Skorpioni reetmine. Andrew Kaplan
Чтение книги онлайн.
Читать онлайн книгу Skorpioni reetmine - Andrew Kaplan страница 7
Ta heitis seljakoti õlale ja sammus piki Corniche’i, kus lained lakkusid kaldakive, ning mõtles kõik uuesti läbi. Neil oli vedanud. Lõuna-Beirutis ühes garaažis töötav informeerija pani tähele, et Kassemi autoga sõideti ära, ning helistas Fouadile. See tähendas, et alustatakse varsti, ehkki oli palju murepunkte. Kõigepealt võis puhkeda tulevahetus ning miski ei garanteerinud, et mõni juhuslik – või ka mittejuhuslik – kuul ei taba Kassemi. Kassemi vigastamise korral Skorpioni plaan nurjub. Naine pidi jätma rõduukse lukustamata, vastasel korral tuli see sisse lüüa, mis hoiataks Kassemi ja ukse taga seisvaid valvureid ning algataks tulevahetuse. Isegi siis, kui kõik läheb kavakohaselt, oli Kassemi elus püsimine kahtlane, sest Fouadil oli tema tapmiseks mõjukas motiiv. Tagatipuks võis lahkumine osutuda tülikaks, sest Hezbollah, kellel leidus kõikjal Liibanonis informeerijaid, asub hiljemalt tunni aja pärast, aga võib-olla veelgi varem, nende kannule. Pealegi pidi ta tegutsema nõnda, et ei Kassem, kes oli vist Hezbollah’ kõige kavalam mõistus, ega ükski kesknõukogu liige ei aimaks tema tegelikku plaani.
Ta tegutses harjumuspärasele luureandmete kogumisele täpselt vastupidisel viisil. Tavaliselt on vajalikku kohta sokutatud agente, kes edastavad kõik teada saadud andmed operatiivohvitserile. Harjumuspärane luuretegevus oli otsekui noodapüük. Noot heidetakse vette, tiritakse välja ja uuritakse kõike, mis oli sinna sattunud, kuni õige kala on käes. Siin aga tuli tegutseda jõuliselt, sest sütik tiksus ning polnud teada, millal toimub plahvatus, mistõttu luureandmed pidid olema absoluutselt täpsed ning vaenlane ei tohtinud aimatagi, et hoopis abistab teda, mõtles ta, viipas takso ja sõitis kesklinna kohtumispaika.
Tund aega hiljem ootasid nad restoranis Fouadi, kes oli läinud baari helistama. Kelner ütles neile, et oli küsitud „Hamidi”. Skorpion oli öelnud Fouadile, et naisele ei tohi enam mobiiltelefoniga helistada. Hiljem analüüsib Hezbollah iga tema kõnet. Skorpion jälgis tänavat ja autotulesid läbi restoranisisemuse peegelduse aknal. Fouad tuli laua juurde tagasi ning tema ilme järgi mõistis Skorpion, et tuleb alustada. Naine oli helistanud ja teatanud, et Kassem on tulekul.
„Yalla!” Läki, ütles Fouad, nad tõusid ja suundusid välja sportuniversaali juurde. Skorpion ja Fouad jätsid kaks druusi võitlejat nurga taga allmaaparklasse, autotuled kustutatud ja mootor seisatud, piisavalt lähedal, et kuulda tulistamist, aga tema ise ja Fouad läksid ringiga prügimahuti kõrval oleva tagaukse juurde. Skorpion muukis luku lahti ja nad ronisid trepist üles, kuulatades iga heli, kuni jõuti katusele. Nad võtsid varustuse ja ööbinoklid kotist ning seadsid kummalegi vajaliku paika. Enne lahkuminekut hoiatas ta taas, et Fouad ei tekitaks vähimatki heli ega näitaks ennast kellelegi, kes võiks alt või kõrvalmajast vaadata. Ta jättis Fouadi katuseserva varju küürutama, ise aga laskus trepist mademele naise korterist kõrgemal. Kuulda oli ainult naksatust, kui ta lõikas lambijuhtmed läbi, nii et trepimade mattus pimedusse, ning summuti relvatorule keeramise nõrka metalset sahinat.
Ta ootas, higistades pimeduses. Kuskil mängis teler. Keegi vaatas mõnes korteris populaarset Liibanoni järjekordse laulutähe leidmise saadet. Äkki hakkas tema mobiiltelefon vibreerima, mis jahmatas teda nõnda, et ta pidi selle äärepealt maha pillama. Samal hetkel oli kuulda lifti tõusmist. Ta surus enda seina varju, püüdes olla võimalikult pisike. Ta kuulis liftiuksi avanevat ja vaikselt liikuvate meeste samme. Ta tajus üht neist lähenevat, see oli siinsamas tema nägemisulatusest madalamal ning ilmselt vaatas üles pimedale trepimademele. See võib otsekohe lõppeda, mõtles ta relva sinnapoole suunates. Ta kuulis ilmselt Kassemi häält ütlevat: „Jään kõige rohkem tunniks”, koputust ja sedagi, kuidas naine ukse avas, öeldes: „Haayil, habibi, kas saad minu juurde jääda?”, ning suletava ukse naksatust. Skorpion vaatas kella. Ta ootab kaksteist minutit. Ta tahtis, et neil oleks voodis tegemist.
Ta kuulis valvuri köhatust ja tammumist. Üks neist pomises midagi teletähesaatest, kaaslane naeris vastuseks. Skorpion hiilis trepist alla, üks aste korraga. Ta oli peaaegu nende nägemisulatuses. Ta vaatas kella. Aeg oli käes. Ta tõmbas suusamaski näole ja vajutas Fouadile märku andes mobiiltelefoni saatenupule. Üks valvur ütles midagi, kuid ta ei saanud kuuldust aru. Ta püüdis hingamist vaigistada. Yalla beena, mõtles ta. Kõigepealt pidi Fouad köiega rõdule laskuma ja sealtkaudu sisenema.
Äkki kostis korterist karjeid ja naise kiljumist. Skorpion võttis laskeasendi. Üks Hezbollah’ valvureist tagus uksele, teine sihtis automaadiga AK-47. Ta tulistas mõlemale pähe, enne kui nad jõudsid tema poole pöörduda. Ta astus korteriukse poole, karjumine selle taga ägenes, ning jõudis ukseni just siis, kui Kassem, ainult alussärk seljas, välja sööstis ja äkitselt jahmunult peatus, kui Skorpion summuti vastu Kassemi laupa surus ning viipas, et ta läheks korterisse tagasi.
„Kes emmak!” Kassem sülitas tema poole ega liigutanudki.
Skorpion virutas talle relvaga näkku, paiskas ta tagasi ja vaigistas lähivõitluses kasutatava haardega. Fouad, samuti suusamask näol, sidus Kassemi randmed plastsilmusega selja taha.
„Käitu viisakalt,” ütles Skorpion araabia keeles ja lõi Kassemile põlvega kubemesse. Fouadi abil tõstis ta Kassemi selili söögilauale. Skorpion lõi Kassemile relvaga jõuliselt vastu suud, murdes mitu hammast. Kassem jäi vaikselt oiates lamama, tema suust mullitas verd. Skorpion haaras käteräti ja sidus selle Kassemile silme ette. Naine, ainult mustad püksikud jalas, vahtis neid pärani silmi.
„Tegele temaga. Jäta tõepärane mulje,” sosistas Skorpion Fouadile, köites Kassemi jalad teise plastsilmusega. Naine kiljatas, kui Fouad kahmas tal juustest ja hakkas tugevaid kõrvakiile jagama, karjudes „Eskoot!”, et too vait jääks. Fouad tõukas naise vastu seina, paiskas ta maha, lohistas magamistuppa, sidus kinni ning surus tropi suhu. Samal ajal avas Scorpion korteriukse. Ta vaatas koridoris lifti poole ja teritas kõrvu. Naaberkorteris kuulati endist viisi telesaadet. Seal kas ei kuuldud midagi või tõenäolisemalt ei tahetud toimuvasse sekkuda, mõtles ta. Polnud kuulda, et lift oleks liikunud või keegi trepist tõusnud. Veel on mõni minut aega, mõtles ta, tirides kahe valvuri laibad ja mõlema AK-47 korterisse. Ta lukustas ukse seestpoolt ja astus Fouadi juurde, kes oli juba hakanud Kassemit küsitlema.
„Kus on Palestiinlane? See, kes tappis Egiptuse kindral Budawi? Räägi!” sisistas Fouad araabia keeles.
„Kul khara!” needis Kassem, suust voolav veri summutamas sõnu.
„Räägi!” nõudis Fouad, haaras pliidilt väikese keedupoti ja virutas sellega Kassemile kubemesse. Kassem oigas.
„Palestiinlane. Kus ta on?”
„Kis em ick!” Pominal soovitas Kassem tal emaga midagi rõvedat teha ning karjatas samas, kui Fouad teda uuesti lõi. Fouad asetas keedupoti pliidile tagasi, läitis tule ja jätkas Kassemi küsitlemist, aga Scorpion tegeles sellega, milleks rünnak oli üldse kavandatud. Ta leidis magamistoa põrandal vedelevate pükste taskust Kassemi mobiiltelefoni. Skorpion otsis sellelt kriimustusi või märgatavaid määrdumisjälgi. Kestal oli üksainus väike kriips ning täkitud nurk. Skorpion võttis taskust samasuguse telefoni ning tegi Šveitsi taskunoaga kriipsu ja täkke, nagu olid esimesel, ning nühkis ekraani varrukaga hägusemaks. Pordiühenduse pistmikku kasutades kopeeris ta Kassemi mobiiltelefoni mälu oma telefoni, võttis siis Kassemi mobiiltelefonist SIM-kaardi ja pistis uude mobiiltelefoni. Ta kontrollis, kas kõik Kassemi kontaktid ja sõnumid on sisestatud, ning pani uue telefoni Kassemi püksitaskusse. Uues telefonis olid NSA-lt saadud arvutikiip ja digitaalsignaalitöötluse DSP protsessor. Kassemi iga kõne edastatakse nüüd satelliidi kaudu Marylandi osariigis Fort Meade’is asuvasse NSA peakorterisse ehk „Musta majja”, nagu seda aknaklaaside värvuse järgi nimetati, ning