mille jahvatamisel saadud pulbrit lisati nõiasalvide koostisse.
Beetli-areekapalm on ilus graatsiline puu palmiliste (Palmae) sugukonnast. Ta võib kasvada kuni 25 m kõrguseks. Nõtke harunematu tüve läbi mõõt on 20–30 cm. Palmi lehed on 1,5–2 m pikkused sulgjad, arvukate lehekestega. Beetli-areekapalm alustab õitsemist nelja- kuni kuueaastasena. Tema väikesed, valkjad, magusalt lõhnavad õied asetsevad lehekaenlais. Taim on tuultolmleja. Puu 5–6,5 cm pikkused oliivikujulised viljad on kaetud oranžikaspunase kestaga, mille all olevast kiulisest kihist valmistatakse tugevat nööri. Viljas on üks 2,5–3 cm suurune väga kõva kestaga pruun seeme, mis on ovaalne ning ühest tipust lamenenud. Ühelt puult saadakse aastas umbes 250 seemet.
Beetli-areekapalme kasvatatakse Indias, Malaisias, Taiwanis ja paljudes teistes Aasia maades. Tänapäeval on see troopilisest Aasiast pärinev palm levinud mitmel pool maailmas.
Beetli-areekapalmi seemned on olnud populaarsed tänu oma jõuduandvale ja stimuleerivale omadusele. Samas annavad nad mälumisel uimastava ja rahustava tulemuse. Beetli-areekapalmi seemneid kasutab umbes 1/10 kogu maailma elanikkonnast. Need on neljandal kohal tubaka, alkoholi ja kohvi järel. Beetlipalmi seemnete mälumine on eriti levinud Taiwanis, Vietnamis, Filipiinidel, Malaisias ja Indias. See muudab hambad, suu ning huuled tumedaks, mis on paljude kultuuride eristatav tunnus. Seemneid näritakse vahel segatuna laimi ja beetlipipra (Piper betle) lehtedega. Laimi toimel vabanevad seemnetes alkaloidid, mis põhjustavad tugeva süljevooluse.
Beetli-areekapalmi ja beetlipipra lehtede segu, paani mälumine on rituaal, mis ulatub tagasi tuhandetesse aastatesse. Arheoloogiliste tõendusmaterjalide kohaselt arvatakse, et sellist kooslust hakati Tais, Indoneesias ja Filipiinidel kasutama juba vähemalt 5000 aastat tagasi. Paanil on praegugi oluline osa erinevatel religioossetel festivalidel. Paani kasutatakse kõikide oluliste hinduismi pidustuste juures, abiellumistseremooniatel ning sugulaste kokkusaamistel. Hindu kultuuris levinud tava kohaselt pakutakse külalistele beetlipalmi seemneid märgiks, et külalised on teretulnud.
Beetlipähklid on traditsiooniline afrodisiakum ehk armurohi, mis annab energiat ja kõrgendab meeleolu, mõjudes nii kehalisel kui ka vaimsel tasandil. Indias sümboliseerivad beetlipipra lehe sisse keeratud pähklid viljakust, kujutades viljastatud emakat, mis avanedes toob ilmale uue elu. Selline beetlipähklitega leherull on tuntud ka armuamuletina, millega naised nõidusid mehi.
Beetlipähklitele omistatakse ka maagilisi omadusi. On teada, et Marokos kantakse beetlipähklit amuletina kaitseks kurja silma vastu. Beetlipähklite põletamisel tekkiva suitsuga peletatakse eemale kurje vaime.
Indias kasutatakse beetlipähkleid paljudes maagilistes rituaalides, mis aitavad luua kontakti vaimude maailmaga. Kõige levinumad on rituaalid, kus beetlipähkleid ohverdatakse jumalustele, et pälvida nende armulikkust.
Beetli-areekapalmi seemnetest valmistatakse imelisi palvehelmeid ja kaelakeesid. Varasematel aegadel oli Hawaiil kuningliku perekonna iga liige kroonitud beetlipähklitest ehetega.
Beetli-areekapalme kasutatakse sageli linnahaljastuses, eriti sage on see palm peopaikade ja hotellialade kujunduses.
Traditsioonilises meditsiinis kasutatakse beetlipähklitest valmistatud preparaate kae ravimiseks ja sooleparasiitide väljutamiseks. Beetlipähklite ergutav toime tekitab sõltuvust ning nende sage närimine põhjustab suu-, kurgu- ja söögitoruvähki.
Bengali viigipuu ehk baanian
Baanian on hinduistide ja budistide püha puu. Teda võib sageli näha templite ja teiste pühapaikade ümbruses. Nimetus baanian tuleneb sõnast bania – india kaupmees. Nimelt armastasid bania’d istuda viigipuu varjus.
Baanian sümboliseerib kolmainsust – puukoor usutakse olevat Višnu (hoidja), juured Brahma (looja) ja oksad Šiva (hävitaja). Jumal Šivat kujutatakse tihti istumas baaniani all.
Puraanades, India klassikalistes vaimsetes tekstides, on öeldud, et inimene, kes istutab baaniani, ei satu kunagi põrgusse, baaniani kahjustamine on aga sama, mis tappa oma ema või isa.
Hindu kultuuris kutsutakse taime kalpavriksha’ks, mis tähendab „soove täitev püha puu”. Temalt võib soovida kõike – sööki, jooki, riideid, naisi…
Baanian on väga hinnatud meditsiinis. Ajurvedas kasutatakse teda sapihaiguste, roosi, palaviku, naistehaiguste, leepra jm ravis. Baaniani piimmahla tuntakse kui afrodisiakumit, toonikumi ja põletikke leevendavat ravimit. Õhujuuri kasutatakse süüfilise, sapihaiguste, düsenteeria jm raviks.
Öeldakse, et tegelikult on tõelised kalpavriksha’d ainult kaks puud: üks neist on kuulus „surematu baanian” Allahābādis ja teine Gaia linnas. Mõlemad linnad on tähtsad palverändurite sihtkohad.
Budistide uskumuse järgi istus Buddha pärast valgustumist seitse päeva baaniani all. Daniel Defoe romaani kuulus Robinson Crusoe rajas oma kodu baaniani sisse.
Filipiini mütoloogias peetakse baaniani hingede ja deemonilaadsete olendite elupaigaks. Kuna puu kasvab kiiresti ja on väga võimas, võib ta kahjustada läheduses olevaid ehitisi. Inimesed ei julge neid aga maha raiuda, sest kardavad puudes elavaid üleloomulikke jõude, kes võivad neid karistada.
Baaniani viljad annavad toitu paljudele lindudele ja loomadele. Lehtedest valmistatakse loomasööta, puidust mööblit ja paberit. Puu oksi on tarvitatud hambaharja asemel.
Hindude ja budistide püha puuna tuntud bengali viigipuu. Jäädvustus aastast 1848.
Bengali viigipuu kasvab looduslikult India, Pakistani ja Sri Lanka mussoon- ja vihmametsade piirkonnas. Ta on kiirekasvuline, igihaljas, kuni 30 m kõrgune puu, kellel on südame kujulised rootsulised lehed. Baanianil on kotjas õisik, mille sisepinnal leidub palju väikesi õisi. Väikesed kerajad vilikonnad on sarlakpunased.
Mooruspuuliste sugukonda (Moraceae) kuuluv baanian alustab oma elu epifüüdina teistel puudel. Kasvades moodustab ta hulgaliselt õhujuuri, mis maapinnale jõudes juurduvad ja moodustavad lisatüvesid. Algselt baanianile elukoha andnud peremeespuu aga sureb baaniani õhujuurte tugevas haardes. Ka täiskasvanud puu jätkab lisatüvede moodustamist, nii et üksainus baanianipuu võib meenutada tervet puudesalu ja võtta enda alla lausa mõne hektari maapinda. Kõige suurema baaniani alla pidi mahtuma 30 000 meest koos hobustega.
Himaalajas on puu õhujuurtele leitud huvitav ja praktiline kasutusviis. Kahel pool veekogu või kuristikku kasvavate puude õhujuured seotakse kokku ja nii moodustub „elav sild”.
Väänduvad viigipuud ja nende juured ümbritsevad 1186. aastal ehitatud Ta Phromi templit.
Euroopa õlipuu
Euroopa õlipuu on maailma vanim õlikultuur, kes kuulub ühtlasi maailma vanemate kultuurtaimede hulka. Ei ole päris
