selle vahel, mida neil on vaja mõista ja mida mitte. Selleks, et tulemuslikult ära kasutada käesolevas raamatus toodud infot, et ära kasutada oma elus kõike, mis te olete, peaksite te aru saama, et kasutamise ja sisulise teadmise vahel peab valitsema tasakaal. Te võite kulutada kogu oma aja juurestiku tundmaõppimisele, aga võite ka õppida vilju noppima. Edukad inimesed ei ole ilmtingimata need, kellel on kõige enam infot või teadmisi. Küllap oli ka Stanfordis ja California Tehnikaülikoolis palju teadlasi ja insenere, kes teadsid arvuti ehitamisest rohkem kui Steve Jobs ja Steve Wozniak12, kuid just need kaks oskasid kõige efektiivsemalt ära kasutada seda, mis neil oli. Nemad olid need, kes said tulemusi.
5. veendumus: inimesed on suurim ressurss. Meistrid – see tähendab inimesed, kes saavutavad väljapaistvaid tulemusi – omavad peaaegu alati teiste suhtes väga suurt austust ning hindavad neid kõrgelt. Neil on meeskonna, ühise eesmärgi ja ühtsuse tunnetus. Kui selliste uute äriraamatute nagu Innovation and Entrepreneurship, In Search of Excellence ja The One Minute Manager vahel otsida mingit ühist joont, siis oleks see selline, et kestvat edu ei ole võimalik saavutada ilma inimestevahelise kooskõlata, et edu võib saavutada ainult siis, kui luuakse hästi toimiv meeskond. Me kõik oleme näinud aruandeid Jaapani tehaste kohta, kus töölised ja juhtkonna liikmed söövad samas sööklas ning kus kõik osalevad tulemuslikkuse hindamises. Nende edu peegeldab imesid, mida võib saavutada siis, kui inimesi austatakse, mitte aga ei püüta nendega manipuleerida.
Kui In Search of Excellence autorid Thomas J. Peters ja Robert H. Waterman Jr. selgitasid välja ettevõtteid tugevdavad tegurid, leidsid nad, et põhiline on inimestele pööratav tähelepanu. “Väljapaistvas ettevõttes ei ole vist ühtegi tähtsamat omadust kui üksikisiku austamine,” kirjutasid nad. Edukad olid need ettevõtted, kus inimesi koheldi austuse ja väärikusega, kus neid peeti partneriteks, mitte tööriistadeks. Autorid märkisid, et ühes uurimuses nimetas kaheksateist Hewlett-Packardi tippjuhti kahekümnest, et ettevõtte edukus sõltub HP inimestele orienteeritud filosoofiast. HP ei ole jaemüügifirma, mis suhtleks avalikkusega, ega ka heast mainest sõltuv teenindusettevõte. Selles tegeldakse kaasaegse tehnoloogia kõige keerulisemate küsimustega. Aga isegi seal on selge, et töötajatesse hästi suhtumine on kõige tähtsam.
Nii nagu paljude siin esitatud “valede” puhul, on ka seda “valet” kergem välja öelda kui tegelikult omaks võtta. Nii lihtne on rääkida, et inimesi – olgu siis tegu perekonnaliikmete või ettevõtte töötajatega – tuleb kohelda austusega. Seda ei ole siiski alati kerge teha.
Käesolevat raamatut lugedes tuleks teil meeles pidada tüürimehe kuju, kes korrigeerib laeva kurssi, sel ajal kui laev oma sihtmärgi poole liigub. Sama on eluga. Me peame olema pidevalt valvel, korrigeerima oma käitumist ja tegevust, et tagada õiges suunas liikumine. Öelda enda kohta, et ma kohtlen inimesi austusega, ja seda ka tegelikult teha, ei ole üks ja sama asi. Need, kes saavutavad edu, ütlevad teistele kõige sagedamini: “Kuidas me saaksime seda paremini teha?”, “Kuidas see asi korda ajada?”, “Kuidas paremaid tulemusi saavutada?”. Nad teavad, et ühel inimesel, olgu ta nii geniaalne kui tahes, on üksinda väga raske saada samu tulemusi, mida saavutatakse tõhusa meeskonna ühise jõupingutuse tulemusena.
6. veendumus: töö on mäng. Kas te teate mõnda inimest, kes oleks saavutanud suurt edu, tehes midagi, mida ta vihkab? Mina ei tea. Üks edu võti seisneb selles, et tuleb ühitada kaks asja – mida te teete ja mida te armastate teha. Pablo Picasso ütles kunagi: “Ma lõõgastun töötamise ajal; mitte millegi tegemine või külaliste võõrustamine väsitab mind.”
Võib-olla me ei maali kõik nii hästi kui Picasso, aga me saame kõik anda oma parima, et leida töö, mis meid virgutab ja annab meile jõudu. Töösse võib ka sisse tuua palju neid aspekte, mida me kasutame mängides. Mark Twain on öelnud: “Edu saladus on teha kutsumusest elukutse.” Tundub, et edukad inimesed nii just teevadki.
Tänapäeval on palju kuulda töönarkomaanidest. On inimesi, kellele töö on muutunud ebaterveks kinnisideeks. Nad ei saa tööst rahuldust, aga on jõudnud punkti, kus nad ei suuda ka midagi muud teha.
Teadlased on leidnud töönarkomaanide kohta üllatavaid asju. On inimesi, keda võib pidada töönarkomaanideks, sest nad armastavad oma tööd. Töö esitab neile väljakutseid, ergutab neid, muudab nende elu rikkamaks. Need inimesed suhtuvad töösse nii, nagu enamik meist suhtub mängudesse. Nad võtavad tööd kui võimalust end täiendada, uusi asju õppida, uusi valdkondi avastada.
Kas mõned tööd on arendavamad kui teised? Muidugi. Küsimus on selles, et nendeni tuleb jõuda. Siin toimib ülespoole minev spiraal. Kui teil õnnestub leida viis, kuidas oma tööd teha loovalt, siis aitab see teil veelgi huvitavama töö poole liikuda. Kui te aga leiate, et töö on vaid rügamine, lihtsalt viis raha teenida, siis on üsna tõenäoline, et te kaugemale ei jõuagi.
Me kõnelesime enne veendumuste sünergiast, sellest, et üks positiivne veendumus toetab teisi positiivseid veendumusi. See on järgmine näide. Ma ei usu, et oleks olemas ummikusse viivaid töid. On ainult inimesed, kes on kaotanud usu võimalustesse, kes on otsustanud vastutust enda peale mitte võtta, kes on otsustanud uskuda ebaõnnestumisse. Ma ei taha öelda, et teist peaks saama töönarkomaan. Ma ei taha öelda, et te peaksite maailma ainult oma töö ümber keerlema panema. Kuid ma tahan öelda, et te rikastaksite oma maailma ja tööd, kui teeksite seda samasuguse uudishimu ja visadusega, mida te toote oma mängudesse.
7. veendumus: edu ei tule ilma pühendumiseta. Edukad inimesed usuvad pühendumise jõusse. On üks usk, mis on edust praktiliselt lahutamatu – suur edu ei tule ilma pühendumiseta. Mis tahes valdkonnas edukaid inimesi vaadates võib näha, et nad ei pruugi olla parimad ja andekaimad, kiireimad ja tugevaimad. Nad on hoopis kõige suurema pühendumisega. Kuulus vene baleriin Anna Pavlova on öelnud: “Minna peatumata ühe eesmärgi suunas: see on edu saladus.” See on lihtsalt veel üks viis, kuidas sõnastada Ülima Edu Valemit – tuleb teada oma eesmärki, jäljendada seda, mis toimib, astuda vajalikud sammud, arendada välja aistingute teravus, et saada aru, milliseid tulemusi saadi, ning kõike täiustada, kuni jõutakse tegelikult soovitud tulemusteni.
Seda võime me näha mis tahes valdkonnas, isegi nendes, kus sünnipäraste eeldustega inimestel tunduvad olevat suurimad võimalused. Võtame näiteks spordi. Miks on Larry Bird üks parimatest korvpalluritest? Paljud inimesed juurdlevad selle üle ikka veel. Ta on aeglane. Ta ei oska hüpata. Graatsiliste gasellide maailmas tundub ta teinekord otsekui aegluubis mängivat. Aga kui hakata asja üle mõtlema, saab selgeks, et Larry Bird on edukas sellepärast, et tal on tohutu pühendumine edu saavutamisele. Ta harjutab rohkem, tal on rohkem vaimset jõudu, ta mängib rohkem südamega, ta tahab rohkemat. Ta pigistab oma oskustest rohkem välja kui paljud teised. Samamoodi on rekordiraamatutesse jõudnud Pete Rose, sest ta pühendub järjepidevalt meisterlikkuse saavutamisele ja paneb kõigisse oma ettevõtmistesse kogu oma jõu. Tom Watson, väljapaistev golfimängija, ei säranud Stanfordis. Ta oli lihtsalt üks mängija platsil. Aga tema treener imestab tema üle ikka veel, öeldes: “Ma ei ole kunagi näinud kedagi, kes rohkem harjutaks”. Sportlaste puhul ei tähenda erinevused füüsilises jõus tavaliselt mitte midagi. Hoopis pühendumine eristab häid mängijad “suurtest” mängijatest.
Pühendumine on oluline edu komponent igas valdkonnas. Enne tõeliselt kuulsaks saamist oli Dan Rather tuntud kõige rohkem tööd rügava teleuudiste reporterina Houstonis. Ikka veel räägitakse sellest, kuidas ta orkaani ajal Texase rannikul seda puu otsast filmis. Hiljuti kuulsin ma aga Michael Jacksoni kohta kedagi ütlemas, et Jackson on üleöö sündinud ime. Üleöö sündinud ime? Kas Michael Jacksonil on suur anne? Muidugi. Aga ta on seda arendanud alates sellest ajast, kui ta oli viis aastat vana. Ta on meelelahutustööstuses olnud sellest ajast saadik, harjutanud laulmist, täiustanud tantsimist, kirjutanud laule. Loomulikult on tal sünnipärane anne. Ta kasvas keskkonnas, mis seda kõike toetas; ta arendas välja usu, mis aitas tal edasi areneda; tal oli perekond, kes teda suunas. Ometi
Arvutiinsener, rajas koos Steve Jobsiga firma
