valiti Ameerika Ühendriikide presidendiks.
Selle mehe nimi oli Abraham Lincoln. Kas ta oleks saanud presidendiks, kui ta oleks neid oma elu sündmusi võtnud lüüasaamistena? Tõenäoliselt mitte. Ka Thomas Edisoni kohta on üks kuulus lugu. Kui ta oli 9999 korda püüdnud erineval viisil elektripirni leiutada ja see ei olnud tal õnnestunud, küsis keegi temalt: “Kas teil on kavas kümme tuhat korda ebaõnne kogeda?” Edison vastas: “See ei olnud ebaõnnestumine. Ma avastasin just veel ühe viisi, kuidas elektripirni ei saa leiutada.” Ta oli avastanud, et muud variandid annavad teistsuguseid tulemusi.
“Meie kahtlused osutavad meile karuteene ja jätavad meid ilma kõigest heast, mida me võiksime saada, sest me kardame katsetada.”
Võitjad, juhid, meistrid – sisemise jõuga inimesed – saavad kõik aru, et kui inimene midagi katsetab, kuid ei saa soovitud tulemusi, siis on see lihtsalt tagasiside. Antud infot saab kasutada, et täpsemalt määratleda oma soovid ja jõuda ihaldatud eesmärgini. Buckminster Fuller kirjutas kunagi: “Kõik, mida inimesed on kunagi õppinud, on nad õppinud katse ja eksituse meetodil. Inimesed on õppinud ainult vigadest.” Mõnikord õpime me enda vigadest, mõnikord aga teiste omadest. Mõelge korraks tagasi oma elu viie suurima “ebaõnnestumise” peale. Mida te nendest kogemustest õppisite? Tõenäoliselt olid need kõige väärtuslikumad õppetunnid, mida te elult olete saanud.
Fuller kasutab metafoori laeva tüürist. Ta ütleb, et kui laeva tüür on ühele või teisele poole pööratud, siis hakkab laev tüürimehe tahtest hoolimata ringiratast keerlema. Tüürimees peab siis keerlemise lõpetama, laeva jälle esialgsele kursile pöörama, mis tähendab lõputut tegutsemist ja reageerimist, reguleerimist ja korrigeerimist. Kujutage seda korraks ette – tüürimees rahulikul merel, laeva vaikselt sihtpunkti poole juhtimas, pidevalt võideldes tuhandete kursist kõrvalekaldumistega. See on tore ettekujutus ja suurepärane eeskuju, kuidas edukalt elada. Ent enamik meist ei mõtle nii. Iga viga, iga aps nõuab närvikulu, on läbikukkumine. Ja see mõjub meile halvasti.
Paljud inimesed on näiteks ebakindlad sellepärast, et nad on ülekaalulised. Kuid nende suhtumine oma ülekaalulisusesse ei muuda midagi. Selle asemel võiksid nad võtta teadmiseks asjaolu, et on olnud edukad eesmärgi saavutamisel, mida nimetatakse liigse rasva kogumiseks, ning kavatsevad nüüd jõuda uuele eesmärgile, mida nimetatakse saleduseks. Selle uue tulemuse saavutavad nad aga uute sammude astumise kaudu. Kui te ei ole kindel, milliseid samme astuda, et sellist tulemust saada, uurige eriti 10. peatükki või jäljendage kedagi, kes on saavutanud eesmärgi, mida nimetatakse saleduseks. Uurige välja, milliseid samme see inimene nii psüühiliselt kui ka füüsiliselt astus, et saledaks jääda. Astuge samad sammud ja te jõuate sama tulemuseni. Kui te aga peate oma ülekaalulisust läbikukkumiseks, siis muutub see halvavaks. Hetkel, kui te muudate ülekaalulisuse saavutatud eesmärgiks, saate te seda eesmärki muuta ning sellisel juhul on edu tagatud.
Usk ebaõnnestumisse mürgitab aju. Negatiivseid emotsioone salvestades mõjutame me oma füüsist, psüühikat ja seisundit. Enamiku inimeste jaoks ongi hirm ebaõnnestumise ees kõige suurem takistus. Dr Robert Schuller, kes õpetab “võimalustest lähtuva mõtteviisi” kontseptsiooni, esitab küsimuse: “Mida te üritaksite teha, kui te teaksite, et ebaõnnestumise võimalus puudub?” Mõelge sellele. Kuidas te sellele vastaksite? Uskudes siiralt, et läbi kukkuda ei ole võimalik, astuksite te terve rea samme ja saavutaksite uusi, ihaldusväärseid tulemusi. Äkki tasuks proovida? Kas see pole mitte ainus viis, kuidas edasi areneda? Soovitan teil pigem kohe mõtlema hakata, et sellist asja nagu ebaõnnestumine ei olegi olemas. On ainult tulemused. Tulemuse saate te igal juhul. Kui see ei ole soovitud tulemus, siis muutke tegevusviisi ja te saate teistsuguseid tulemusi. Tõmmake selles raamatus maha sõna “ebaõnnestumine” ja ring ümber sõnale “tulemus” ning õppige igast kogemusest.
3. veendumus: ükskõik mis ka ei juhtuks, võtke selle eest vastutus. Suurtel juhtidel ja edukatel inimestel on veel üks ühine omadus – nad tegutsevad usus, et ehitavad ise endale oma maailma. Te kuulete neilt korduvalt üht ja sama: “Mina vastutan. Mina hoolitsen selle eest.”
Ei ole sugugi juhus, et seda lauset kuuleb ikka ja jälle. Edukad inimesed usuvad, et ükskõik mis ka ei juhtuks, olgu see siis halb või hea, on see nende põhjustatud. Isegi kui nad ei põhjustanud seda füüsiliselt, võisid nad seda teha oma mõttekäiguga. Mitte ükski teadlane ei ole võimeline tõestama, et inimese mõtted loovad tema tegelikkuse. Aga see on kasulik vale. See on jõuduandev veendumus. Sellepärast mulle meeldibki sellesse uskuda. Ma usun, et oma elukogemused tekitame me ise kas oma käitumise või mõtete abil ning et me saame neist kõigist õppida.
Kui te ei usu, et te ise kujundate endale edu või ebaõnnestumise kaudu oma maailma, siis olete te olukordade meelevallas. Sellisel juhul kõik lihtsalt juhtub. Te olete objekt, mitte subjekt. Kui minu usk oleks selline, siis lahkuksin ma kohe siit planeedilt ja hakkaksin otsima uut kultuuri, teist planeeti. Milleks olla siin, kui ollakse lihtsalt juhuslike väliste jõudude produkt?
Usun, et vastutuse võtmine on üks parimaid inimese tugevuse ja küpsuse mõõdupuid. See on ka näide selle kohta, kuidas üks usk toetab teist usku, kuidas inimese veendumused tekitavad sünergia. Kui te ei usu ebaõnnestumisse, kui te teate, et jõuate eesmärgini, siis ei ole teil vastutuse võtmisega midagi kaotada, kuid võita võib kõik. Kontrolli enda käes hoides saavutate te edu.
Selline usk oli John F. Kennedyl. Dan Rather ütles ükskord, et Kennedy sai õigeks liidriks Bay of Pigs’i intsidendi ajal, kui ta seisis Ameerika rahva ees ja ütles, et Bay of Pigs oli metsikus, mis ei tohi enam korduda – ja võttis endale selle eest kogu vastutuse. Seda tehes sai noorest võimekast poliitikust tegelik liider. Need, kes võtavad endale vastutuse, omavad võimu. Need, kes seda väldivad, võimu ei saa.
Samasugune vastutuse põhimõte kehtib ka isiklikul tasandil. Enamik meist on väljendanud teisele inimesele mingeid positiivseid tundeid, püüdnud talle öelda, et armastab teda, saab aru tema probleemist. Aga selle asemel, et võtta vastu positiivne sõnum, nopib teine sealt välja hoopis negatiivse. Ta ärritub või muutub vaenulikuks. Ka meie kaldume siis sageli ärrituma, hakkame teda süüdistama, pidades teda lahkheli eest vastutavaks. See on lihtne väljapääs, aga mitte alati kõige targem. Küsimus on selles, et selle kõik võis esile kutsuda see, kuidas te ise suhtlete. Soovitud tulemuse võib aga ikka veel saavutada, kui te peate meeles oma eesmärki – see tähendab käitumist, mida te loodate tekitada. Just teist endast sõltub oma käitumise, hääletooni, ilme jne muutmine. Öeldakse, et suhtlemise eesmärk on saavutada teatud reaktsioon. Muutes oma tegevust, võite te muuta ka suhtlemist. Säilitades vastutuse, säilitate te ka suutlikkuse muuta tulemus selliseks, nagu te soovite.
4. veendumus: selleks, et kõiki asju kasutada, ei ole vaja kõike mõista. Paljud edukad inimesed elavad veel ühe kasuliku usu najal. Nad ei arva, et peavad mingi asja kasutamiseks selle kohta kõike teadma. Nad teavad, kuidas kasutada olulist, ilma et oleks vaja seda viimse pisiasjani tunda. Vastutaval kohal olevaid inimesi jälgides võib näha, et neil on olemas vajalikud teadmised paljude asjade kohta oma ettevõttes, aga harva tunnevad nad põhjalikult igat üksikasja.
Esimeses peatükis kõnelesime me sellest, kuidas jäljendamine võib säästa inimese jaoks asendamatut ressurssi – aega. Kui me jälgime edukaid inimesi, et teada saada, milliseid samme nad tulemuste saamiseks astuvad, saame me nende samme kopeerida ja hoopis väiksema ajaga tulemusteni jõuda. Aeg on üks asi, mida mitte keegi teie jaoks juurde ei saa tekitada. Edukad inimesed käivad ajaga alati kokkuhoidlikult ümber. Nad püüavad igas olukorras teha kindlaks selle olemuse ega hakka ülejäänu peale aega raiskama. Kui aga mingi asi hakkab neid huvitama, kui nad tahavad teada, kuidas mingi mootor töötab või kuidas mingit toodet valmistatakse, siis kulutavad nad selle õppimiseks lisaaega. Aga nad teavad alati, kui palju teadmisi on vaja. Nad teavad alati, mis on tähtis ja mis mitte.
Võin kihla vedada, et kui
