kui vastutasuks saad võimaluse minna 10 aastat varem pensionile? Tee proovi, ma usun, et Sa õpid oma harjumuste kohta nii mõndagi. Korda ülesannet ühe nädala jooksul ja pane oma kulutused kategooriate kaupa kirja. Enamikul nooremapoolsetest inimestest on üheks suurimaks kuluartikliks ilmselt väljas söömine ja meelelahutus („kas tõesti ma kulutan selle peale niipalju raha???” imestavad nad.) Juhul kui neis valdkondades midagi väga silmatorkavat ja karjuvat välja ei paista, siis on suure tõenäosusega parimaks kulutuste vähendamise kategooriaks igapäevased sisseostud (toit, majapidamistarbed).
Ilmselt avastad ka, et päris palju raha kulub väikeste mõttetute ostude peale, mida teed lihtsalt harjumusest. Meie esmane võimalus kulutusi vähendada on proovida lahti saada sellistest väikestest, aga pidevatest kuludest. Oletame näiteks, et Sul on harjumus lõuna ajal võtta kohvikus tass kohvi (2 €) ja väike tordilõik (2,50 €). Kui jätta see rituaal ära ja selle asemel osta tops kohvi kaasa (1 €), oledki juba kolmandiku vajalikust päevasäästust kätte saanud (ja ilmselt on ka lihtsam hoida oma kehakaalu!) Kui osta töö juurde pakk kohvi valmis, saaks kokku hoida peaaegu pool vajalikust rahast. Ja selliseid väikseid asju on kindlasti veelgi!
Kui jutt juba harjumustele läks, siis tuleks kindlasti ära mainida ka kaks pahet, mida vältides saad nii parema tervise kui ka rahalise olukorra. Jah, jutt käib alkoholist ja tubakast. Sattusin ühel pühapäeva õhtul Tallinnas Säästumarketis seisma päris pikka järjekorda. Minu ees oli 7-8 inimest, kellel eranditult kõigil oli ostukorvis kas pudel viina või vähemalt kolm pudelit kanget õlut. Iga teine neist küsis kassapidaja käest ka paki suitsu. Ma küll oletan, et käesolev raamat nendeni ei jõua, kuid tahaksin siiski mainida, et paljud vaesed inimesed kulutavad suure osa oma rahast suitsule ja alkoholile. Jättes terviseprobleemid kõrvale, on irooniline see, et antud tooted on riigi poolt kõige kõrgemalt maksustatud ja nii peavad just vaesemad inimesed sageli riigi maksud kinni maksma. Varasemalt oli juttu sellest, et pakk suitsu päevas koos 5 % aastase hinnatõusuga läheb Sulle 30 aasta jooksul maksma enam kui 330 000 eurot (eeldades 10 % aastatootlust). Ehk peaks suitsupakile lisaks tervise kohta käivale hoiatusele kirjutama ka, et suitsetamine võtab Sinu vaevaga teenitud raha ja annab selle riigile või „suitsetamine kahjustab raskelt Sinu ja Sind ümbritsevate inimeste finantstervist”. Alkoholiga on lood veelgi hullemad. Mäletan enda tudengiajast olukordi, kus ööklubis olles sai jookidele kulutatud samapalju raha kui mul kuu aja peale söömiseks kulus. Usun, et keskmine eestlane võiks säästmist alustada just alkoholist ja tubakast loobumisega, suunates kõik alles hoitud raha oma rikkaksaamise kontole. Inimesed oleksid õnnelikumad, rahvas oleks tervem ja surnuksjoonud vanemate lapsed jääksid olemata. Nii, et kui Sa praegu oled suitsu- või alkoholiori, siis loobu sellest! Kui Sa nende pahedega pole kokku puutunud, siis võid endale õlale patsutada ja jätka samas vaimus!
PS. Kui Sul pole piisavalt iseloomu, et pahedest niisama loobuda, siis katseta šokiteraapiat! Minu vanaisa tabas mind väiksena puukuuris naabripoistega suitsetamas ja viis mu nattipidi pliidi ette, andis paki Priimat kätte ja käskis terve paki järjest ära suitsetada. Korraga oli kogu põnevus ja romantika suitsetamisest kadunud ja pärast teist või kolmandat suitsu läks mul süda nii pahaks, et rohkem enam suitsetada ei suutnud. Sellest ajast saadik pole mul enam kordagi isu sigarettide järele tekkinud! Ilmselt saab samasugust teraapiat kasutada ka alkoholi või ülesöömise puhul.
Üks parim viis vähem raha kulutada on limiteerida sisseostude tegemise arvu. On ju loogiline, et mida sagedamini me oma rahakoti taskust välja võtame, seda rohkem ka raha kulutame. Mõned head aastad tagasi panin tähele naljakat asjaolu – polnud vahet, kas ma käisin poes kolm või kümme korda nädalas – arve oli ikka kusagil 100 krooni juures. Peagi tõusis arve 200 krooni juurde ja eurode tulekul kusagile 30 euro juurde, kuid põhimõte jäi samaks. Isegi kui ma läksin ostma vaid leiba ja piima, sattus ostukorvi ka palju muud kaupa – sageli näiteks mõnest käimasolevast sooduspakkumisest. Pane tähele, kui suur on tavaline ostusumma Sinu puhul, ja pea meeles, et iga kord, kui jätad poes käimata, on Sul võimalus see summa kõrvale panna (lisaks säästad ka väiksema bensiinikulu pealt ja ilmselt sööd vähem ning tervislikumalt).
Kindlasti aitab kulutuste vähendamisele kaasa ka arusaam, et asjad ei tee õnnelikuks ja meie väärtus ei sõltu meie asjadest. Paljud inimesed ostavad asju just selleks, et tunda ennast väärtuslikuna või pidada sammu oma naabriga. USA-s oli see eriti populaarne – inimestel olid garaažid täis kõiksugu nodi, mida nad kunagi kasutanud ei ole. Vähe sellest, paljudel peredel oli lisaks veel renditud pisiladu, sest ka garaaži ei mahtunud asjad enam ära. Mõtle asjade üle, mida oled viimase kuu või kahe jooksul ostnud – kui paljud nendest on sellised, mille üle Sa ka praegu tõeliselt õnnelik oled? Ja kui palju on asju, mida oli küll tore osta, aga mida Sa hiljem enam ei kasutanud või ei vajanud? Kolm lihtsat nippi, mis aitavad selliseid kulutusi vältida.
1. Proovi kõigepealt kasutada kellegi teise asju, enne kui midagi sarnast endale ostad. Näiteks enne rulluiskude ostmist on mõttekas korraks laenata kellegi uisud ja proovida, kas see sport ikkagi on Sulle meele järele või mitte. Nii väldid seda, et kapp on pilgeni täis emotsioonide mõjul ostetud asju, mida Sa tegelikult ei kasuta. Pikka aega oli mul unistuseks osta lahtine Ford Mustang – kuni rentisin selle endale Las Vegases üheks päevaks. Mustang oli igati tore auto, kuid kas see toredus oleks väärt 25 000 eurot? Pigem mitte. Pärast päeva autoroolis oli Mustangi erilisus minu jaoks kadunud.
2. Enne vähegi suuremat sisseostu võta vähemalt üks õhtu aega, et selle üle järele mõelda. Paha ei tee ka interneti hinnavõrdlus ja foorumite lugemine vastava toote kohta. Tuleks vältida hetkeemotsioonide ajel tehtavaid oste – enamasti on nende tulevik kusagil kapinurgas! Näiteks ostsin ma endale USA suures elektroonikapoes Best Buy ringi jalutades tahvelarvuti, sest see tundus väga äge. Alles hiljem hakkasin mõtlema, kas mul seda ka tegelikult vaja on või kuna ma seda kasutaksin.
3. USA investor ja miljardär Jim Rogers on öelnud, et alati tasub osta pigem vähem aga kvaliteetsemat kaupa. Rõõm tõelisest kvaliteedist kaalub enamasti üles kallima hinna. Ja sageli läheb odavam asi kohe katki või on ebamugav kasutada, nii et lõpuks tuleb ikkagi kallim asi osta ja rohkem raha välja käia. Mulle endale meenub õuebatuudi ost, kui me alguses otsustasime kõige odavama, „säästubatuudi” kasuks. Rõõm odavast hinnast oli aga üürike, sest torud läksid peagi kõveraks ja hüppamine oli lapsele ohtlik. Kuu aega hiljem ostsime ikkagi kallima mudeli ja kokkuvõttes läks raha rohkem, kui oleks kulunud siis, kui oleksime kohe eelistanud kvaliteetset toodet. Sama olukord juhtus hiljuti uut panni ostes – hoidsin esialgu kümme eurot kokku, kuid lõpuks tuli osta kaks panni – üks oli odav ja teine hea.
Kui ikkagi otsustad midagi suuremat osta, siis tasuks proovida hinda madalamaks kaubelda. Kas usud, et isegi tavalistes kaubanduskeskustes on võimalik tooteid saada 5-15 % odavamalt kui hinnasildil kirjas! Saladus on lihtne – paljudel müüjatel on võimalus ostjatele hinnasoodustusi teha, kui ostja seda küsib. Enamik meist aga lihtsalt ei küsi. Mis on kõige hullem, mis saab juhtuda kui küsid hinnasoodustust? Ilmselt see, et hind jääb samaks. Seega, miks mitte proovida? Paar väikest soovitust.
1. Maksa sularahas. Vajadusel võid müüjale meelde tuletada, et kaardiga makstes peab pood Sinu ostu pealt umbes 2–3 % pangale loovutama.
2. Küsi hinda ja pärast hinnapakkumist ütle müüjale: „Mis oleks kõige parem hind, mis te mulle teha saaksite?”
3. Kui oled kusagil näinud või on Sinu sõber sama asja kusagilt odavamalt ostnud, tasub seda müüjale kindlasti viisakalt mainida.
Kui Sul on probleeme distsipliiniga ja raha kipub enne kuu lõppu otsa saama, siis on üheks võimaluseks kasutada päevaraha süsteemi. Selleks tuleks teha enda jaoks järgmised arvutused.
1. Kirjuta välja oma pere igakuine neto sissetulek – oletame, et 2000 eurot.
2. Arvuta välja oma säästu eesmärk („Esmalt maksa endale!”) – oletame et 25 % ehk 500 eurot.
