teeb 700 eurot.
4. Arvuta välja kui palju jääb järele igapäevasteks kulutusteks – antud juhul siis 800 eurot ehk 26,70 € päevas.
5. Võta iga päeva hommikul või eelmise päeva õhtul pangaautomaadist välja 25 eurot ja kuluta see päeva jooksul ära. Kui raha jääb üle, siis saab järgmisel päeval rohkem kulutada.
6. Kui on vaja teha mingi ootamatu kulutus, mis on suurem kui 25 eurot, siis tuleks seda võimaluse korral mitme päeva peale hajutada või ette-kulutatud raha vähemalt kuu lõpuks „tagasi maksta” (ehk siis hiljem kulutada vähem kui 25 eurot päevas).
Sisuliselt on siin tegemist süsteemiga, mis aitab „Esmalt maksa endale!” süsteemi niimoodi ellu viia, et Sul nädal enne palgapäeva hambad varnas ei oleks. Sarnast süsteemi on hea kasutada ka näiteks nädala kaupa – sellisel juhul kannad oma kulutamisarvele igal esmaspäeval nädala jagu raha ja pead sellega hakkama saama. Kuidas oma päevaraha suurendada?
Selleks on kolm võimalust:
1. Tuleb rohkem teenida ehk sissetulekuid suurendada.
2. Tuleb vähendada oma püsikulusid.
3. Vähendada päevade arvu kuus (praktikas tuleks siis elada mõned päevad nii, et raha ei kulu üldse või üksnes minimaalselt).
Sellest, kuidas sissetulekuid suurendada, räägime järgmises peatükis. Järgnevalt aga vaatame, kuidas vähendada oma püsikulusid.
1. Pane oma püsikulud paberile kirja ühe kuu lõikes (kui võimalik, liida kokku mitme kuu, näiteks aasta, arved ja jaga kuude arvuga) üksikute artiklitena, näiteks telefon, mobiiltelefon, laenumakse, liising, kommunaalkulud jne.
2. Reasta kuluartiklid tähtsuse järjekorras – alusta kõige olulisemast ja liigu vähem olulisemate suunas.
3. Küsi endalt, kas on mingeid kuluartikleid, ilma milleta saaks ka hakkama, ilma et elatustase oluliselt langeks? Heaks näiteks on tavatelefon või kaabel TV premium programm. Kui palju me neid teenuseid tegelikkuses kasutame?
4. Vaata, kas on mingeid võimalusi osasid kulutusi vähendada, näiteks valida endale soodsam kõnepakett mobiiltelefoni jaoks.
Püsikulusid võib võrrelda parasiitidega, mis on ennast Sinu külge imenud ja toituvad nüüd Su sissetulekutest. Iga püsikulu on sisuliselt miinusmärgiga passiivne sissetulek. Pea meeles, et iga euro, mille võrra Sa suudad mõistlikkuse piires oma püsikulusid vähendada, viib sind lähemale rahalisele vabadusele.
Oletame, et otsustad lõpetada kaabel TV premium programmi tellimise ja vähendad sellega oma igakuiseid püsikulusid 10 euro võrra. Tundub, et täiesti tähtsusetu asi, kuid kas tead, kui palju on Sul vaja rikkust, et teenida seesama 10 eurot kuus passiivse intressina? Oletades, et me teenime intressi 2 % aastas, on vaja 6000 eurot! Seega, kui suudad vähendada oma igakuiseid kulutusi 100 euro võrra, on see sama hea, kui 60 000 eurot pangahoiusel!
Tegelikult on just suured püsikulud peamine põhjus, miks enamik inimesi ei saa kunagi rahaliselt vabaks. Kas tead, kui paljud inimesed teenivad oma elu jooksul 100 000 eurot? Kui eeldada, et inimene töötab keskmiselt 45 aastat oma elust (näiteks vanuses 20–65), siis oleks vaja 100 000 euro teenimiseks kuupalka „tervelt” 185 eurot. Tead Sa kedagi, kes teenib kuus vähem kui 200 eurot? Olgu, ma juba kuulen vastuväiteid, et 100 000 eurot pole mingi rikkus. Kuidas oleks aga lood miljoni euroga? Sellisel juhul peaks inimese sissetulek kuus olema 1847 eurot. Tead Sa kedagi, kes niipalju teenib? Arvata võib!
Veelgi põnevamaks muutub see arvutuskäik aga siis, kui me võtame arvesse ka palga kasvu. Oletame, et reaalpalk kasvab keskmiselt 5 % aastas (mitte väga ebareaalne, arvestades, et me liigume aastate jooksul karjääriredelil ülespoole) ja meie 20-aastane Juhan alustab tööd 1000-eurose palgaga. Kui palju teenib Juhan elu jooksul? Vastus võib tunduda päris muljet avaldavana – Juhan teenib oma 45-aastase tööstaaži jooksul kokku enam kui 1,9 miljonit eurot. Ja ometi ei saa enamik juhaneid kunagi rahaliselt vabaks, vaid muretsevad kogu oma elu, kuidas rahaliselt ots-otsaga kokku tulla. Seega ei ole rahateenimine enamikele inimestele peamiseks probleemiks. Põhiline on see, et paraku jääb teenitud rahast inimestele endile alles õige vähe.
Nüüdseks peaks Sul olema päris hea pilt silme ees, kuidas oma sissetulek enda kontrolli alla võtta ja kulutusi paremini planeerida. Teema lõpetuseks pakuks välja mõned lihtsad põhimõtted ja abivahendid, mida ma ise koos oma perega olen rahaasjade haldamiseks kasutanud.
Esimene põhimõte on see, et Sul peaks olema ülevaade oma rahaasjadest ja vähemalt korra kuus tuleks sellele pilk peale heita. Paha ei tee ka väike analüüs, kas liikusid kuu jooksul rahalisele vabadusele lähemale või hoopis kaugemale. Millist süsteemi kasutada? Valik on tohutu – alustades paberkaustikust ja lõpetades nutitelefonidele mõeldud app-idega. Kuigi saadaval on mitmeid spetsiaalselt eraisiku rahaasjade halduse jaoks mõeldud arvutiprogramme (Quicken, Money) ja veebipõhiseid teenuseid (Mint.com, http://minuraha.ee/minu-raha/ ja paljud teised), on minu meelest universaalseim abiline lihtne tabelarvutusprogramm (näiteks Excel). See võimaldab luua endale täpselt sellise süsteemi nagu ise soovid – ühe faili erinevatele lehtedele saab kokku korjata näiteks ülevaate oma pangakontodest ja –kaartidest, kirjutada üles rahalisi eesmärke ja pidada arvestust tulude, kulude ja investeeringute üle. Ma ise olen oma rahaasjade faili Excelis kasutanud juba alates 2005. aastast ja algsest 7 lehega dokumendist on tänaseks päevaks kasvanud välja 37 erineva lehega monstrum, mis sisaldab endas kõike alates minu aktsiaportfellist ja lõpetades harva kasutuses olevate USA pangakaartide PIN-koodidega. Nii süviti ei ole Sul ilmselt vaja minna, aga on mingid teemad, mida ma siiski soovitan Sul igakuiselt jälgida.
1. Tulud-kulud ehk kasumiaruanne – siin tabelis hoian ma silma peal kui palju mulle igakuiselt sissetulekuid laekub ja kuhu ma selle raha kulutan (pea meeles 50 % klubi!)
2. Varad ja kohustused ehk bilanss – siin tabelis on kirjas mulle kuuluvad varad ja minu võlad. Nende vahe moodustab minu puhasväärtuse.
3. Passiivne sissetulek – siin tabelis pean ma arvet oma igakuise passiivse sissetuleku üle. Võrdluseks kirjutan kõrvaltulpa välja ka oma igakuised kulud ja saan nii mõõta oma progressi rahalise vabaduse suunas.
Tegemist on samasuguste tabelitega nagu Sa juba peatükis „Kuidas rikkust ära tunda?” pidid enda kohta täitma (kas tegid seda?) Hea mõte on need enda jaoks tabelarvutusprogrammi ümber kirjutada, et saaksid seda igakuiselt jälgida. Kui soovid elu lihtsamaks teha, siis võid aadressilt roosaare.com/lingid endale alla laadida juba valmis koostatud Exceli tabeli, mida võid siis edasi endale sobivamaks kujundada.
Lisaks eelpool mainitud kolmele kõige olulisemale tabelile soovitan veel mõnda lisaks:
4. Puhasväärtuse ja passiivse sissetuleku kujunemine ajas – siin tabelis pean ma igakuiselt arvet oma edusammudest rahalise vabaduse suunas. Iga kuu viimasel päeval kirjutan ma üles oma antud hetke puhasväärtuse ja passiivse tulu suuruse. Nii on hea näha oma arengut ka pikema aja jooksul.
5. Kui Sul on investeeringuid juba rohkem, siis on mõistlik iga varaklassi jaoks koostada eraldi leht kus on kirjas detailselt kõik vajalik info. Näiteks välja antud laenude puhul on mul kirjas laenulepingu number, kuupäev, summa, intressimäär ja tagatis. Kinnisvara lehel on iga objekti kohta kirjas ostuhind, turuhind, üür, üürniku andmed ja muu vajalik. Muidugi võib iga varaklassi jaoks ka eraldi Exceli faili koostada, kuid mugavam on kui kõik info on ühes kohas (siis saab näiteks bilanssi võtta vastavad numbrid automaatselt otse kinnisvara lehelt).
6. Tuleviku rahalised eesmärgid – olen endale koostanud prognoosi järgmise 10 aasta
