otsustate, et teile meeldiks rohkem Chrysler või Cadillac või Mercedes, siis on selle muutmine teie võimuses.
Sisemised kujutluspildid ja veendumused toimivad üsna sarnaselt. Kui need teile ei meeldi, siis võite te neid muuta. Meil kõigil on veendumuste hierarhia ehk redel. On põhiveendumused, mis on nii fundamentaalsed, et me oleme nende eest valmis surema. Need on isamaa-armastus ja perekond ja armastus. Aga enamasti valitseb meie üle hoopis usk võimaluste, edu saavutamise või õnnelikuks saamise kohta, mida me oleme alateadlikult aastate jooksul endasse kogunud. Küsimus on selles, et need uskumused tuleb enda jaoks tööle panna ja teha kindlaks, et need oleksid efektiivsed ja jõuduandvad.
Oleme rääkinud jäljendamise tähtsusest. Meisterlikkuse jäljendamine algab usu jäljendamisest. Mõne asja jäljendamine võtab aega, aga kui te oskate lugeda, mõelda ja kuulda, siis saate te jäljendada maailma mõne kõige edukama inimese uskumusi. J. Paul Getty alustas näiteks sellest, et otsustas välja selgitada mõne kõige edukama inimese veendumused ning hakkas siis neid jäljendama. Ka teie võite teadlikult jäljendada nii tema veendumusi kui ka mõne väljapaistva juhi omasid, kui loete nende autobiograafiaid. Raamatukogud on täis vastuseid küsimustele, kuidas jõuda ihaldatud tulemuseni.
Kust aga pärinevad teie isiklikud veendumused? Kas need pärinevad “inimeselt tänavalt”? Kas need pärinevad televisioonist ja raadiost? Kas need pärinevad nendelt inimestelt, kes räägivad kõige pikemalt ja kõige valjemalt? Kui te tahate edu saavutada, siis peaksite oma veendumusi targalt valima, selle asemel et kõndida ringi nagu kärbsepaber ja korjata sinna külge kõik, mis kinni jääb. Oluline on mõista, et meile antud võimalused ja saavutatud tulemused on kõik osa dünaamilisest protsessist, mis saab alguse usust. Mulle meeldib seda protsessi kujutada järgmise joonisena.
Ütleme, et inimene usub, et ta on milleski ebaefektiivne. Ütleme näiteks, et ta on endale kinnitanud, et ta on halb õpilane. Kui tal on läbikukkumise ootus, kui suurt osa oma potentsiaalist ta siis üldse rakendab? Mitte kuigi suurt. Ta on juba andnud oma ajule signaali, et eeldab läbikukkumist. Mida ta selliste ootustega üldse ette võtab? Kas ta on siis enesekindel, energiline, läbilööv ja oma sõiduvees? Kas sellise inimese tegevus peegeldab tema tegelikku potentsiaali? Väga ebatõenäoline. Kui inimene on oma edutuses veendunud, milleks siis üldse kõvasti pingutada? Sellisel juhul lähtutakse usust, mis rõhutab, mida inimene teha ei suuda, ning see annab närvisüsteemile signaali teatud viisil reageerida. Inimene kasutab siis ära vaid väikese osa oma potentsiaalist. Ta teeb kõike kaheldes ja poole vinnaga. Milliseid tulemusi siis saadakse? Tõenäoliselt üsna viletsaid. Kuidas mõjuvad viletsad tulemused inimese usule jätkata katsetamist? Tõenäoliselt tugevdavad nad vaid negatiivset usku, mis oligi kogu ahela alguseks. Kui see on edu valem, siis on L.A. Raiders11 balletitrupp.
Siin on tegemist klassikalise allakäiguspiraaliga. Läbikukkumine tekitab läbikukkumist. Õnnetud inimesed, kelle elu on “purunenud”, on sageli nii kaua olnud ilma ihaldatud tulemusteta, et nad enam ei usugi, et nad võiksid kunagi nendeni jõuda. Nad teevad oma potentsiaali ärakasutamiseks vähe või ei tee üldse midagi ning hakkavad otsima viise, kuidas saada läbi võimalikult vähese pingutusega. Milliseid tulemusi võiks see aga anda? Muidugi väga kehvi, need omakorda õõnestavad usku, juhul kui selline asi üldse veel võimalik on.
“Hea puu ei kasva kergelt; mida suurem tuul, seda tugevam on ka puu.”
Vaatame seda teisest küljest. Ütleme, et inimene alustab suurte ootustega. Rohkem kui ootustega – ta usub iga oma keharakuga, et saavutab edu. Alustanud otsese ja selge tahtmisega edu saavutada, kui suurt osa oma potentsiaalist ta siis rakendab? Üsna suurt. Mida ta ette võtab? Kas ta tegutseb ükskõikselt? Muidugi mitte. Ta on elevil, täis energiat, eduootel, enesekindel. Milliseid tulemusi sellisel juhul saadakse? Tõenäoliselt üsna häid. Kuidas mõjub see inimese võimalusele ka tulevikus häid tulemusi tekitada? Antud olukord on eelnevalt kirjeldatud nõiaringi vastand. Edust saab edu ja sellest veelgi suurem edu, iga edu tekitab rohkem usku ja indu, millega saavutatakse veelgi suuremat edu.
Kas oma sisemisi ressursse kasutavatel inimestel on vahel ka ebaõnne? Muidugi. Kas enesesse uskumine aitab alati tulemusteni jõuda?
Muidugi mitte. Kui keegi ütleb, et tal on olemas võluvalem igavese ja täiusliku edu saavutamiseks, siis haarake parem oma rahakott ja hakake kõndima vastassuunas. Ent ajalugu on siiski korduvalt näidanud, et kui inimene säilitab jõuduandvat usku, siis suudab ta ka astuda samme, mis lõpuks edu toovad. Näiteks Abraham Lincoln kaotas mõned olulised valimised, kuid uskus siiski, et lõpuks tuleb ka edu. Ta lubas sellel endale jõudu anda ega lasknud ebaõnnestumistel end rööpast välja viia. Tema usk oli suunatud meisterlikkuse saavutamisele ning see õnnestuski. Olles sinnani jõudnud, muutis ta Ameerika ajalugu.
Vahel ei olegi vaja edu saavutamiseks millessegi väga uskuda või mingit kindlat hoiakut omada. Mõnikord saadakse väljapaistvaid tulemusi lihtsalt sellepärast, et ei teata, et mingi asi on raske või võimatu. Piisab vaid sellest, kui puudub piirav usk. Näiteks võiks tuua ühe noormehe, kes matemaatikatunnis magama jäi. Ta ärkas koolikella helina peale, vaatas tahvlile ja kirjutas endale vihikusse kaks seal olevat ülesannet. Ta arvas, et need on kodused ülesanded. Koju jõudnud, püüdis ta terve õhtu ja öö neid lahendada. Tal ei õnnestunud lahendada kumbagi, aga ta üritas seda teha veel terve nädala. Lõpuks lahendas ta ühe ülesande ja viis vastuse õpetajale näha. Õpetaja oli vapustatud. Tuli välja, et ta oli lahendanud probleemi, mida peeti lahendamatuks. Kui õpilane oleks teadnud, et probleemi peetakse lahendamatuks, poleks ta tõenäoliselt seda lahendada suutnud. Aga kuna ta ei kinnitanud endale, et seda ei saagi lahendada – tegelikult kinnitas ta endale hoopis vastupidist, et ta peab vastuse leidma –, siis oli ta võimeline lõpuks seda ka tegema.
Veel üks võimalus oma usku muuta on kogeda midagi, mis usku ei kinnita. See on veel üks põhjus, miks sütel kõndida. Mind ei huvita, kas inimesed suudavad sütel kõndida või mitte, aga mulle läheb korda, kui nad teevad midagi, mida nad pidasid võimatuks. Kui keegi on suuteline tegema kas või üht asja, mida ta pidas absoluutselt ilmvõimatuks, siis paneb see teda oma usku ümber hindama.
Elu on nüansirikkam ja keerulisem kui mõned meist arvavad. Nii et kui te ei ole seda veel teinud, vaadake oma veendumused üle ja otsustage, milliseid neist oleks võimalik muuta kohe ja mille jaoks te seda teeksite.
Järgmine küsimus: kas kujund allpool on nõgus või kumer?
See on rumal küsimus. Vastus sõltub sellest, kuidas te seda vaatate.
Teie reaalsus on see reaalsus, mille te endale loote. Kui teil on positiivsed sisemised kujutluspildid või veendumused, siis olete te need endale ise loonud. Kui need on negatiivsed, siis olete te ise loonud ka need. Meisterlikkuseni aitavad jõuda paljud veendumused, mina olen aga nende hulgast välja valinud seitse, mis minu arvates on eriti tähtsad. Ma kutsun neid järgmiselt …
5. PEATÜKK
EDU SEITSE VALET
“Mõistus asub omas kindlas kohas ja võib teha põrgust taeva või taevast põrgu.”
Maailm, milles me elame, on see maailm, milles elamise me oleme valinud kas teadlikult või alateadlikult. Kui me valime rõõmu, siis seda me ka saame. Kui me valime viletsuse, siis saame ka selle. Eelmisest peatükist nähtus, et usk on meisterlikkuse alus. Uskumused määravad oma erilisel viisil ja järjepidevalt ära selle, kuidas inimene maailma tajub. Need on põhivalikud, mida me teeme maailma tajumise viisi ja selles käitumise kohta. Selle abil lülitame me ka sisse ja välja oma aju. Seetõttu on esimene samm
Los Angelese ameerika jalgpalli meeskond. (
