rahvas on vist küll nagu tulbi vms. sibul maa all ootamas. Aga ega sibul küll igavikku maa all olla ei saa. Lootoseseeme (lootuseseeme!) olla kõige püsivam – mõnisada aastat – seemetest ja sibulatest. On mööda Roosevelti ja JFK uued horisondid, aga indiaanide vaesus peaaegu endine. Kuigi vist navajod ja mõned väiksemad velled välja siplevad. Mu viimastel andmetel. Lõuna pool pigistatakse neid isegi Mehhikos armetusti, loen üht raamatut (mehhiklaselt) selle kohta. Ketšuasid ja aimaraasid võib siiski olla üle kümne miljoni ja neil on kirjandus, rändteater jne. Nagu siin maal kord. Kuigi Õpet. Eesti Selts saksakeelne ja esimesed katsed eepost luua. Ms. on ladiinomestiits jah ja sellisena mõnel pool kadakas ja ülbe olevus nagu siingi kord. Ja egas toda laulu sõnasõnalt pole vaja võtta… Mehhiko mestiitsid küll uhkeldavad oma indianiteediga, aga kus indiaanlasi lähedal, kõlbavad need ikkagi ainult teoorjadeks ja manulisteks. Jah, ajaloo ja progressi on välja mõelnud sööjad, söödavate sõna pole kaugele ulatunud. Kui neegrid Aafrikas (see tükk oli liiga suur ja ajas suu lõhki) kord oma sõna ütlevad ja sööjateks ümber ei orienteeru, siis ehk saame ka teise poole ära kuulata.
Andres, kes ühe kaduva rahvakse man on, pole elumärki andnud36. Eks Sa tead vast tema vanematelt temast midagi uuemat. Kunagi kirjutanud, et kui mais jõgi lahti läheb, hakkab tulema… Telefoni mul pole, nii et sel moel mind kätte ei saa. Aga Ülikooli tänavast küll. Kui keegi tuleb.
Oleks kurat jah kena näiteks kirsimahla juua ja maailma asjad pikkusja laiuskraadide kaupa läbi lorada. Ehk kord saad ka rikkaks või jäävad sõiduhinnad väiksemaks. Aga kas näit. Laaban või keegi Rootsist ei saa seda teed ette võtta. Kes on muidugi tagasihoidlikum olnud mitmesugustele direktoritele kurku kusemisega37… Ms. oli mulle ekstra lõbus see, et G. on sonetid nõutavast tsipa rangemad kirjutanud sellise sisu jaoks.
Lisan mõne värsi, nagu nüüd olen teinud. Ja sedapuhku jällekuulmiseni.
Jaan Kaplinski
Tere!
Suvevaheaeg on lõplikult läbi ja otsustasin kirjavahetuse korda teha sellega seoses, et siis puhanuna ja võlgadest vabana uue innuga asuda tööd ja raha tegema.
Suurim tänu kahe raamatupaki eest, mille saamisest ma vist ei ole teatanud. Üks sisaldas Saarestet ja teine – džässiraamat; moodne helilooja; Salinger; 2 numbrit ETC38. Kena, et toda viimast näha sain. Jätab hea mulje, kuigi vahest teaduslikku tarkust veidi napilt annab. Aga teaduslikuna ta mõeldud polegi. Peaks kõige paremini sobima keskkoolilastele, arvan mina, enda sellele eale ja toonastele huvidele mõeldes. A. Rappoporti artiklist “Letter …” olen varemalt kuulnud aga – näinud loomulikult ei ole39. Kui ise teda lugesid ja sovjetoloogina (kes meie kirjanduses asjatundja) hindasid, siis ehk huvitab minu mulje. See on, et nende härrade ees ei maksaks nii pugeda. Nad teavad, mis nad teevad ja ettekirjutatud häätahtlikkus nende vaimu parandanud ei ole. Küüraka ravib haud ja lollused unustus, mis nagunii kiire tulema. Meie teadlaste seas on Carnap ja Co. kõrges hinnas; kui leidub mõni Msh., siis n. – ö. brontosaurusena…40 Mets on terve, aga rähn taob ikka meelsamini kõdund puid. Ja need kasvatuse humanitaarsed aspektid ja ühised ponnistused (mäletad neid lõike?) on ka hea onu mesine jutt. Nii et kahvatuks jäi…
Muusikaraamatuid saab vist Kuldar Sink lugema. Mina sirvin niisama siit-sealt. Kõige kurvem, et enamikku muusikat, millest seal juttu, on mulle võõram kui Kuu tagumine pool. Jänkimeestest ja neegripoistest olen Andres Ehini venna pool veidi kuulnud. Ja teistel entusiastidel on ka plaate.
Ah! Andres tuli oma meeter neljakümnese Kati = Jekaterinaga vopsti minu pere suvituskohta Valgemetsal ja nii saime tema (& temakese) ära nähtud. A. on veel veidramaks läinud kui oli. Ta naine, kes on komi (≈ sürjani) tüdruk polaarpiiri tagant, on meie jaoks ka üx kummaline olevus. Ei söö midagi, mis ette annad, lausa häda on. Kujutan neid kahte metslast Ehinite Tallinna-korteris, kus valitseb kord ja peened kombed inglise-saksa kõrvalmaiguga! Oleks Sina näeks, mis inimesed on Su kirjavahetajad ja kus ning kuidas nad elavad ja teistega suhtlevad. Ma ise ka imelik, aga A. E. kõrval kahvatub muu. Oleks mul fotoaparaat, siis saadaks mõne imelise ülesvõtte, aga senini ei ole, nii et oma üheksakuisest järeltulevast põlvest puudub ka senini pilt. Viivi Luik oma mehega on tegelikult ka veel üsna iseäralikud isikud – midagi biitnikute taolist. Magavad vahel raamatukogus salaja, siis kallites hotellides, siis tuttavate pool, siis maal vanemate juures… Kurb ainult, et teevad veidi liialt haltuurat.
Andres Ehin koos oma esimese abikaasa Jekaterinaga. Hellar Grabbi arhiiv.
Tartus käis skulptor Maire-Mairé Männik41, kellega koos ka kohvilauas istusin, aga paraku olid jaol ka pool tosinat vanemat daami, keda huvitas nimelt see, mis mind ei huvitanud ja pea ainuke, mis selle kena daamiga rääkida sain, oli et kas Barcelonas kõneldakse hispaania või kataloonia keelt… Laaban on tema mingile kataloogile sõnad peale kirjutanud, nii et ehk olete tuttavad. Ms. – Miks sõidab Laaban üle lombi ja üle lahe ei sõida?
Ma ise tõlgin – hispaaniat, õigemini venetsueelat; hispaania-Lorca “Verine pulm” on tõlgitud42. Kui aega saan, loen matemaatikat ja filosoofiat. Selja taga riiulil on “Akadeemia” – peaaegu kõik numbrid; sain kogemata kunagi osta. Oleks selline ajakiri, kirjutaks igasugu juttu kokku maast ja ilmast, iirlastest ja indiaanlastest ja dzenist ja loogikast. Aga ei ole ja nii kirjutan vahel jälle mõne luuletuse.
Kas Sa võrdleksid Alsopit ja W. Lippmanni ja kui ja, kumba toetaksid tänapäeval?
Küsiks veel neegritest midagi, aga kuidas sa küsid ja mida just. Mõtlen, et teil seal D.C. – s ja N.Y.s jm. on ehk neeger umbes seda, mis juut Euroopas mõnel pool – Ida-Euroopas vahest oli hullem. See Los A. lugu võib neid edasi aidata, nagu analoogilised asjad meil kord aitasid. Aga elame-näeme ja ehk jõuad siiapoole lompigi veel. Ära ainult Vietnami enne satu!
Tervitab J. K.
assalāmu ǎlaika!43
Ruttan teatama, et “Mana” kaaned tulid täna. Sisu tuli natuke aega tagasi. Suurim tänu! On üldse meeldiv, et kirjutasid, ma mõtlin joba, et nüüd kaitseb kuskil Da Nangi kandis võpsikus oma kodumaa vabadust ja suveräänsust… Jään siis pikemat kirja ootama ja vastan siis ka ise samaga.
Mis isa Taddeusesse puutub, siis tema ristis mu 20 aasta eest, mida hästi mäletan. Nüüd on meie tutvus küll otsa lõppenud, kuna vahepeal ajad seda ei soodustanud. Olen küll vahel ta jutlust kuulanud…
In nomine Patris et Filii et Spiritus Sancti44
tervitab
J. K.
Tere Jaan, tänu kaardi eest. Kaaned rändasid küll väga kaua, kuid tagantjärgi mõtlesin, kas neid vaja saata oligi. Kes seda enne kuulnud on, et kaasi saadetakse. Igal lollil oma lõbu.
Su viimase kaardi ja ka kirjade toon sõnastuse osas muide tuletab veidi meelde ühte proosatükki nende kaante vahel.45 Lisan selle siin, samuti Aspeli essee prantsuse luule kohta.46
