![[bubble] - Anders de la Motte](/cover_178966.jpg "[bubble] - Anders de la Motte")
ooteaeg on arvestuslikult… kuus… minutit…
Ta ohkas ja vaatas siis käekella. Silmapilguks kaalus ta, kas jätta kõne ootele ja helistada selle asemel Runebergile, et püüda toimuva kohta rohkem informatsiooni saada…
Stigsson oli tal keelanud Henkega ühendust võtta. Aga tegelikult polnud see mingi suur probleem. Ta oli Henket mitu nädalat asjatult taga ajanud, kui mõtlema hakata, siis koguni mitu kuud. Kuid ehkki ta teadis, et vend on kodus, polnud ta ei ust avanud ega isegi talle tagasi helistanud.
Paar kohusetundlikku sms-i oli põhimõtteliselt kõik, ja tal polnud mingeid illusioone, et venda oleks nüüd lihtsam kätte saada.
Pangaseif tegi talle muret.
Nähtavasti oli Henkel nii hinnalisi saladusi, et ta oli sunnitud need sügavale turvaseifi matma. Stigssoni kamp oli Henke korteri juba tühjaks teinud, nüüd puudus vaid, et keegi leiaks konfiskeeritud asjade hulgast pangaseifi rentimise lepingu või samasuguse meeldetuletuse, nagu talle endale oli saadetud. Läbiotsimisorder, seejärel võetakse puur välja ja Henke saladused tuuakse päevavalgele.
Mis iganes seal pangaseifis ka ei ole, ei tee see Henke olukorda lihtsamaks.
„Loakomisjon, Persson kuuleb…” Hääl pani Rebecca võpatama.
„Jah, tere, eee… minu nimi on Rebecca Normén…” ta kõõritas enda ees lebavat paberit ja püüdis mõtteid koondada.
„Asi puudutab turvafirma töötajate relvakandmisluba. Tahtsin lihtsalt küsida, kui kaugel see asi on…”
Pollar!
HP vajus ekraani ees instinktiivselt madalamale. Tüübist õhkus juba nii kaugele politseiniku hoiakut, et see pani lausa nina kipitama.
Ta kummardus, et USB-pulk arvutist kätte saada. Ärgu, kurat, arvaku, et ta kavatseb viimaste kuude jooksul kogutud info neile kandikul ette anda. Kapo leiab päris kindlasti mingi viisi, kuidas kõik tema vastu keerata ja ta määramata ajaks plate peale panna…
Sõrmed klammerdusid pisikese plastmasspulga ümber, kuid samal hetkel lasi nokatsiga mees kuuldavale valjuhäälse tiraadi mingis täiesti tundmatus keeles. Heledam hääl vastas talle otsekohe, ja kui HP ettevaatlikult välja piilus, nägi ta, kuidas too jupats lahkus saalist koos keskealise naisega, kes veidi kaugemal arvuti taga oli istunud.
Ta ootas veel mõne sekundi, ajas end siis aeglaselt sirgu ja hingas rahulikumalt välja.
Valehäire.
Kurat küll, kui pees ta närvid ikka on!
Süda kloppis rinnus ikka veel ägedalt, käed värisesid ja ta pidi mitu korda sügavalt sisse hingama, et pulssi normaalseks saada. Viimane aeg paranoia-vihmavari kokku panna ja uuesti tänase business’i juurde asuda.
Skännimisprogramm peaks nüüd juba valmis olema ja tatahtis näha, milliseid reaktsioone tema vahi alla võtmine oli meedias tekitanud.
Esileheküljed olid kummalisel kombel pasundanud dieedinippidest, aga Expresseni võrguversioonis peaks ta küll sees olema.
Kapo vahistas eile öösel 32-aastase mehe, keda kahtlustatakse terroriakti ettevalmistamises.
Kapo allika sõnul on vahistamine tõenäoliselt ära hoidnud Rootsi pinnal kavandatud terroriteo.
Jepp, niimoodi klikkide arvu kasvatataksegi. Sellest, et ta kõigest mõne tunni pärast lahti lasti, kirjutatakse tõenäoliselt alles järgmisel nädalal, ja selleks ajaks ei tunne keegi selle vastu enam huvi.
Meedia-aken on pisike, Henrik, inimesed jaksavad ära seedida ainult ühe story korraga…
Kurat, mõnikord tundis ta Philipist ja ArgosEyest Hötorgeti kõrghoones peaaegu puudust. Ehkki nad olid Anna Argose tappa lasknud, kusjuures neil õnnestus teda selles peaaegu süüdlaseks lavastada, rääkimata sellest, mida nad olid talle teinud pärast seda, kui tema cover oli paljastatud, ei saanud ta mõnikord jätta fantaseerimata, mis oleks küll juhtunud siis, kui teda poleks paljastatud?
Kes oleks ta sel juhul nüüd olnud?
Rilke boyfriend?
Philipi parem käsi?
Või veel parem: tema järeltulija… MänguJuhi truu partner, võibolla koguni tulevane Mark Black. Ükski neist võimalustest poleks olnud tegelikult kuigi paha…
Ekraanil avanes järsku väike roheline aknake. Otsinguprogramm jooksis nähtavasti kinni, kui ta USB-pulga välja rebis. Kurat küll, kaks minutit asjatult raisatud aega!
Ta liigutas ärritunult hiirt, et akent sulgeda ja skännimist otsast peale alustada. Kuid samal silmapilgul, kui kursor lehekülje paremasse nurka ristikese juurde jõudis, hakkasid ekraanile ilmuma tähed. Üksteise järel tekkides moodustasid nad sõnad, mis panid ta käekarvad püsti tõusma.
Ta viskus laua alla ja rebis USB-pulga arvutist välja. Püsti karates lõi ta pea vastu lauaplaati ära, komistas tooli otsa ja oleks äärepealt põrandale pikali lennanud. Viimasel hetkel sai ta lauaplaadist kinni, vinnas end põlvili ja püüdis pea kõrvale keerata. Aga oli juba liiga hilja. Pilk liikus iseenesest vääramatult ekraanile, justkui surma määratud putukas ultraviolettlambi poole.
Jookse! karjus talle kõrva õudusest haaratud hääleke.
Lase kuradi pärast jalga, lollpea!
Kuid keha ei kuulanud sõna.
Selle asemel jäi ta põlvili arvuti ette, suu poollahti ja silmad punnis nagu pinksipallid, aju aga imes ekraanil toimuva endasse.
Avanes uus aken ja pildid hakkasid avanema. Väljalõiked erinevatelt uudistelehekülgedelt.
Kuningakoda teatab välismeedia rekordilisest huvist printsessi pulmade vastu…
Uppsalast põhja pool, vanas sõjaväeosas, avati hiiglaslik serverihall. Turvalisus on uskumatult kõrgel tasemel…
Taas on teatatud ulatuslikust häkkimisest, seekord mitmesse kaitsetööstuse ettevõtete arvutisse. Kuid samamoodi nagu varasemategi taoliste juhtumite puhul kinnitab politsei, et mingit infot ei ole arvutitest varastatud…
Lõunaväil on teist korda nädala jooksul suletud, kuna arvutiviga lõi rivist välja tõkkepuud ja ventilatsioonisüsteemi…
Mitmed juhtivad uudisteleheküljed sulevad taas kommenteerimise võimaluse…
Kõik lõigud olid tuttavad, ta oli artiklid ise välja otsinud ja mälupulgale salvestanud.
Seejärel tulid järsku uued väljalõiked, mida ta ei mäletanud.
