juures rebenenud, ta juuksed olid kaetud peene valge pulbriga ja midagi märga ja musta voolas mööda nägu alla. Sam puudutas mehe laupa ja taipas, et vedelik oli soe ja kleepuv. „Ärge liigutage. Mul on rätikuid.“
„Uskuge mind. Ei kavatsegi.“ Mees veeretas end põrandal istuli. „Pagan küll. Mu päev ei lähe sugugi paremaks.“
„Minu oma ka mitte.“ Sam võttis mehe pakutud telefoni, et saaks riiulit valgustada. Haaranud hunniku käterätte, põlvitas mehe kõrvale ja surus riide ta laubale. „Mul ei ole aimugi, kuidas see juhtus. Riiulid on poltidega seina külge kinnitatud.“
„Ilmselt mitte väga hästi.“
Sam tõmbas rätiku eemale. Tal oleks uuesti süda pahaks läinud vaatepildist, kui palju verd oli valgel riidel. Ta surus rätiku uuesti mehe laubale.
Mees sisistas hinge tõmmates.
„Vabandust.“ Sam vähendas survet. „Ma püüan olla ettevaatlikum.“
„Ma hakkan arvama, et te toote halba õnne, proua Parker.“
Sam krimpsutas nägu, sest jah, tal endal oli samasugune tunne.
Ta kontrollis, kas mehel pole teisi vigastusi, kui mees istus käte najal, silmad suletud. Värvilised graanulid katsid ta vasemat õlga, kuid õnneks ei veritsenud ta kusagilt mujalt. Sam libistas pilgu üle mehe kindla lõuajoone, üle käsivarte ja rinnalihaste ja saleda piha, mis kadus pükstesse. Imelik!
Soojus kogunes kõhusoppidesse. Soojus, mis tuli eikusagilt. Kuid selle varjutas kiiresti aimus, et mees oli teda kaitsnud – jälle.
Kogu vaenulikkus haihtus ta soontest, kui ta nihutas rätikut, nii et puhas rätikupool oli surutud vastu immitsevat haava. „Vabandust, et ma olin varem nii tõre. Asi ei ole teis, asi on…“
„Terapeutides. Jah, sain aru.“
Sam kontrollis veel rätikut, meenutas endale, et peahaavad veritsevad kõvasti, kuid ta ei suutnud lämmatada muret selle pärast, et veri edasi voolas. „Asi pole selles. Thomas meeldib mulle. Ta püüab kõvasti sulanduda. Ma tean, mida see tähendab, kui oled teistsugune, ja ma ei taha, et ta kogeks tagasilööke. Teie siinolek võib seda teha. Ma tean, et ta on olnud seadusega pahuksis, aga ma arvan tõsiselt, et ta tahab uut võimalust. Ta on hea poiss.“
Doktor McClane puudutas Sami käsivart ja kuumusesädemed paiskusid üle naise naha, see oli seda sorti kuumus, mis seiskas kõik muu. „Ma ei ole siin selleks, et Thomasele probleeme tekitada. Peaasi, et ta hoiab pahandustest eemale, siis on minu siinviibimine puhas formaalsus. Uskuge mind, keegi ei usu uutesse võimalustesse rohkem kui mina.“
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.
