13. veebr. 1963. a.
Kallis Ird!
Sain täna sm. Maamäelt76 Teie töö77 tagasi. Talle meeldis töö ja leiab, et seda tuleks hästi kohe välja anda.
Lähen praegu suusatama, õieti võistlema ja oma instituudi au kaitsma. Ega see 5 km larpimine nalja asi pole. Kuid siis Te ehk peate kriitikut veel inimeseks, muidu on lihtsalt jahupea ja õelusevats.
Ootan Teid Tallinna. “Isikukultus”78 on ikka veel üksinda seinal, kuid tahaksime teda originaaliga võrrelda. Konverents79 on 19. skp., algab kell 10.30. Kui Teie jääte pisut hiljaks (rongi tõttu), siis võime ju Panso ettekandega alustada.
Leningradis mängib alates 26. skp. (kuni 3. märtsini) Kreeka teater. Kavas on “Elektra” ja “Medea”. 2. ja 3. märtsil lähevad mõlemad etendused – päeval ja õhtul. Läheme vaatama!
Tervitan kangesti
K. Kask
Tallinnas, 15. märtsil 1964. a.
Kulla Ird!
Sõidan Tartust läbi Otepääle, kuhu jään neljaks-viieks päevaks. Jätan Teile siia “Eesti Nõuk. Entsüklopeedia” tarvis tehtud märksõnastiku visandi. Palun lisage, mida peate vajalikuks ja tõmmake maha, mida peate üleliigseks. Kuna maht on ette nähtud üpris väike, siis on märksõnastiku koostamine keeruline. Pidage käesolevat esialgseks variandiks, mille põhjal tuleb midagi tegema hakata.
Tulen tagasisõidul – arvatavasti 22. skp. – uuesti Tartust läbi ja otsin Teid üles, et rääkida ka täpsemalt Teie artiklite-kogumikust80. Püüan Teile ette helistada.
Tervitan kangesti!
K. Kask
Tallinnas, 21. juunil 1966. a.
Armas Ird,
mu süda valutab Teie pärast, sest tean, et täna toimub Tartus kriitikute koosolek81. Meie saime alles eile Tormisega sellest teada ja ei saanud kuidagi oma siinseid asju korraldada. Pealegi toimub samal ajal Tallinnas žürii koosolek, kus arutatakse ENSV Teatriühingu preemiaid. Ma ei saa ka seetõttu siit ära tulla, sest ka siin tuleb kembelda mõningate lolluste vastu.
Saadan Teile “Valtoniana”82 teatrikülastajate koosseisu83. See on kõige kõrgema haridusliku tasemega publik, mis kunagi on olnud meie ligi paarikümne ankeedi hulgas.
Sõidan 24. skp. varahommikul Moskvasse, kuhu jään kuu lõpuni.
Muretsen, tervitan, pidage vastu, see on omamoodi dialektiline seaduspärasus, et kes midagi teab ja uut otsib, sellel on raske.
K. Kask
Moskvas, 28. juunil 1966. a.
Armas Ird,
tuleb niiviisi välja, et kipun Teile jälle kirjutama. Pole midagi teha, siit Moskvast paistab eesti teater paremini kätte. Täna lõppes prof. Gojani84 juures teatriajalugude85 arutamine ja lihtsalt on tore kuulda, kuidas “Vanemuine” kipub kaugete kohtade esindajaile keele peale.86 Mul on kahju, et ma ei saa neid ütlemisi jäädvustada ja vabariigis “ette mängida”.
Mõte on ikkagi selles, et meie kodune arvustus ei näe vist metsa ja songib puude kallal. Ma mõistan, kuidas see võib närvide peale käia. Ja kõik see algab sellest peale, et enamus meie arvustajaid pole kursis ei Moskva, teiste nõukogude rahvaste teatritega ega välisteatritega. Viga hakkab aga sellest peale, et seda pole meie arvustajailt ka kunagi nõutud. See tähendab – asi algab teatriala juhtimisest. Arvustajate “tehnilise miinimumi” nõuded on muutunud ja seda tuleks arvestada.
Mulle paistab, et arvustuse kirjutamine läheb üha raskemaks ja ma tunnetan järjest enam, kui palju rohkem peaks teatrist teadma. Õigemini – teda peaks iga üksiku rakuni tundma. Sest mulle saab järjest enam selgeks see, kui kerge on noort kunstiidu surnuks lüüa. See on kõige halvem.
Ma ei taha sugugi viriseda. Kuid ma tahan, et meie teater oleks kõige parem teater maailmas. Ja sellepärast on kõige tähtsam hoida nende tegijaid. Ma murran seepärast juba tükk aega pead, kust otsast alata, sest midagi on hästi sassis ja segamini nende peades ja tegudes, kes saavad selle eest palka, et kunsti normaalsele arengule kaasa aidata (mitte kaasa segada!).87
Rääkisin täna Duninaga88. Ta sõidab Teie käsikirja89 asjus Leningradi. Kas ei sobiks illustreerijaks-kunstnikuks Edgar Valter90? Soovitasin talle teda.
Olen 1.–5. juuli vahel Tallinnas. Siis sõidan kogu perega Muhusse, kuhu jään umbes 10. augustini.
Tervitab
K. Kask
Tallinn, 29. 12. 66.
Armas Vana-Hirmus!
Ikka vastu-tuult, vastu-vett ja natšalnikuid, olgu tuult Teil purjedes, koos õhk-rätsepate, Jõnnide ja meie-küla-poistega91 – kes siis Teie vastu saab!
Kolm Teadustetempli92 naist, “kõik see mees”, soovivad Teile uut toredat aastat (kus Teid keegi ei vihasta)!
Karin Kask
Lea Tormis
Kirjasõna ei tunnista
mingit soori-moori
Soori-moori Vellerand
Tallinnas, 11. jaan. 1967.
Armas Vana-Irmus,
Teie pilt pea kohal ja silme ees, istun pimedas ja tühjas instituudis ja mõtlen Teie peale – ikka va’ teatriasjus!
Sain Kampuselt93 kirja, kust kuulsin-lugesin Teie mõtteid “Vanemuise” 100-nda juubeli kohta. Teil on täiesti õigus, Teil on tarvis teatrit teha, igasuguste juubeliväljaannete94 eest peavad selleks seatud inimesed hoolt kandma. Selleks on praegu viimane aeg, et midagi mõistlikku välja anda. Võtan selle oma südameasjaks, ehkki tahan enne Teie mõtteid asja kohta kuulda, et mitte huupi tegutsema hakata.
Seoses tolle Gojani95 istungiga püüame teha esialgseid kokkuvõtteid “Vanemuise” teatrikülastajaist. Töötame praegu läbi oma ankeete. Ma ei tea, kas “Vanemuise” ankeetidest keegi kokkuvõtteid teeb (kardan, et mitte!) ja ma arvan, et neidki peaks katsuma läbi töötada.
Vt viide 44.
“Tartu Töölisteatri” käsikiri.
Vt viide 42.
Vt viide 50.
Irdi esimene artiklitekogumik “Ceterum censeo ehk Jahedate suvede jutte” ilmus 1965.
Tartu kriitikute sektsioon asutati 1966. a kevadel. 21.06.1966 toimus Vanemuise hooaja arutelu, kus osalesid ETÜ Tartu kriitikasektiooni liikmed, Vanemuise ja Edasi esindajad ning Ülevenemaalise Teatriühingu nõukogude dramaturgia kabineti töötaja A. Nimvitskaja ja NSVL Kultuuriministeeriumi muusikaliteratuuri repertuaari kolleegiumi liige T. Leontovskaja.
P. – E. Rummo montaaži A. Valtoni novellidest “Lugusid argielust ehk Valtoniana” lavastas Evald Hermaküla Vanemuises 12.03.1966.
S.t sotsioloogiline küsitlus publiku struktuuri uurimiseks, mida Kask läbi viis. Vt ka viide 149.
Georg Gojan (Ter-Nikogosjan), GITIS-e professor, NSVL rahvaste teatri kateedri juhataja.
Ilmselt koguteose “Nõukogude draamateatri ajalugu” käsikirja arutelu. K. Kask kuulus sellesse töörühma, kirjutades eesti teatri ajalugu puudutava osa. 64Vanemuise teater ja Ird teatrijuhina olid tolleks ajaks Nõukogude Liidus juba võrdlemisi tuntud.Küllap oli sellele kaasa aidanud edukas esinemine Eesti kunsti ja kirjanduse dekaadil Moskvas 1956, külalisetendused Kiievis 1957, Moskvas Kremli Teatris 1960 ja Leningradis 1965, samuti Vanemuises korraldatud üleliidulised seminarid ning kindlasti ka Irdi isiklikud suhted vene teatritegelastega. Irdi üks programmilisi eesmärke oli ju teha Vanemuisest teater, mis mängib (ja mida tuntakse) territooriumil Saaremaast Kamtšatkani.
Kriitika on suunatud eeskätt kultuuriministeeriumi aadressil. Ministriks oli sel perioodil Albert Laus.
Vt viide 12. Dunina oli Irdi esimese vene keeles ilmunud artiklikogumiku toimetaja ja eessõna autor.
Jutt on Irdi raamatu “Постараемся поймать чудо” käsikirjast, mis ilmus 1967. a Leningradis “Iskusstvo” kirjastuses.
Tegelikult kujundas raamatu H. Laretei.
Vihje Irdi lavastustele “Rätsep Õhk” (1961/62), “Kihnu Jõnn” (1965/66) ja “Meie küla poisid” (1966/67).
Mõeldud on ENSV Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituuti, mille koosseisu teatriajaloo sektor kuulus.
Vt viide 43.
Seoses Vanemuise 100. juubeliga ilmus K. Kase koostatud album ““Vanemuine” 1870–1970” ja E. Kampuse koostatud kogumik “”Vanemuine” täna ja eile”.
Vt viide 62.
Balti liiduvabariikide ja Valgevene NSV teatriteaduslik konverents “Teatri kaasaegsus” toimus 6.– 7.05.1967 Tallinnas.
