see, kuid ka muu, eristab neid ülejäänud inimestest.
Kas teel meisterlikkuseni on olemas ka teisi veendumusi? Loomulikult. Mida rohkem te neile mõtlete, seda parem. Käesolevat raamatut lugedes peaksite te mõistma, milliseid sisemisi kujutluspilte oleks veel vaja lisada. Uurige neid, kes on juba edu saavutanud. Edu jätab endast kaudseid näpunäiteid. Tehke kindlaks, millised on nende põhiveendumused, mis panevad neid pidevalt efektiivselt tegutsema ja väljapaistvaid tulemusi saama. Käesolevas peatükis nimetatud seitse veendumust on paljude juures imesid korda saatnud ning ma usun, et nad võivad ka teie juures imesid korda saata, kui te pidevalt nendele pühendute.
Ma juba peaaegu kuulen, kuidas mõni teist mõtleb: “See kõik on üks suur kui.” Mis siis, kui inimesel on veendumused, mis teda ei aita? Mis siis, kui tema usk on negatiivne, mitte positiivne? Kuidas usku muuta? Te olete juba astunud esimese sammu – saanud teadlikuks. Te teate, mida te tahate. Teine samm on tegevus, oma sisemiste kujutluspiltide ja veendumuste juhtima õppimine, oma aju juhtima õppimine.
Oleme siiani tegelenud meisterlikkuse mosaiigi kokkupanekuga. Alustasime mõttest, et informatsioon on valitsejate privileeg, et meistersuhtlejad on need, kes teavad, mida nad tahavad, ja astuvad selles suunas vajalikke samme, muutes oma käitumist seni, kuni saavutavad eesmärgi. 2. peatükis saime teada, et meisterlikkuseni võib jõuda jäljendamise kaudu. Kui teil on võimalik leida inimesi, kes on saavutanud suurt edu, siis võite te jäljendada samme, mida nad edu saavutamiseks pidevalt kasutavad – nende veendumusi, mõttesüntaksit ja füüsist – et jõuda sarnaste tulemusteni lühema aja jooksul. 3. peatükis rääkisime me võimsa seisundi jõust. 4. peatükis saime me teada usu olemusest, sellest, kuidas jõuduandev usk avab meisterlikkuse ukse. Käesolevas peatükis aga uurisime me seitset veendumust, mis on meisterlikkuse aluseks.
Nüüd aga tahaksin ma teile tutvustada mõjuvaid meetodeid, mis võivad aidata õpitut kasutada. On aeg õppida järgmist …
6. PEATÜKK
KONTROLL MÕTETE ÜLE: KUIDAS JUHTIDA AJU
“Ärge otsige vigu, otsige rohtu.”
Käesolev peatükk räägib meetodite otsimisest. Oleme juba nii palju kõnelnud sellest, mida te peaksite tegema oma elu muutmiseks, millised seisundid annavad teile jõudu ja millised muudavad jõuetuks. Käesolevas osas saate te teada, kuidas muuta oma seisundit nii, et soovi korral saavutate mida tahes. Inimestel ei ole tavaliselt puudu sisemistest ressurssidest, vajaka jääb hoopis kontrollist nende üle. Käesolevas peatükis õpetatakse, kuidas säilitada kontrolli, kuidas saada elult enam, kuidas muuta oma seisundit ja tegevust ning seega ka oma organismi füüsilist toimimist – ja seda kõike mõne hetke jooksul.
See muutuste elluviimise mudel, mida mina õpetan ja mida kasutatakse NLPs, on väga erinev sellest, mida kasutatakse paljudes teraapiakoolkondades. Psühhiaatria “piibel”, valitud koolkondade pastišš, on nii tuttav, et sellest on saanud otsekui kultuuritootem. Paljud spetsialistid (psühholoogid, psühhiaatrid) usuvad, et inimese muutmiseks tuleb minna tagasi tema sügaval sisemuses pesitsevate negatiivsete kogemuste juurde ja neid taaskogeda. Mõte on selles, et inimese poolt läbielatud negatiivseid kogemused kogunevad tema sees otsekui vedelik, kuni lõpuks ei ole enam üldse ruumi ja toimub mingi plahvatus või üleujutus. Spetsialistid ütlevad, et ainus viis seda probleemi lahendada on sündmused ja valu uuesti läbi elada ning siis püüda neist lõplikult vabaneda.
Minu kogemused ütlevad küll, et see on üks vähemefektiivsemaid viise inimesi nende probleemide juures aidata. Esiteks sellepärast, et kui neil kästakse uuesti mingi kohutav trauma läbi elada, siis viiakse nad kõige piinarikkamasse ja kõige vähem sisemisi ressursse kasutavasse seisundisse, mis üldse võimalik on. Kui te tõukate kellegi sellisesse seisundisse, siis on nende võimalused sisemisi ressursse hästi kasutavat käitumist ja tulemusi saavutada minimaalsed. Tegelikult võib selline lähenemisviis isegi tugevdada piinarikast ja sisemiste ressurssideta seisundit. Kutsudes sageli esile piiratuse ja valu neuroloogilise seisundi, on seda seisundit edaspidi järjest kergem saavutada. Mida rohkem oma kogemusi uuesti läbi elatakse, seda tõenäolisemalt kasutatakse seda võimalust ka edaspidi. Võib-olla sellepärast annavadki paljud traditsioonilised ravivõtted nii vähe tulemusi.
Mul on mõned arstidest sõbrad. Nad hoolivad väga oma patsientidest. Nad usuvad, et see, mida nad teevad, aitab midagi muuta. Ja aitabki. Traditsiooniline ravi annab tulemusi. Küsimus on vaid selles, kas neid tulemusi oleks võimalik saavutada patsiendile väiksema valu tekitamisega ja lühema aja jooksul? Jah – kui jäljendada maailma kõige efektiivsemate spetsialistide tegevust, täpselt nii nagu seda tegid Bandler ja Grinder. Tegelikult võite te ka ise hakata enda arstiks, omaenda isiklikuks konsultandiks, kui te mõistate aju töötamise spetsiifikat. Siis on võimalik minna ravist kaugemale ja muuta mis tahes tunnet, emotsiooni või käitumist mõne hetkega.
Olen arvamusel, et paremate tulemuste saavutamine algab uue mudeli kujundamisest muutmisprotsessi jaoks. Kui te usute, et probleemid kuhjuvad teisse seni, kuni nad üle ääre ajavad, siis täpselt seda te ka kogete. Kuid selle asemel, et lasta valul nagu mingil tapval vedelikul endasse koguneda, näen mina neuroloogilist tegevust pigem automaatse plaadimängijana. Tegelikult on nii, et inimese kogemused salvestatakse. Me säilitame need oma ajus nagu automaatses plaadimängijas. Ja nii nagu sealseid plaate, saab ka kogemusi uuesti ette mängida, kui keskkond kutsub esile õige stiimuli ja vajutatakse õigele nupule.
Nii et inimene võib valida, milliseid kogemusi meenutada, ja vajutada nupule, mis paneb mängima õnne ja rõõmu “laulud”, aga ta võib vajutada ka nupule, mille tulemusena tekib valu. Kui teie raviplaan sisaldab ikka ja jälle “valunupule” vajutamist, siis võite te sellega tugevdada just seda negatiivset seisundit, mida te tegelikult muuta tahate.
Ma arvan, et vaja on teha midagi hoopis muud. Võib-olla õnnestub teil oma plaadiautomaat täiesti ümber seadistada, et ta mängiks hoopis erinevaid lugusid. Te küll vajutate sama nuppu, kuid nüüd tuleb kurva laulu asemel kuuldavale hoopis rõõmus lugu. Teine võimalus on ketta ülesalvestamine – võtke oma vanad mälestused ja muutke need ära.
Asi on selles, et need plaadid, mida ei mängita, ei hakka kuhjuma ega plahvata. See on absurdne. Samamoodi nagu plaadimängija ümberseadistamine on lihtne, on lihtne ka muuta viisi, kuidas inimene tekitab sisemisi ressursse mittekasutavaid tundeid ja emotsioone. Oma seisundi muutmiseks ei pea meenutama kogu kogetud valu. Vaja on hoopis muuta sisemine kujutluspilt negatiivsest positiivseks, mis siis automaatselt esile kutsutakse ning mis aitab paremaid tulemusi saada. Tuleb käivitada nende juhteteede tööd, mis viivad joovastusele, ning lülitada välja need, mis põhjustavad valu.
NLP käsitleb inimkogemuste struktuuri, mitte sisu. Kuigi me võime olla ja olemegi isiklikust seisukohast kaastundlikud, ei huvita meid kübetki, mis tegelikult juhtus. Samas huvitab meid aga väga, kuidas inimene oma ajus juhtunu kokku paneb. Mis vahet on sellel, kuidas inimene tekitab masendus- ja ekstaasiseisundit? Põhiline erinevus on viisis, kuidas ta ehitab üles sisemised kujutluspildid.
“Mitte millelgi muul ei ole minu üle võimu kui ainult sellel, millele ma oma teadlike mõtete kaudu võimu annan.”
Me ehitame oma sisemised kujutluspildid üles viie meele kaudu – nägemis-, kuulmis-, kompimis-, maitsmis- ja haistmismeele abil. Teiste sõnadega tajume me maailma visuaalsete, auditiivsete, kinesteetiliste, maitsmis- ja haistmiselamuste kaudu. Seega – kõiki mälus salvestunud kogemusi kujutatakse nende meelte kaudu, eriti aga kolme põhilise aistmisviisi – nägemis-, kuulmis- ja kompimismeelega saadud sõnumite kaudu.
Need aistmisviisid on umbkaudsed grupid, kuidas me loome sisemisi kujutluspilte. Viit meelt ehk meeltesüsteemi võib pidada ka komponentideks, mille põhjal luuakse kogemused ehk tulemused. Tuleks meeles pidada, et kui inimene on
