oli ta eest leidnud sinise silmaga Danielle’i. “Kas asi on Boydis?”
“Jah. Ma ei saa rohkemat öelda. Palun, Hannah?”
“Rahune, olen juba teel.” Hannah viskas toru hargile, nihutas Moishe sülest maha ning haaras koti ja jope. Danielle’i hääles oli kõlanud suur meeleheide ja ehk on ta seekord nõus esitama avaldust mehe vastu, kes oli murdnud vannet naist alati armastada, hoida ja halva eest kaitsta.
Vähem kui viieteistkümne minuti pärast lasi Hannah Danielle’i uksekella. Kui Boyd oli kodus, siis võis olukord kujuneda ebameeldivaks või isegi ohtlikuks. Bill oli Hannah’le rääkinud, et väljakutsed koduvägivalla lahendamiseks olid iga asešerifi õudusunenägu, sellest hullemad olid ainult väljakutsed, mille käigus oli hukkunud politseinik. Uks avanes ja Danielle tõmbas Hannah’ sisse, hoides teda kramplikus uppujahaardes.
“Danielle, mis juhtus?” Hannah sulges enda järel ukse. Naabritel polnud vaja Danielle’i sellises seisundis näha. Danielle nuttis, tema üks silm oli sinine ja nägu nii kaame, et Hannah arvates võis ta iga hetk minestada.
“Asi .. asi on Boydis,” nuuksus Danielle. “Ta … ta on … garaažis.”
“Näita mulle.” Hannah võttis Danielle’i käevangu ja toetas teda, kui nad läbi köögi maja külge ehitatud garaaži kõndisid.
Esmapilgul ei märganud Hannah, et garaažis oleks midagi valesti. Mõlemad autod olid pargitud tavalistele kohtadele ja Boydi tööpingi kohal põles luminofoortuli. Kui õlilaigud põrandal välja arvata, oli garaaž laitmatult puhas. Hannah oletas, et emma-kumma autost lekkis õli. Igal tööriistal oli oma koht tööpingi kohal perfoseinal, millele olid joonistatud tööriistade sinised piirjooned. Ainult üks piirjoon ei olnud tööriistaga täidetud ja Hannah märkas ümarpeavasarat, mis lebas Danielle’i auto juures põrandal.
Hannah silmitses valguse käes helkivat vasarat. See ei olnud oma kohal, ent võib-olla oli Boyd midagi parandanud ja unustanud selle tagasi panna.
“Ta … ta on seal.”
Kui Danielle teda Boydi Grand Cherokee poole juhatas, märkas Hannah oma tordialuse plastkaant. See oli Boydi auto alla veerenud ja piilus tagumise ratta tagant. Siis keerasid nad maasturi külje varjust välja ja Hannah ahmis ehmunult õhku. Jordani keskkooli korvpallimeeskonna peatreener oli siruli betoonpõrandal ja lebas keset tordi, vahukoore ja maasikate pläga.
Hannah mõtles põgusalt oma tordi peale. Milline raiskamine. Danielle oleks seda jumaldanud. Siis astus Hannah sammukese lähemale ja neelatas raskelt, et kurku tõusnud klomp alla suruda. Betooni määrivaid punaseid plekke ei olnud tekitanud maasikad, vaid need pärinesid Boydi sisselöödud peast. Ta oli surnud. Hannah’l ei olnud kahtlustki. Mitte keegi ei jääks nii suure verekaotuse korral elama.
Kolmas peatükk
Bill oli garaažis ja aitas Doc Knightil Boyd Watsoni surnukeha kanderaamile tõsta, et Doc saaks selle surnukuuri viia. Doc Knight töötas nii linna arsti kui ka Winnetka maakonna koronerina. See tähendas, et tal ei jäänud töö kõrvalt millekski muuks eriti aega ning ta läks alati turri, kui keegi mainis, et arstid pidid saama golfimänguks vabu päevi.
Hannah oli koos Mike’i ja Danielle’iga elutoas ja kuulas, kuidas mees Danielle’i küsitles. Hannah oli selle õiguse nimel Mike’ile survet avaldanud ja nõudnud, et peab saama seal viibida. Ta oli Danielle’i sõber ja Danielle vajas hetkel sõpra.
“Vaatasin telekast võistlust ja lindistasin seda samal ajal.” Danielle’i käed hakkasid värisema ja ta asetas oma veeklaasi diivanilauale. “Siis vahetasin kanalit ja hakkasin üht filmi vaatama, kuid jäin magama. Võtan külmetuserohtu. See teeb mu kole uniseks ning tahtsin väga ülakorrusele voodisse minna.”
Mike noogutas. Ta oli Danielle’i suhtes hooliv ja Hannah’l oli selle üle hea meel. “Kuid sa jäid ikkagi diivanile?”
“Jah. Boyd tahab, et ma ta õhtuti ära ootaksin. Teen seda alati. Kui ma seda ei tee, siis ta … ärritub. Aga oletan, et sa tead seda juba.”
Hannah vaatas Mike’i poole, mees tabas tema pilgu ja noogutas kergelt. Nad teadsid mõlemad, mis juhtus siis, kui Boydil oli halb tuju. Danielle’i sinikas oli küllaldane tõestus.
“Millal ta su silma siniseks lõi, Danielle?” küsis Mike. Mehe hääl oli jäik ja Hannah mõistis, et mees suutis end vaevu talitseda. Veidi pärast seda, kui Danielle oli oma saladuse Hannah’le paljastanud, oli Hannah Mike’iga naise probleemi arutanud ja Mike oli tunnistanud, et tal puudus kannatus meeste suhtes, kes naisi peksid.
“See juhtus eile. Boyd tuli koolist lõunaks koju ja … ärritus minu peale.”
“Kas sa arsti juures käisid?”
“Ei. Ma teadsin, mida teha. Ja see ei ole nii hull, nagu paistab. See ei valuta enam peaaegu üldse.”
Mike heitis Hannah’ poole hoiatava pilgu, mis ütles: Ära sekku. Siis pöördus mees tagasi Danielle’i poole. “Kui keegi minul silma siniseks lööks, siis oleksin selle inimese peale üpriski vihane. Kas sa olid Boydi peale vihane?”
“Ei. Ma tean, kui ärritunud ta vahel on, ja tal oli pärast nii kahju. Ta tõi mulle jääkoti ja hoolitses mu eest.”
Mike heitis Hannah’ poole järgmise hoiatava pilgu ja Hannah surus suu kinni. Boyd Watson oli olnud jõhkard ja naisepeksja, kuid Danielle oli keeldunud tema vastu süüdistust esitamast, eelistades taluda olukorra avalikustamise asemel mehe vägivalda. Hannah teadis, et enamik koduvägivalla all kannatavaid naisi olid emotsionaalses mõttes kohutavalt halvas olukorras: nad uskusid tavaliselt, et olid teinud midagi valesti ja sellega vägivalla ära teeninud. Nüüd, kui Boyd oli surnud, ei pidanud Danielle enam oma abikaasa hirmuvalitsuse all elama. Ning kuigi Hannah ei oleks sellist vägivaldset ja verist surma kellelegi soovinud, avastas ta, et ei suuda tunda ka erilist kurbust mehe pärast, kes oli Hannah’ sõpra peksnud ja terroriseerinud.
“Lähme parem tagasi selle juurde, mis täna õhtul juhtus.” Mike’i hääl oli õrn, õhutades Danielle’i teda usaldama. “Ütlesid, et jäid diivanil magama?”
“Just nii.”
“Mis kell sa ärkasid?”
“Ma pole päris kindel. Film oli lõppenud, seega pidi kell olema juba pool kümme läbi. Lülitasin teleri välja ja hõikasin Boydi, aga ta ei vastanud. Mõtlesin, et äkki tuli ta koju ja läks üles voodisse. Seepärast ma garaaži läksingi, et vaadata, kas ta auto on seal.”
Mike kortsutas kergelt kulmu. “Sa ei läinud üles, et vaadata, kas ta on seal?”
“Ei, olin liiga väsinud. Ma ei tahtnud trepist üles ronida, et siis jälle alla tulla. Garaaži oli kergem kontrollida.”
“Räägi mulle täpselt, mida sa nägid, kui garaaži ukse lahti tegid.”
“Oh … seal oli pime ja seepärast panin Boydi tööpingi kohal tule põlema. Ta auto oli oma kohal, seega oletasin, et ta oli koju tulnud ja üles magama läinud. Siis aga märkasin, et garaaži suur uks oli ikka veel lahti ja panin selle kinni.”
“Garaaži uks oli lahti, aga laetuli ei põlenud?”
Danielle raputas pead. “Selle pirn põles eile läbi. Boyd pidi pirni ära vahetama, aga ta ei olnud veel
