tegutseda ja luua endale maailm, milles ta tahab elada. Usk aitab näha seda, mida ta näha tahab, ja annab energiat, et sinna jõuda.
Tegelikult ei ole inimkäitumises ühtegi teist nii võimsat ja juhtivat jõudu kui usk. Kogu inimajalugugi on sisuliselt usu ajalugu. Need, kes on ajalugu muutnud – Kristus, Muhamed, Kopernik, Kolumbus, Edison või Einstein – on olnud inimesed, kes on muutnud meie usku. Et muuta oma käitumist, peame me alustama usust ja veendumustest. Kui me tahame jäljendada meisterlikkust, tuleb õppida jäljendama nende inimeste usku, kes on meisterlikkuse saavutanud.
Mida rohkem me inimkäitumise kohta teada saame, seda rohkem saame teada ka erilise mõjuvõimu kohta, mis on usul inimese elu üle. See jõud trotsib mitmes mõttes loogilisi mudeleid, mis on olemas enamikul inimestel. Ometi on selge, et usk (püsivad sisemised kujutluspildid) omab kontrolli tegelikkuse üle isegi füsioloogilisel tasandil. Hiljuti viidi skisofreenia kohta läbi üks väga märkimisväärne uurimus. Üks juhtum puudutas üht kahestunud isiksusega naist. Tema veresuhkru tase oli tavaliselt täiesti normaalne. Kuid kui ta hakkas arvama, et on diabeetik, muutus kogu tema füüsiline seisund nii palju, et temast saigi diabeetik. Usk oli saanud reaalsuseks.
Sarnaseid näiteid võiks tuua paljudest teistest uurimustest, kus hüpnoosis inimest on puudutatud jäätükiga, kuid talle on öeldud, et see on tulikuum metall. Puudutuse kohas tekib alati põletusvill. Nii et loeb mitte reaalsus, vaid usk – otsene kaheldamatu signaal närvisüsteemile. Aju teeb lihtsalt seda, mida talle öeldakse.
Paljud meist teavad platseebo-efektist. Inimesed, kellele öeldakse, et ravim omab teatud mõju, kogevadki paljudel juhtudel seda mõju, isegi kui neile antakse tablette, milles toimeained puuduvad. Norman Cousins, kes sai usu võimsuse kohta otseselt teada omaenda haigusest lahtisaamise tõttu, teeb järelduse: “Ravimeid ei olegi alati vaja. Usk paranemisse on aga see, mida on alati vaja.” Üks tähtis platseebo-uuring hõlmas veritsevate haavanditega patsiente. Nad jagati kahte rühma. Esimesse rühma kuuluvatele patsientidele öeldi, et neile antakse uut katseravimit, mis kindlasti toob leevendust. Teise rühma patsientidele öeldi, et neile antakse uut katseravimit, aga et selle mõju kohta on väga vähe teada. Esimese rühma patsientidest sai märgatavat leevendust seitsekümmend protsenti. Samasuguse tulemuseni jõudis aga ainult 25 protsenti teisest rühmast. Mõlemas rühmas anti tegelikult rohtu, milles üldse puudusid ravitoimega ained. Ainus erinevus oli inimeste endi usk. Veelgi väljapaistvamad on aga paljud uurimused inimeste kohta, kes kahjuliku kõrvalmõjuga ravimite võtmisel ei kogenud neid mõjusid üldse, kui neile eelnevalt öeldi, et tulemus on kindlasti positiivne.
Dr. Andrew Weili uuringud näitavad, et uimastikasutajate kogemused vastavad peaaegu täielikult nende ootustele. Ta avastas, et on võimeline amfetamiini manustanud inimest rahulikuks muutma ja barbituraati tarvitanud inimest üles ergutama. “Uimastite “maagia” peitub kasutaja mõtetes, mitte uimastites endis,” järeldas Weil.
Kõigil neil juhtudel olid üheks kõige jõulisemalt tulemusi mõjutanud näitajaiks uskumused ehk järjepidevad ning püsivad ajju ja närvisüsteemi saadetavad sõnumid. Kuigi protsess on võimas, ei peitu selles mingit raskesti mõistetavat maagiat. Usk ei ole midagi muud kui seisund, sisemine kujutluspilt, mis käitumise üle valitseb. See võib olla jõuduandev usk võimalusse – usk, et ollakse milleski edukas või saavutatakse midagi. See võib olla ka nõrgestav usk – usk, et edu ei saavutata, et ees on ületamatud takistused. Kui te usute edusse, siis saate te ka jõu selleni jõuda. Kui te usute läbikukkumisse, siis viivad need sõnumid teid läbikukkumisele. Pidage meeles, et teil on õigus nii siis, kui te ütlete, et te suudate midagi teha, kui ka siis, kui te ütlete, et ei suuda seda teha. Mõlemal usul on suur jõud. Küsimus on selles, millist usku oleks parem omada ja kuidas seda arendada?
Meisterlikkuse sünd algab teadmisest, et inimene valib endale oma usu ise. Tavaliselt ei mõtle me sellest nii, aga ka usk võib olla teadlik valik. Te võite valida usu, mis piirab, aga võite ka valida usu, mis toetab. Raskus on selles, et tuleb valida selline usk, mis aitab kaasa edu saavutamise ja ihaldatud tulemusteni jõudmisele, ning loobuda sellisest usust, mis seda pidurdab.
Kõige suurem valearvamus usu kohta seisneb aga selles, et usk on tegudest ja tulemustest lahus seisev staatiline ja intellektuaalne kontseptsioon. Mitte miski ei ole tõest kaugemal. Usk on uks meisterlikkuseni jõudmiseks just seepärast, et selles ei ole midagi eraldiseisvat ega staatilist.
Just usk on see, mis määrab, kui suurt osa oma potentsiaalist inimene rakendab. Usk võib ideedetulva valla päästa või peatada. Kujutage ette järgmist olukorda. Keegi ütleb teile: “Palun too mulle soola”, kuid kööki minnes ütlete te: “Ma ei tea, kus see on.” Olles paar minutit soola otsinud, hüüate te: “Ma ei leia seda!” Siis tuleb see inimene, võtab soola otse teie eest riiulilt ja ütleb: “Kuule, see on siin, otse sinu nina all. Kui see oleks olnud uss, oleks ta sind salvanud.” Küsimus on selles, et kui te ütlete endale “Ma ei saa”, siis annate te oma ajule käsu soola mitte näha. Psühholoogias nimetatakse seda skotoomiks.9 Pidage meeles, et iga inimkogemus, kõik, mida te olete kunagi öelnud, näinud, kuulnud, haistnud või maitsnud, salvestatakse teie ajus. Kui ütlete täie veendumusega, et te ei suuda meenutada, on teil õigus. Kui ütlete veendunult, et suudate, siis annate te oma närvisüsteemile käsu, mis avab tee selle aju osani, mis potentsiaalselt võiks teile anda vajalikud vastused.
“Nad suudavad, sest nad mõtlevad, et nad suudavad.”
Mis siis ikkagi on usk? See on eelnevalt kujundatud ja korrastatud lähenemisviis tajumusele, mis filtreerib järjepidevalt meie suhtlust iseendaga. Kust usk pärineb? Miks on mõnel inimesel usk, mis lükkab teda edu poole, teisel aga selline, mis viib ainult läbikukkumisele? Kui meie sooviks on jäljendada meisterlikkusele viivat usku, siis tuleb meil kõigepealt kindlaks teha, kust see usk pärineb.
Esimene allikas on keskkond. Just seal mängitakse edu sünnitavad edutsüklid ja läbikukkumist sünnitavad läbikukkumistsüklid välja kõige armutumalt. Geto10 tegelik õudus ei seisne igapäevases frustratsioonis ja puuduses. Inimesed võivad sellest üle saada. Tegelik luupainaja on hoopis mõju, mida see keskkond avaldab usule ja unistustele. Kui kõik, mida inimene näeb, on vaid läbikukkumine ja meeleheide, siis on tal väga raske luua edu saavutamist soodustavat sisemist kujutluspilti. Eelmisest peatükist saite te teada, et jäljendamine on midagi sellist, mida me teeme pidevalt. Kui te kasvate üles jõukuse ja edu keskkonnas, siis on teil kerge jõukust ja edu jäljendada. Kui te aga kasvate üles vaesuses ja meeleheites, siis pärinevad ka teie võimaluste eeskujud just sealt. Albert Einstein on öelnud: “Väga vähesed inimesed on võimelised meelerahu säilitades väljendama arvamusi, mis erinevad nende sotsiaalse keskkonna eelarvamustest. Enamik inimesi ei ole isegi võimelised selliseid arvamusi kujundama.”
Teen ühel oma edasijõudnutele mõeldud jäljendamise kursusel harjutust, kus me otsime suurlinnade tänavatel elavaid kodutuid. Toome nad enda juurde ja jäljendame nende usku ning mõttestrateegiaid. Pakume neile süüa ja kohtleme neid armastusega ning küsime lihtsalt, kas nad ei tahaks rühmale rääkida oma elust ja sellest, kuidas nad end praegu tunnevad ning miks asjad nende meelest just nii on. Siis aga toome vastukaaluks kursusele ka inimesi, kes hoolimata suurest füüsilisest või emotsionaalsest tragöödiast on oma elu jälle õigesse rööpasse saanud.
Hiljuti käis meie juures üks kahekümne kaheksa aastane tugev, ilmselt intelligentne ja füüsiliselt terve, kena näoga mees. Miks oli ta nii õnnetu ja elas tänaval, samal ajal kui W. Mitchell, kellel vähemalt pealtnäha oli palju vähem võimalusi oma elu muuta, oli nii õnnelik? Mitchell kasvas üles keskkonnas, kus tal olid eeskujud, inimesed, kes olid saanud üle suurtest takistustest ja elasid õnnelikku elu. See tekitas temas usu: “Ka mina suudan seda.” Vastandina W. Mitchellile kasvas too noormees, kutsugem teda Johniks, üles keskkonnas, kus sellised eeskujud puudusid. Tema ema oli prostituut ja isa sattus kellegi tulistamise pärast
Tume laik silma nägemisväljas. (
Algses tähenduses juudi linnaosa, Teise maailmasõja ajal rajati Saksamaa poolt vallutatud Ida-Euroopa aladel nn. getod, mis sarnanesid koonduslaagritega. (
