nõus sellega, mida ta arvab – mis omakorda tähendab seda, et te nõustutegi lõpuni välja väga paljude asjadega, millega te poleks varem nõustunud. See pole üldse nii ohtlik, nagu see kõlab – tegelikult teete te ainult seda, et lasete oma mehel olla tema ise.
Mõnikord saavad teie abikaasa ideed teoks ja mõnikord ei saa. Aga kui te usaldate teda ja austate tema mõtteviisi, selle asemel et püüda tegelikku tulemust enda kontrolli all hoida, siis ma garanteerin, et olete teinud ühe suure sammu läheduse suurendamise poole oma abikaasaga. Võib-olla kaotab ta mõne tehinguga raha. Võib-olla jääte te tema pärast hiljaks. Ja võib-olla kukuvadki lapsed oma põlved katki. Ta võib kõik pea peale pöörata või tööst ilma jääda või jätta arved maksmata, nii et teie vesi keeratakse kinni…
Aga ükski neist olukordadest pole püsiv, ükski neist pole eluohtlik ja need kõik kuuluvad inimeseks olemise juurde. Muidugi võivad sellised situatsioonid teie abielus pingeid tekitada, aga sugugi mitte ilmtingimata. Teie võimuses on valida, kas te tülitsete mingi asja pärast päevade kaupa või naerate selle üle aastaid.
Paljud meist hellitavad pettekujutlust, et kui meie jaoks ebameeldivad mõtted ja ideed otsekohe maha suruda, siis need surevadki ega teostu kunagi koos oma kõikide ebameeldivate tagajärgedega. Kui me ütleme oma abikaasale, et tema töökoha vahetamise mõte pole hea, siis me usume, et ei pea taluma sellega kaasnevat majanduslikku ebakindlust. Kui me lükkame tagasi abikaasa idee lapsed suusatama õpetada, siis arvame, et ei pea laste pärast muretsema. Kui anname näoilmega oma torutöid tegevale abikaasale mõista, et meie arvates ei saa ta sellega hakkama, siis ei pea me enam nägema tema kannatusi ja kuulama tema vandumist.
Probleem on selles, et kui te oma abikaasa ideid hukka mõistate, siis tapate tema vaimu. Kui te ei pea lugu oma abikaasa mõtteviisist, siis tunneb ta ennast äratõugatuna. Te ei jäta talle muud valikut kui uskuda, et te teate juba ise, kuidas on kõige parem, ja et teil on täielik vetoõigus. Te annate talle teada, kelle käes võim on – teie käes. Tema mõtleb lihtsalt: «Milleks endale tüli teha?» Ja teie olete nii väsinud sellest vastutusekoormast, mis teie õlul lasub.
Seda nõiaringi saab katkestada. Kui te reageerite oma abikaasa ideedele usaldusega, tunneb ta suuremat vastutust. Kui ta ütleb, et parandab torud ise ära, ja teie ütlete: «Kui sa nii arvad,» tunneb ta oma õlul ülesande kogu raskust ja võib-olla isegi veidi hirmu. Ja enne kui ta otsustab, mõtleb ta tõsiselt järele, kas ta ikka tahab seda enda peale võtta.
Püüa tahta seda, mis sul on, mitte kulutada oma jõudu, püüdes saada seda, mida sa veel ja veel tahad.
«Aga mida ikkagi teha, kui mees teeb või ütleb midagi tõeliselt rumalat?»
«Aga kui ma ei ole temaga tõesti üldse nõus?»
«Aga kui ma tean kindlalt, et mul on õigus ja tema eksib?»
Kui te olete samasugune naine nagu mina, siis te arvate ilmselt, et võite nendes olukordades erandi teha ja kontrollima hakata.
Ei või. Need ongi hetked, mil te peate just eriti alistuma.
Kui te tunnete meeleheitlikku vajadust oma abikaasat kontrollida, siis mõelge oma valikute peale: te kas hoiate keele hammaste taga ja säilitate üksmeele või te kritiseerite teda ja loote sellega pahameele ja vastuseisu õhkkonna. Piisab esimestest kriitilistest märkustest, ja abikaasa distantseerub teist. Teie vastuseis kindlasti vihastab teda ja põhjustab suure eraldumise. Kui te olete üleolev (ja kui te ütlete oma abikaasale, mida ta tegema peaks, olete alati üleolev), siis peate pärast välja kannatama, et ta ennast eemale hoiab ja mossitab. Kui te olete lihtsalt vait, hingate sügavalt sisse-välja ja tuletate endale meelde, et ka see läheb mööda, siis on kindel, et teie stressi põhjuseks pole vähemalt abieluprobleemid. Milline kergendus!
Kui abikaasa käitumine teid kuidagi kohutab, pidage meeles, et abiellusite võimeka, ustava, tööka ja usaldusväärse mehega. Kui miski lähebki teie abikaasa otsuse tõttu viltu, siis pidage meeles, et ta õpib sellest. Järgmine kord investeerib ta näiteks ettevaatlikumalt või laseb lastel põlvekaitsed peale panna või palkab kodutöödeks oskustöölise. Kui te tema vigadest suurt numbrit ei tee, näitab ta igas vallas oma initsiatiivi üles.
Kas see polegi mitte see, mida te olete alati tahtnud? Meest, kellel on oma ideed ja kes need ellu viib?
Kui me ise kujutame ette, et me lülitit üldse ei puudutagi, siis tegelikult lamame me sellel kogu oma keharaskusega lausa peal.
Ainus juhus, mil te võite abikaasa mõtetega mitte nõustuda, on see, kui ta tahab, et te teeksite midagi, mis nõuaks teie emotsionaalse või füüsilise kehalise heaolu ohverdamist. Kui mees arvab, et te peaksite kõrbekuumuses matkama, ja te teate, et see on teile emotsionaalselt ja kehaliselt vastuvõetamatu, siis öelge lihtsalt: «Ma ei saa.» Kui arst kirjutab teile välja ravimi, mis annab teile elujõudu, aga teie abikaasa arvab, et te peaksite sellest loobuma ja proovima hoopis homöopaatilist vahendit, siis võite talle öelda, et see ei sobi teile. Kui abikaasa arvab, et peaksite töötama täiskoormusega ja teid masendab see, et peate siis lastest nii kaua eemal olema, siis ärge tehke seda. Ja vastupidi, kui te peaksite abikaasa arvates olema täiskohaga ema ja koduperenaine ning te teate, et läheksite hulluks, kui peaksite kogu aeg kodus olema, siis ärge tehke ka seda.
Selleks et määratleda, kas on tegemist sellise olukorraga, küsige endalt, kas te tunneksite ennast selle tagajärjel emotsionaalses ja füüsilises mõttes tõsiselt kurnatuna. Kui ta teeb teile ettepaneku minna kahekesi Gröönimaale vaalu püüdma ja see ei too teie jaoks kaasa tõsiseid emotsionaalseid või füüsilisi kannatusi, siis võite abikaasaga kaasa minna, ehkki see pole võib-olla just teie lemmikviis puhkust veeta. Kas mõistate erinevust? Puhkuse veetmise vorm pole teie jaoks küll ideaalne, aga see ei ähvarda ka teie heaolu. Tähtis on see, et te ei kontrolli teda – lähtuge endast ja oma piiridest.
Mees ei palugi tavaliselt naisel teha midagi, mis tekitaks talle ebamugavust või teeks ta õnnetuks. Alistuva käitumisega naisel tarvitseb vaid öelda, mida ta tahab või mida ta ei taha, et võita abikaasa nõusolek, sest naise lugupidav suhtumine toob mehes esile loomuliku soovi oma naist igati hoida. Kui ta tunneb, et te usute temasse ja usaldate teda, ei taha ta teie lootusi petta ja tahab teha kõik, et vastata teie ootustele. Tegelikult on olemas isegi mingi võimalus, et ta viib teid puhkama kusagile mujale kui Gröönimaale, kui ta teab, et teile meeldib päevitusriietes laevatekil lesida.
Mida enam te kontrollist loobute ja mida enam te oma abikaasa mõtteviisi austate, seda võimsama ja mehelikumana ta ennast tunneb. Teie usk annab talle lisajõudu ja tuletab talle meelde, kes ta on ning et ta tahab teie eest hoolitseda ja kindlustada teie rahulolu.
Kui mees tunneb lugupidamatust, siis on häiritud ka tema loomulik instinkt hoolitseda oma naise eest, teda kaitsta ja hoida. Kui naine austab meest, siis tunneb mees suurt eneseusaldust ja tänulikkust naise vastu. Mees tahab siis naist rohkem hellitada, temaga rohkem koos olla ja ta püüab rohkem meeles pidada neid asju, mis naise õnnelikuks teevad.
Kõige hirmutavam on abikaasale alistumise juures see, et tundub, justkui ei saaks te kunagi teha nii, nagu teile meeldib, aga tegelikult on vastupidi.
Kui te loobute täiesti tarbetust kontrollist kõige üle, mida teie abikaasa teeb – kuidas ta autot juhib, mis tal seljas on, mis ta tööl teeb, kuidas ta nõusid pesumasinasse paneb –, siis omandate te tegelikult võimu nii oma suhte kui ka elu üle. See, kui te kõik ise ära teete, ei tee teid veel võimsaks – see kurnab teid ära. Aga lõõgastumine ja mõnulemine, samal ajal kui keegi teine asjad korras hoiab, on väga võimukas
