alla. Ma astun neist välja; nii et mul on seljas vaid rinnahoidja. Ta peatub ja vaatab mind ootavalt, aga ei tõuse püsti.
„Mis nüüd, Anastasia?”
„Suudle mind,” sosistan ma.
„Kuhu?”
„Sa tead, kuhu.”
„Kuhu?”
Oh, ta tahab täismängu. Osutan arglikult oma reite ühinemiskohale, ja ta muigab üleannetult. Ma sulgen piinlikkusest silmad, ent olen samal ajal kohutavalt erutatud.
„Oh, hea meelega,” kõkutab ta naerda. Ta suudleb mind, tegutseb keelega, rõõmutekitava keelega. Ma oigan ja võtan ta juuksed pihku. Ta ei peatu, ta keel teeb mu kliitoril ringe, ajades mind hulluks, üha edasi ja edasi, ringi ja ringi. Ahhh … see on kestnud ainult … kui kaua? … Oh …
„Christian, palun,” anun ma. Ma ei taha tippu jõuda püsti seistes. Mul pole selleks jõudu.
„Palun mida, Anastasia?”
„Armatse minuga.”
„Ma teengi seda,” pomiseb ta, puhudes õrnalt mu nahale.
„Ei. Ma tahan sind enda sisse.”
„Oled kindel?”
„Palun.”
Ta ei lõpeta seda magusat oivalist piinamist. Ma oigan valjusti.
„Christian … palun.”
Ta tõuseb ja vaatab mind, ja ta huuled läigivad tõendina mu erutusest.
See on nii kuum …
„Noh?” küsib ta.
„Mis noh?” hingeldan ma metsikus ihas.
„Ma olen ikka veel riides.”
Ma vahin teda hämmastunult.
Teda riidest lahti võtta? Jah, ma võin seda teha. Ma sirutan käe ta särgi poole, ent ta astub tagasi.
„Oi ei,” on ta tõre. Kurat, ta mõtles vaid teksaseid.
Oi, ma tean, mis ma teen! Mu sisemine jumalanna hõiskab valjult ning ma põlvitan Christiani ette. Üpris kohmakalt ja värisevate sõrmedega avan ma ta püksirihma ja luku, seejärel tõmban alla ta teksased ja aluspüksid, ning ta peenis vabaneb. Oo.
Ma piilun ripsmete vahelt tema poole üles, ja ta vaatab mind … ärevusega? Vaimustusega? Üllatusega?
Ta astub teksastest välja ja võtab sokid ära, ning ma võtan ta peenisest kinni ja pigistan kätt liigutades, nagu ta mulle on näidanud. Ta oigab ja tõmbub pingule, ja ta hambad on kokku surutud. Väga kõhklevalt võtan ma ta riista suhu ja imen – kõvasti. Mmm, kui hästi ta maitseb.
„Ahh. Ana … oo, õrnalt.”
Ta võtab hellalt mu pea oma käte vahele ja ma lükkan peenise sügavamale suhu, surun huuled võmalikult kõvasti kokku, et hambaid peita ja imen kõvasti.
„Tee veel,” susistab ta läbi hammaste.
Oh, see on hea; tema inspireeriv, seksikas hääl, niisiis teen ma seda jälle, võttes veel sügavamale suhu, keelega peenise tipul ringe tehes. Hmmm … ma tunnen end Aphroditena.
„Ana, aitab. Palun.”
Ma teen seda jälle – palu, Grey, palu – ja jälle.
„Ana,” uriseb ta kokkusurutud hammaste tagant, „ma ei taha sulle suhu pursata.”
Ma teen seda veel kord ja ta kummardab, haarab mul õlgadest kinni, tõstab mu jalgadele ja heidab voodile. Ta kisub särgi üle pea, kummardab siis pükste kohale ja otsib nagu tubli skaut välja fooliumpakendi. Ta hingeldab nagu minagi.
„Võta rinnahoidja ära,” käsutab ta.
Ma tõusen istukile ja teen, nagu kästud.
„Heida pikali. Ma tahan sind vaadata.”
Ma heidan pikali, jälgides teda ainiti, kui ta kondoomi peale paneb. Ma tahan teda nii väga.
„Te olete ilus vaatepilt, Anastasia Steele.” Ta kummardub minu kohale ja laskub aeglaselt mu peale, suudleb mu rindu ja sikutab vaheldumisi mu nibusid, kuni ma oigan ja visklen ta all, ja ta ei lõpeta.
Ei … Jäta järele. Ma tahan sind.
„Christian, palun.”
„Palun mida?” pomiseb ta mu rindade vahel.
„Ma tahan sind enda sisse.”
„Tahad või?”
„Palun.”
Mind üksisilmi vaadates tõmbab ta mu jalad laiali ja minult pilku pööramata vajub ta minusse, nii oivaliselt aeglaselt.
Ma sulgen silmad, nautides ta suurust, seda oivalist tunnet olla ta valduses, ning kergitan instinktiivselt puusi talle vastu, valjusti ägades. Ta tõmbab tagasi ja täidab mind jällegi väga aeglaselt. Mu sõrmed leiavad tee ta siidistesse sassis juustesse, ja oh-nii-aeglaselt liigub ta jälle sisse ja välja.
„Kiiremini, Christian, kiiremini … palun.”
Ta vaatab mulle võidukalt otsa ja suudleb mind kõvasti, ning hakkab siis liigutama – nagu oleks see karistus, tugevasti … – oh – ja ma tean, et kaua see enam ei kesta. Ta rütm muutub rammivaks. Mu jalad ta all jäigastuvad.
„Kallis,” hingeldab ta.
Ta sõnad on mu hukatus ning ma plahvatan, vägevalt ja hulluksajavalt, tuhandeks tükiks ta ümber, ja ta järgneb mulle, hüüdes mu nime.
„Ana! Oh, Ana!” Ta vajub mu peale kokku ja ta pea puhkab mu kaelal.
NELJAS PEATÜKK
Ma tulen taas mõistuse juurde, avan silmad ja vaatan otsa mehele, keda ma armastan. Christiani ilme on õrn, hell. Ta hõõrub oma nina minu nina vastu, toetudes küünarnukkidele, ja hoides mu käsi vastu voodit. Et ma teda ei puudutaks, mõtlen ma nukralt. Ta surub mu huultele õrna suudluse ja tõmbab peenise mu seest välja.
„Ma igatsesin selle järele,” sosistab ta.
„Mina samuti,” sosistan ma vastu.
Ta võtab mu lõuast kinni ja suudleb mind kõvasti. Kirglik, anuv suudlus, mis palub – mida? Ma ei tea. See lööb mu hingetuks.
„Ära jäta mind enam maha,” palub ta, vaadates mulle sügavalt silma, nägu tõsine.
„Hea küll,” sosistan ma ja naeratan talle. Ta vastunaeratus on pimestav; kergendus, joovastus ja poisilik rõõm ühesainsas võluvas pilgus, mis võiks sulatada ka kõige külmema südame. „Aitäh sulle iPadi eest.”
„Võta heaks, Anastasia.”
„Mis
