selle saavutamise viisid: elada tänaval, varastada, püüda oma valu uimastitega tuimestada. Ta uskus, et inimesed kasutavad sind alati ära, kui sa valvel ei ole, et mitte keegi ei armasta kedagi jne. Tol õhtul õnnestus meil aga selle noormehe usku muuta (seda selgitatakse täpsemalt 6. peatükis). Tulemuseks oli, et ta ei läinud enam kunagi tänavale tagasi. Sellest õhtust alates loobus ta ka uimastitest. Ta läks tööle, on nüüd leidnud endale uued sõbrad ja elab uues keskkonnas oma uue usuga, saavutades uusi tulemusi.
Dr. Benjamin Bloom Chicago Ülikoolist tegi uurimuse saja eriti eduka noore sportlase, muusiku ja üliõpilase kohta. Ta avastas üllatusega, et enamik neist noortest imelastest ei olnud varases lapseeas geniaalsuse märke avaldanud.
Selle asemel sai neile osaks suur tähelepanu, suunamine ja toetus ning nad hakkasid arenema. Usk, et nad võiksid olla erilised, oli olemas juba enne suure ande avaldumist.
Keskkond võib küll panna usule kõige võimsama aluse, aga see ei ole ainus tegur. Kui see nii oleks, siis elaksime me staatilises maailmas, kus jõukad lapsed teaksid ainult jõukusest ja vaesed lapsed ei saaks kunagi vaesusest välja. Kuid on ka teisi kogemusi, mis samuti võivad usule aluse panna.
Usku tekitavad paljud väikesed ja suured sündmused. Igaühe elus on sündmusi, mida kunagi ei unustata. Kus te olite sel päeval, kui tapeti John F. Kennedy? Kui te olete piisavalt vana, et seda mäletada, küllap te siis mäletate seda. Paljude inimeste jaoks muutis just see päev igaveseks nende maailmapilti. Igaühel on sündmusi, mida ta kunagi ei unusta, seiku, millel on olnud selline mõju, et need on igaveseks mällu sööbinud. Need kogemused, millest tekivad tõekspidamised, võivad muuta meie elu.
Hakkasin kolmeteistaastasena juurdlema, mida oma eluga teha, ja otsustasin hakata spordiajakirjanikuks/reporteriks. Lugesin ühel päeval ajalehest, et Howard Cosell annab kohalikus kaubamajas oma raamatusse autogramme. Mõtlesin, et kui minust saab spordiajakirjanik, siis peaksin alustama just profisportlaste intervjueerimisest. Miks siis mitte alustada tipust? Kui koolipäev lõppes, laenasin ma maki ja ema sõidutas mu autoga kaubamaja juurde. Kahjuks hakkas hr. Cosell just siis lahkuma, kui ma kohale jõudsin. Sattusin paanikasse. Ta oli ümber piiratud paljudest reporteritest, kes kõik võitlesid tema viimaste kommentaaride pärast. Sukeldusin kuidagi reporterite küünarnukkide alt läbi ja lähenesin talle. Tulistasin kiiruga välja, mida ma seal teen ja palusin temalt lühikest, lindistatavat intervjuud. Ja siis, samal ajal kui kümned reporterid ootasid, andis Howard Cosell mulle personaalse intervjuu. See kogemus muutis mu usku selle kohta, mis on võimalik, kellele on võimalik läheneda ja milline on tasu küsimise eest. Tänu hr. Coselli julgustusele hakkasin ma kirjutama ühele päevalehele ja tegin hiljem karjääri kommunikatsioonialal.
Kolmas usku soodustav tegur on teadmised. Üks teadmiste vorm on otsene kogemus. Teine tekib lugemise, filmide vaatamise kaudu, vaadates maailma sellisena, nagu teised seda kirjeldavad. Teadmised on suurepärane moodus, kuidas end kitsendavast keskkonnast välja murda. Olgu teie maailm kui tahes sünge, kui te saate lugeda teiste inimeste saavutustest, siis võite te endale luua usu, mis aitab ka teil edu saavutada. Mustanahaline politoloog dr. Robert Curvin kirjutas New York Times’is, kuidas esimese mustanahalise põhiliigamängija Jackie Robinsoni eeskuju muutis tema elu, kui ta oli veel nooruk. “Mind rikastas minu seotus temaga; mu ootuste tase tõusis tänu tema eeskujule.”
Neljas tulemuste saavutamise viis on inimese enda varasemad tulemused. Kõige kindlam viis tekitada usku, et inimene suudab midagi teha, on seda teha kas või üks kord. Kui asi õnnestub üks kord, on juba palju kergem uskuda, et sama suudetakse teha uuesti. Pidin käesoleva raamatu esimese käsikirja kirjutama valmis vähem kui ühe kuuga, et tähtajaks valmis saada. Ma ei olnud kindel, kas ma seda suudan. Pidin ühe päevaga kirjutama terve peatüki ja leidsin enda üllatuseks, et olen selleks suuteline. Olles saanud hakkama ühe peatükiga, teadsin, et suudan ka järgmise kirjutada sama kiiresti. Minus tekkis usk, mis võimaldas mul õigel ajal valmis jõuda.
Ka ajakirjanikud õpivad tähtajaks kirjutama. Elus on vähe asju, mis oleksid kohutavamad kui pealesuruva tähtaja tõttu iga päev vähem kui tunni ajaga terve pika loo pastakast välja imemine. Enamik algajaid ajakirjanikke kardab seda rohkem kui ükskõik millist osa oma tööst. Aga leides, et nad on sellega kord või paar hakkama saanud, teavad nad, et suudavad seda ka edaspidi. Nad ei muutu vanemaks saades targemaks ega kiiremaks, aga kannustatuna usust, et artikliga on võimalik hakkama saada kuitahes piiratud aja jooksul, suudavad nad seda. Sama kehtib komöödianäitlejate, ärimeeste või mistahes elualal töötavate inimeste kohta. Usk, et miski on võimalik, viib õnnestumisele.
Viies moodus usku tekitada on luua enda mõtteis soovitud kogemus, nii nagu eksisteeriks see juba praegu. Samamoodi nagu minevikus kogetu võib muuta inimese sisemist kujutluspilti ja seda, mida ta usub olevat võimaliku, saab soovituks muuta ka kujuteldavat tulevikukogemust. Nimetan seda “tulemuste ettekogemiseks”. Kui tulemused ei ole sellised, mis viiksid teid võimekust tekitavasse ja tõhusasse seisundisse, siis võite te endale maailma ette kujutada sellisena, nagu te soovite seda näha, ja lihtsalt astuda sellesse kogemusse, muutes niiviisi oma seisundeid, usku ja tegevust. Mis te arvate, kui te oleksite müügimees, kas kergem on saavutada 10 000- või 100 000-dollarilist käivet? Õige vastus on, et kergem on saavutada 100 000-list käivet. Ma kohe selgitan, miks. Kui eesmärgiks on saada 10 000, siis tegelikult püüate te lihtsalt teenida piisavalt, et arveid maksta. Kui see ongi teie eesmärk, kui see ongi see, mida te endale ette kujutate ja miks te nii kõvasti tööd teete, kas te siis ei peaks mitte sattuma ergastunud, võimekasse ja kõiki sisemisi ressursse kasutavasse seisundisse? Kas te ei peaks mitte pulbitsema erutusest ja mõtlema: “Oi, küll mul läheb hästi, ma pean ruttu tööle minema, et oma näruste arvete maksmiseks piisavalt raha teenida.” Ma ei tea, kuidas on lood teiega, aga mind see küll ei innusta.
Kuid müük on müük. Tuleb helistada samadele inimestele, kohtuda samade inimestega, tarnida samu tooteid, ükskõik mida te ka ei looda saavutada. Seetõttu on hoopis põnevam alustada eesmärgiga teenida 100 000 dollarit, mitte aga 10 000. Elevuseseisund aktiveerib teid kindlasti palju järjepidevamalt tegutsema ning siis tulevad esile ka varjatud võimed ning te ei pea lihtsalt elama lootuses äraelamiseks raha teenida.
Muidugi ei ole raha ainus asi, millega end motiveerida. Olgu eesmärk milline tahes, kui te loote oma mõtteis selge pildi ihaldatud tulemusest ja kujutate seda endale ette nii, nagu te oleksitegi selle juba saavutanud, tekib teis seisund, mis aitab selleni jõuda.
Kõik need on usu tekkimise viisid. Enamik meist kujundab oma usu juhuslikult. Me võtame ümbritsevast maailmast endasse nii head kui ka halba. Aga üks käesoleva raamatu põhi-ideedest on see, et inimene ei ole tuulelipp. Tal on võimalik oma usku kontrollida. Tal on võimalik kontrollida, kuidas ta teisi jäljendab. Ta saab oma elu teadlikult juhtida. Ta võib muutuda. Kui siin raamatus üldse on mingi võtmesõna, siis on selleks “muutumine”. Ma esitan ühe kõige elementaarsema küsimuse: milline on teie usk selle kohta, kes te olete ja mida te suudate? Palun mõelge hetk ja pange kirja viis põhilist uskumust või veendumust, mis teid minevikus on piiranud.
1.
2.
3.
4.
5.
Nüüd aga palun tehke nimekiri vähemalt viiest positiivsest veendumusest, mis saaksid teid teie ülimate eesmärkide saavutamisel aidata.
1.
2.
3.
4.
5.
Oluline on see, et kõik teie väited on seotud kindla kuupäevaga ja seega vastavad ajahetkele, mil need on tehtud. Need ei ole absoluutse tõe väljendus. Need on tõesed ainult teatud inimese puhul teatud ajahetkel. See aga võib
