on kohutavalt hõivatud, ta teeb kõiki majapidamistöid, käib tööl, hoolitseb laste eest ja püüab arvete maksmisel ots otsaga välja tulla. Ta peab näägutama oma abikaasa kallal, et see ka mõne töö ära teeks, aga kui mees selle ära unustab, teeb ta selle ikkagi ise ära. Tanya seletab alati mehele, kuidas asju peab ajama, aga näib, et mees ei saa kunagi midagi õigesti tehtud. Ja ehkki Tanya seda veel ei tea, on tema abikaasa alustamas armusuhet ühe kolleegiga, kes imetleb teda.
Ka Barbaral on laste eest hoolitsemisega päris palju tegemist, aga tema abikaasa teenib lõviosa pere sissetulekust ja maksab ka kõik arved, nii et naine ei pea selle pärast muretsema. Ta palub sageli oma abikaasalt abi ja jätab need asjad, mis temas stressi tekitavad, tegemata. Hiljuti käis mees poja koolis lapsevanemate koosolekul (Barbara ei tahtnud minna, sest tema meelest on õpetaja tülinorija). Barbara ütleb harva abikaasale, mida teha, aga mees mõtleb alati, kuidas talle rõõmu valmistada. Ja Barbara ei tea veel seda, aga abikaasa ostab talle pulma-aastapäevaks briljantsõrmuse.
Tanya kontrollib kõike, et mitte ohver olla. Barbara on loobunud oma abikaasa kontrollimisest, seega saab ta ennast rohkem lõdvaks lasta. Kellel teie arvates rohkem võimu on? Kumb teie tahaksite olla?
Mehest, keda te ei saa kontrollida, on hullem ainult mees, kes laseb teil seda teha.
Püüdke sisse elada vestlustesse, mis meil Johniga enne minu alistumist toimusid. Need toimusid tavaliselt meie elutoas, sel ajal kui me oleksime võinud ka koos lõõgastuda, ajalehte lugeda või midagi mängida. Kuid selle asemel käisid meie vahel järgmised vestlused.
Esimene näide – kingitus sõbrale
TEMA: Ma pean Steve’ile jõulukingituse tegema.
MINA: Kas sa ikka pead? Tema ei teinud ju sulle eelmisel aastal jõulukingitust!
TEMA: Aga ma tahan teha.
MINA: Meil pole praegu eriti palju raha, nii et ära üle 20 dollari siis kuluta. Kas see peab mingi asi olema?
TEMA: No… jah, võib-olla mingi pisiasi.
MINA: Ma tean – ma teen ise küpsiseid ja me paneme need ilusasse karpi ja kingime talle.
TEMA: Noh, olgu.
MINA: Jah, nii teemegi.
Teine näide – maja värvimine
MINA: Me peame oma maja ära värvima. Minu meelest peaks sellega kohe täna alustama.
TEMA: Ma ei arva nii. Ma pole selle üle tegelikult mõelnud ja pealegi on mul täna teised plaanid. Ehk võiks järgmisel nädalavahetusel seda teha.
MINA: Järgmisel nädalal pidi sadama hakkama. Sa ei taha mitte kunagi maja üle värvida! Mida meie naabrid sinu arvates mõtlevad? Maja näeb väljastpoolt nii jube välja.
TEMA: Siis ootame ülejärgmise nädalani, sest praegu pole tõesti hea aeg selleks.
MINA: Miks?
TEMA: Sest mul on teised plaanid.
MINA: Ma värvin selle siis ise üle. Ja ma teen seda üksi.
TEMA: Miks sa ei võiks sellega oodata?
MINA: Sest sa ei taha kunagi seda teha!
TEMA: HArrrggghhhhHH!
Kolmas näide – autoremont
TEMA: Autol hakkavad pidurid üles ütlema, ma kavatsen sellega järgmisel nädalal tegelda.
MINA: Järgmisel nädalal? Pidurid on nii tõsine asi, John. Kas sa ei arva, et seda peaks kohe tegema? Sa ei saa ju ilma piduriteta sõita.
TEMA: Mul pole praegu aega.
MINA: Sa pead selliste asjade jaoks aega leidma.
TEMA: Mul on praegu väga palju tegemist ja ma teen seda järgmisel nädalal.
MINA: Kas sa viid auto siis parandusse?
TEMA: Järgmisel nädalal.
MINA: Kas mina ei võiks seda sinu asemel teha?
TEMA: Pane parem mu pea autorataste ette ja sõida sellest üle!
Mul oli õigus kõike ümber lükata, aga see tähendas muuhulgas ka seda, et kõik oli minu valitsemise all. Vastutus, mis kontrolliga kaasnes, tekitas minus stressi ja kurnas mu täiesti ära. Mu abikaasa istus enesekaitseks televiisori ette.
Täna näeksid meie vestlused samal teemal välja hoopis teisiti.
Esimene näide – kingitus sõbrale
TEMA: Ma pean Steve’ile jõulukingituse tegema.
MINA: Okei.
John vastutab pere rahaasjade eest ja mina ei pea seega muretsema selle üle, mida me võime või ei või endale lubada. Mul on oma raha, nii et see ost ei puuduta mind. Selle asemel et Johni sõpru kuidagi alahinnata, nagu ma varem tegin, ma hoopis hindan neid, sest nad pakuvad talle seda, mida mina ei suuda pakkuda – täpselt nagu mul endalgi on asju, millest ma räägin ainult oma sõbrataridega. Johnile meeldib väga mulle kingitusi teha ja talle teeb ka rõõmu, kui ta saab oma sõpradele sümpaatiat ja hoolimist üles näidata. Ja lõppeks, kas pole naeruväärne, et mina valin tema sõpradele kingitusi? Ärge parem vastake sellele!
Teine näide – maja värvimine
MINA: Ma tahan, et meie maja parem välja näeks. Selle võiks üle värvida. Mis sina arvad?
TEMA: Ma arvan, et me peaksime poodi minema, värvi ostma ja värvima hakkama.
See on näide elust enesest. Pange tähele, et ma ütlesin, mida ma tahan, mitte seda, kuidas see kõik peaks toimuma. Ta oleks võinud ju öelda ka: «Palkame siis mõne töömehe.» Loomulikult oleks ta võinud öelda ka: «Ma arvan, et me peaksime kevadeni ootama ja siis maja üle värvima.»
Oleksin ka nende stsenaariumitega nõus olnud, sest ma ei taha kulutada oma jõudu selleks, et panna Johni tegema midagi, mida ta ei taha teha. Kui me oleksime oma maja värvinud siis, kui John poleks tahtnud seda teha, oleksin mina küll oma tahtmise saanud, aga see oleks Johni ärritanud. Üksmeel ja lähedus on paju suurem väärtus kui värskelt värvitud maja, mida kõik naabrid imetlemas käivad.
Kolmas näide – autoremont
TEMA: Autol hakkavad pidurid üles ütlema, ma tegelen sellega järgmisel nädalal.
MINA: Aitäh sulle, et sa sellega tegeled.
Veel kord – ma ei pea muretsema selle pärast, mis ta teeb, sest ma usun, et mu abikaasa hoolitseb auto eest ka ilma minu sekkumiseta. Ta tegi seda juba ammu enne seda, kui ta minuga kohtus, ja tema asjade lahendamise viis töötas. Võib-olla ta ei teinud seda nii, nagu minu arvates oleks pidanud tegema, aga see ei tähenda, et ta oleks olnud vastutustundetu.
Mõned naised on mures, et abikaasa satub hämmingusse ja peab seda täiesti ebasiiraks, kui naine ütleb: «Kui sa nii arvad.» Aga üllatavalt palju on ka neid mehi, kes on siiski nii õnnelikud sellise
