, Jordani keskkoolile enim võite toonud treener. Hannah nägi, et Boydi kõrval istus ta õde Maryann, kuid Boydi naist Danielle’i polnud kohal. Hannah lootis, et ta ei puudunud mõnel halvaendelisel põhjusel. Hannah oli avastanud mitu kuud varem, et treener Watson oli oma naise vastu vägivaldne. Danielle ei olnud nõus süüdistust esitama, kuid Hannah oli loost Billile rääkinud ja õemees oli lubanud Boydil silma peal hoida, et too jälle vägivaldseks ei muutuks.
Kui Boyd oli võtnud istet Hannah’ kõrval tühjal kohal, siis tutvustas härra Hart selleõhtuseid võistlejaid ja saatis nad kööginurkadesse, kus nad said oma küpsetistele viimast lihvi anda. Sel ajal kui võistlejad lõikasid, kaunistasid ja oma loomingut taldrikutele paigutasid, selgitas härra Hart võistluse korraldust.
Hartland Flouri jahuveski küpsetamisvõistlusel osales kaksteist veerandfinalisti, kes olid kõik võitnud mõne kohaliku või piirkondliku võistluse. Esimesed neli võistlejat olid küpsetised juba päraslõunal valmis saanud ja pidid nüüd igale žüriiliikmele neid maitsta pakkuma. Samal ajal kui žürii maitseb ja hindab, näidatakse televaatajatele ja saatepublikule montaaži võistlejatest ja nende peredest. Kui see osa saab läbi, liidetakse žürii punktid kokku ja žüriiliikmed saavad iga küpsetist kommenteerida. Siis kuulutatakse välja võitja, kes pääseb edasi laupäeva õhtul toimuvasse finaali.
Hannah ootas, kuni kõik võistlejad olid oma küpsetised žüriile esitanud ja montaažipilt ekraanidel jooksma hakanud. Siis pöördus ta Boydi poole ja küsis: “Kus Danielle on?”
“Kodus.” Boyd tõstis suhu kahvlitäie kirsipirukat. Ta näol ei peegeldunud just õnnelik ilme, kui ta suutäie alla neelas. “Täpselt samasugune nagu mu ema kirsipirukas, nii magus, et paneb hambad valutama.”
Hannah maitses oma pirukatükki ja otsustas, et Boydil oli õigus. “Kas ta ei tahtnud täna õhtul siia tulla?”
“Mu ema?”
“Ei, Danielle.” Hannah pani oma punktid kirja ja liikus edasi järgmise küpsetise juurde, milleks oli pähklitäidisega pirukaviil.
“Danielle on haige.”
“Ega ometi midagi tõsist?” Hannah jälgis Boydi nägu, otsides süütunde märke, kuid mehe ilme oli täiesti ükskõikne.
“Ainult kerge külmetus. Ta ravib seda hunniku käsimüügiravimitega.” Boyd maitses pähklitäidisega pirukat ja ta näole ilmus seda mäludes grimass. “Mu ema tegi vanasti ka seda. Ma vihkan toite, kuhu on nii kõvasti kaneeli lisatud.”
Hannah maitses oma pirukaviilu ja avastas, et peab taas Boydiga nõustuma. Kaneel ja muskaatpähkel matsid pähklimaitse enda alla. Hannah pani oma punktid kirja ja asus kolmanda küpsetise juurde, milleks oli apelsinikook. “Kas ta on arsti juures käinud?”
“Ta ütleb, et tal ei ole arsti vaja. Danielle vihkab arsti juures käimist.”
Hannah maitses kommenteerimise asemel apelsinikooki. Ta mõistis, miks Danielle võis arstliku tähelepanu karta. Arstid küsisid küsimusi ja pidid teatama võimudele igast võimalikust koduvägivallale viitavast juhtumist.
“See on liiga mõru.” Boyd lükkas apelsinikoogi eemale ja asus neljanda küpsetise juurde.
Hannah neelas alla suutäie apelsinikooki ja ohkas. Boydil oli jällegi õigus. Võistleja oli riivinud koogi sisse liiga palju apelsinikoore all olevat valget osa.
“Pole
