tunnetan teis teatavat vaenulikkust, proua Parker. Püüan lihtsalt aidata.“
Jälle see sõna „aidata“. Miks kõik arvavad, et ta vajab abi? „Seda ütlevad kõik hingetohtrid,“ pomises Sam õlga hõõrudes.
„Äkki seletate selle lahti?“
Sam lakkas hõõrumast, tänulik pimedusele, et mees ei näinud ta nördinud näoilmet. „Kuulge, selles ei olnud midagi isiklikku, lihtsalt minu kogemus on selline, et enamik hingeuuristajaid…“
„Terapeute,“ katkestas mees.
„No hästi, terapeute. Enamik terapeute põhjustavad lõppude lõpuks rohkem pahandusi, kui nad alguses tahtsid ravida. Mul on probleeme nende uuristajatega… terapeutidega,“ parandas ta, enne kui mees seda teha jõudis, „kes jagavad nõuandeid, kui tegelikult pole neil õrna aimugi, millised tagajärjed nende sõnadel võivad olla.“
„Ai, see oli valus.“
„Ja mida see veel tähendab?“ nähvas Sam, suutmata end tagasi hoida.
„Lihtsalt seda, et see kõlas väga isiklikult.“
Nojah, see kõlas ka Sami kõrvus isiklikult. Ta needis oma ägedust ja teravat keelt, eriti kuna ta oli siin võhivõõra mehega luku taha pandud.
Veel kord rebiti paberit ja ruumis levis kirsi magusat lõhna. Sami kõht korises. Tal oli hommikusöök vahele jäänud, sest ta oli eelmisel õhtul olnud liiga ärritatud vandalismi pärast oma majas. Oli ka lõunasöögi söömata jätnud, et aidata paaril õpilasel laborit ümber seada. Ja peotäis krõpse, mida ta pärast kooli oli muginud, ei olnud abiks.
„Hea küll, olgu peale,“ lausus ta, kui oli mitu minutit kuulanud meest kommi lutsutamas. „Andke mulle ka üks.“
Mees turtsatas kurgupõhjast. Hetk hiljem põrkasid ta sõrmed pimedas Sami sõrmedega kokku. Ja kuumus levis üle naise naha, kui väike ümar komm ta pihku pudenes.
Ta tõmbas käe kiiresti tagasi, pistis kommi suhu ja sundis end alla suruma kirsi magusa maitse peale huulile tekkivat oiatust. Ainult see oleks veel puudunud. Oiata seksika hingeuuristaja juuresolekul, kui too juba niikuinii arvab, et tal on probleeme.
„Kui kaua te olete siin õpetanud?“ päris mees.
„Kuus nädalat,“ Sam tõmbas end kiire vastuse peale kössi.
„Ainult kuus nädalat? Ohoo. Kui kaua te ühtekokku olete õpetanud?“
Kas nad ei või lihtsalt vaikida? Kas seda oleks liiga palju paluda? Sam hõõrus uuesti laupa, ihates vaikust, kuid ta teadis, et on siin ummikus. Tal on kaks võimalust: kas olla vait ja sildistada mees ebaviisakaks või olla kena, üritades leevendada pinget. Mees ei ole teinud tema suunas agressiivseid liigutusi. Tegelikult, kui ta õigesti mäletab, püüdis too takistada teda ruumi tormamast, kui Sam märkas avatud ust, kuid idioot nagu ta on, polnud ta kuulanud.
Pisuke osa ärevusest kadus. Ta suudab olla kena. Isegi kui mees on hingeuuristaja – parandus, terapeut.
Ta lükkas kommi teise põske ja hoidis pingutusega vaenuliku noodi häälest. „Jah, ainult kuus nädalat. Mind võeti tööle asendusõpetajaks. Eelmine keemiaõpetaja sai närvivapustuse.“
Tõepoolest sobilik. Taevas hoidku, mis on lahti selle kooliga? Selle linnaga?
„Kena. Ja te ei arva, et kelleltki töö võtmine ei ole põhjus tahta teie lahkumist?“
Sami kulm vajus kortsu. Ta oli automaatselt oletanud, et tema ruumi oli lõhkunud ja maja kallal vandaalitsenud mõni teismeline. On siis võimalik, et see oli mees, kelle asemele ta oli tulnud?
Ta mõtles ähvardavale naeruturtsatusele, mida nad kuulsid, kui uks oli kinni lajatanud, ja judin jooksis selga mööda alla. „Lülitage oma taskulamp sisse. Mul on siin kusagil pipragaas.“
Tuli läks põlema, valgustades ruumi sooja valge kumaga. Ta tõukas end püsti, astus üle mehe pikkade jalgade ja leidis nurgast tabureti. Ta tiris selle ruumi tagaseina, ronis taburetile ja kobas riiulil.
„No see annab mulle küll turvatunde.“ Mees tõusis ja jäi ta selja taha seisma. „Õpetaja ohtliku relvaga. Ma arvan, et ma nägin keskkoolis sellest õudusunenägusid. Mida te teete pipragaasiga, endal lapsed ümberringi?“
„David muretses mu ohutuse pärast. Eelmisel õpetajal oli enne töölt vabastamist paaril korral politseiga tegemist. Pipragaas oli ettevaatusabinõu.“
„Arusaadav. Lubage ainult, et te ei pihusta seda minu peale. Minu õpetajaga seotud fantaasiates on tavaliselt joonlaud, lühike seelik ja mõnikord ka piits. Ei midagi nii masohhistlikku nagu pipragaas.“
Sam ei saanud sinna midagi parata. Ta naeratas. Siis kustutas selle kiiresti. „Ma luban, kui te hoiate oma käed paigal. Ahaa, siin see on.“
Ta tõusis kikivarvule, sirutudes riiuli tagaosa poole. Sõrmed puudutasid kanistrit. Ta sai selle peaaegu kätte. Haarates riiuliservast, tõusis Sam kõrgemale. Taburet ta jalge all kõikus.
„Kurat.“ Metall kolksus. Õhk vuhises piki Sami selga. Ta sõrmed haarasid riiuliserva järele, kuid taburet kukkus kolinal ümber. Ja siis Sam kukkus…
„Proua Park…“
Sam kukkus tagumikule ja urahtas. Valu sööstis selga mööda üles. Ta vaatas üles riiulite poole. Pudelid ja kanistrid tormasid otse tema peale.
Sam karjatas ja varjas pea kätega. Tuli kustus. Kostis mürtsatus, kuid üllataval kombel ei tabanud teda miski.
Ta pilgutas mitu korda silmi, kindel, et riiul peaks olema talle peale kukkunud, ja langetas käed. „Mis juhtu…“
„See jätab jälje,“ ühmatas McClane kusagilt tema kohalt. „Arvatavasti isegi mitu.“
Sam tõukas end käte abil üles ja lõi lauba tugevasti millegi kõva vastu ära.
„Kurat,“ pomises McClane. „See jätab veel ühe jälje.“
Sam krimpsutas nägu ja hõõrus pead. McClane oli otse tema kohal. Ta oli oma pea vastu mehe pead ära löönud. Ei kulunudki rohkem kui kaks sekundit, kui ta taipas, et mees oli end tema ja hädaohu vahele sokutanud.
„Ärge liigutage.“ Sami käed ja jalad pillutasid pudeleid ja balloone põrandal laiali, kui ta puges välja mehe alt, kes oli neljakäpukil põrandal.
Sam haaras riiuli metallservast ja lükkas suure pingutusega riiuli tagasi püsti.
Riiul läks paugatusega tagaseinas paigale ja Sam hingas raskelt välja. Ringi pöörates astus ta McClane’i poole, kuid ta mõistlikud madalad kingad libisesid mingis pulbris ja ta vaarus. „Oih.“
„Ärge liigutage.“ McClane tuli sahinal ta jalge juurde. „Las ma otsin oma mobiili üles.“
Balloonid veeresid põrandal laiali. Sam kujutas, kuidas mees otsib neljakäpukil telefoni, mis võib selles segaduses olla kus iganes. Samal hetkel, kui ta oli kindel, et too ei leia seda kunagi, läks mobiilituli põlema.
Samil
