ainult 81 lehte; tegemist on Assisi Püha Franciscuse elust rääkiva legendi ümberjutustusega.
Seega on tegemist paradoksiga: see on noorem kui Margiti legend, kuid säilinud vanemana. On silmatorkav, kuidas ungarikeelne variant rõhutab kaastunnet kõige vaesemate suhtes, kuidas kritiseeritakse priiskamist õukondades, etteheited tabavad ka dominiiklasi. Frantsiskaanlasi süüdistati ketserluses korduvalt Itaalias, sama kahtlus tabas neid ka Ungaris, polegi nii väga üllatav, et 1514. aastal said neist talupojaülestõusu põhiideoloogid.
Ungari riik ostis keelemälestise Londonis oksjonilt 1925. aastal ja seoses Mór Jókai 100. sünniaastapäevaga andis sellele nimeks „Jókai koodeks”.
„Hussiitide piibel” („Huszita Biblia”, 1420.–1430. aastate paiku) on olemas tänu kahele preestrile. Tamás Pécsi ja Bálint Újlaki olid õppinud aastatel 1399–1411 Praha ülikoolis ja tutvunud seal hussiitide õpetusega. Võib arvata, et tõlkimist alustati 1416. aasta paiku ning lõpetati enne 1441. aastat. Preestritel tuli põgeneda inkvisiitorite eest, kes nad siiski tabasid ja tõlke konfiskeerisid.
Kuna tõlge pole tervikuna säilinud, siis pole teada, kas piibel tõlgiti osaliselt või tervikuna. Säilinud on Viini koodeksis (1450) osa vanast testamendist, Müncheni koodeksis (1466) neli evangeeliumi ja Apori koodeksis (1500) psalmid.
Tõlkes pole dogmaatilisi muudatusi, kuid tõlkijate meelsust näitab ka nende valik (tollal vana testamenti meelsasti ei kasutatud; naised kui eeskujud, õiglus võidab). Tõlked on tehtud ilma igasuguste abivahenditeta, abstraktsete mõistete väljendamiseks on julgesti loodud uued sõnad.
Tegemist on ortograafiareformiga: ladina keeles tundmatute häälikute edasiandmiseks kasutati täheühendeid (eu = ö), samuti kasutati deskriptiivseid märke (t° = ty, = ny, = ö). Tõlget kasutasid katoliiklased mitmes koodeksis. Näiteks Jordánszky-koodeksi puhul (1516–1519) on tegemist tõlke parandatud variandiga.
„Viini koodeks” („Bécsi Kódex”, 1450. aasta paiku) sisaldab vana testamendi väiksemaid osi ja 12 prohveti raamatuid 162 leheküljel.
„Müncheni koodeks” („Müncheni Kódex”, 1466) sisaldab neli uue testamendi evangeeliumi ja esimese ungarikeelse kalendri aastateks 1416–1435, mille on kirjutanud Imre Henzsel Imre György Németi, kes lõpetas koodeksi ümberkirjutamise 1466. aastal Trotuses (Rumeenias); koodeksi säilitatakse Baieri Riikliku Raamatukogu arhiivikogus.
„Apori koodeks” („Apor-kódex”, XV sajandi lõpp) sisaldab, nagu juba mainitud, psalmide tõlkeid hussiitide piiblist. Algul koosnes koodeks 208 lehest, neist on säilinud ainult 116; tekst on raskesti loetav, kirjutanud on seda mitu inimest, tõenäoliselt katoliiklastest preestrid; kuulus Apori perekonnale alates 1700-ndatest aastatest.
„Birki koodeks” („Birk-kódex”, 1474) koosneb neljast paberilehest, mis sisaldavad Püha Agostoni eeskirju ja dominiiklaste naisordu eeskirju; leiti 19. sajandi 80. aastatel Viini keiserliku õukonna raamatukogu ühe raamatu köitest, nime sai koodeks raamatukogu tollase direktori järgi.
„Võitlus Szabácsi pärast” („Szabács Viadala”, 1476) on vanim säilinud históriás ének, ‘ajalooline laul’, mis käsitleb üht episoodi kuningas Mátyáse võitlusest türklastega – türklastele tähtsa kindluse Szabácsi vallutamist. Tekst koosneb 150 reast, mis on tõenäoliselt suurema luuleteose osa; autori ja tekkekoha kohta pole säilinud mingeid andmeid, kuid tundmatu kirjutaja keel on kunstipärane, ta on kasutanud riime ja osanud sõnavara valida.
„Imre Töröki luulevormis tervitus” („Török Imre verses köszöntője”, aastast 1485) on säilinud ladinakeelse kirja lisas.
„Bagonya litaaniad” („A Bagonyai Ráolvasások, 1488) leiti Bagonya raamatukogust, praegune asupaik on teadmata.
„Prepost Jakabi kiri Boldizsár Batthyányile” („Jakab prépost levele Batthyány Boldizsárhoz”) aastast 1492 oli veel 1941. aastal Batthyányi perekonna valduses, selle praegune asupaik on teadmata.
„Guary koodeks” („A Guary-kódex”, 1490. aastate algus) kujutab endast 67 pärgamendilehel säilinud koodeksit, millel puudub algus ja lõpp; religioosseid mõtisklusi sisaldav tekst valmis tõenäoliselt frantsiskaanlaste kloostris Óbudas nunnade tarvis.
„Vanim värsskalender” („A legrégibb magyar csízió”)pärineb XV sajandi viimasest veerandist. Kalender sisaldab 24 rida, iga kuu kohta kaks, kasutatud on pühade ja pühakute nimesid või nende nimede algsilpe; tõlge ungari keelde ladina keelest, säilinud ladinakeelses koodeksis.
„Festeticsi koodeks” („Festetics-kódex”, XV sajandi lõpp) on Pál Kinizsi abikaasa Benigna Magyari tarvis kirjutatud ja rikkalikult illustreeritud palveraamat; tehtud tõenäoliselt 1490. aastate algul Nagyvázsonyi kloostris; nime on see saanud omaaegsete omanike Festeticside järgi. Koodeksis on ka nauditavad Petrarca-tõlked.
„András Véri kviitung” („Vér András menedéklevele, 1493) on vanim säilinud kviitung. Selle andis András Vérile II Ulászló varahoidja; dokument leiti XIX sajandil krahv Teleki perekonnaarhiivist.
„Hertsog János Corvini kiri Imrele” („Corvin János herceg levele Imréhez) on kirjutatud 13. märtsil 1502 (adressaat on tõenäoliselt Imre Perényi).
„Ungari keelemälestis Częstochowás” („Magyar nyelvemlék Częstochowában, 1501) leiti 1965. aasta mais ühest koodeksist Poolas; see sisaldab Credo algosa.
„Legendi Margitist” („Margit-legenda”) on kirjutanud ümber 1510. aastal Margiti saarel asunud nunnakloostris Lea Ráskai. Ungarikeelse legendi aluseks on olnud varasem ladinakeelne tekst. Legendi ladinakeelset originaali arvatakse pärinevat aastast 1310, ehkki säilinud on ainult selle hilisem koopia. Et tekstis on palju parandusi, siis on põhjust arvata, et Lea Ráskai ainult ei kopeerinud teksti, vaid tegi selle (ka keeleliselt) ümber.
Tegemist on kõige tuntuma ungarikeelse legendiga, mis on ungari kirjanduse üks tüvitekstidest. Legend on tekkinud Margiti kanoniseerimispaberite tõlkena, aga sisaldab ka kloostrielu kirjeldusi. Psühholoogiliselt on legend väga veenev, iseäranis sise- ja välismaailma kujutamise vastandamisel (taevase kihlatu otsimine kui märk protestist ümbritseva vastu).
Oluline keele- ja kirjandusmälestis on „Érdy koodeks” („Érdy-kódex”)aastast 1527, mis sisaldab 30 legendi ja 104 palvet. Kirjutanud on selle tõenäoliselt üks inimene, ehkki käekiri pole ühtlane. Ungari kirjanduslugu nimetab selle autorina Karthauzi Névtelen’i – nimetut kartesiaani. Tegemist on ungari pühakute legendide suurima kogumikuga. Autor on kasutanud mitmeid allikaid.
Üldse on XVI sajandiks säilinud 150 õpetusjuttu ja legendi (Pühast Elekist, Barlámist ja Jozefast jne). Eraldi väärib mainimist värsivormis kirjutatud legend Aleksandria Pühast Katariinast („Alexandriai Szent Katalin legendája”), mis sisaldab 4074 värsirida. Tegemist on keskajal soositud naismärtri teoloogilise väitlusega, mille käigus ta Platonile toetudes kõik teised nurka surub. Kasutatud on huvitavaid riime ja ladina keelest mittemõjutatud ungari keelt.
Hilise keskaja religioosne kirjandussisaldab juba mitut vägagi erinevat žanri. Nii proosas kui ka luulevormis kirjutatud palvete keskmes on tavaliselt Jeesus või Maarja. Alates XIII sajandist levinud müstitsism tõi kaasa omapärased žanrid meditatio ja contemplatio. Mõtiskluste aines saadi tavaliselt oma aja tuntud autoritelt, temaatika keskmes oli eelkõige surm, viimne kohtuotsus, põrgu ja paradiis, vähemal määral Jeesuse elu viimased päevad ning jumalaema. Exemplum (példa) kujutab endast legendide ilmalikku varianti. Ungarlaste seas levisid need eelkõige tänu Pelbárt Temesvári jutlustele. Üks tuntumaid on
