liikumine, valgu või kalorsuse toidulisandid, D-vitamiin, hulgiravimikasutuse vähendamine.
3. On välja töötatud ja valideeritud lihtsad ja kiired testid (nt FRAIL-skaala), võimaldamaks arstidel hapraid isikuid objektiivselt ära tunda.
4. Kõiki 70-aastaseid ja vanemaid inimesi ning kõiki, kellel on oluline kaalukaotus (≥5%) kroonilise haiguse tõttu, tuleb skriinida hapruse suhtes, et füüsiliselt hapraid inimesi optimaalselt käsitleda.
Nagu näha, on see hapruse määratlus üsna laialivalguv, sest siiani pole suudetud kokku leppida ühtset, kõiki eksperte rahuldavat praktilist definitsiooni. Enamik (üle 80%) hapruse konsensuse komitee liikmeid nõustus järgmiste hapruse kohta kehtivate väidetega.
• Haprus on kliiniline sündroom.
• Haprus ei ole puue (habras inimene ei pruugi olla puudega; puudega inimene ei pruugi olla habras).
• Hapruse tunnuseks on suurenenud haavatavus, kus minimaalne stress võib põhjustada funktsionaalset kahjustust.
• Haprus võib olla pöörduv või leevendatav sekkumistega.
• Tervishoiutöötajatelt nõutakse hapruse võimalikult varast avastamist.
• Hapruse tähendus on oluline eeskätt esmatasandil ja avahoolduses.
Sarkopeenia, mis on teine geriaatria ja gerontoloogia tulipunktiks olev uurimisteema, võib olla hapruse üheks osaks, kuid haprus on mitmekesisem kui ainuüksi sarkopeenia (vt ka ptk „Kehalise võimekuse ealised muutused”). Haprus erineb ka multimorbiidsusest, mis on palju laiemalt levinud, esinedes ligikaudu kolmveerandil eakatest, ning mis ei tähenda automaatselt haprust.
Hapruse skriinimise testid
On välja töötatud mitmeid hapruse skriinimise meetodeid, kuid praeguseni kehtib seisukoht, et hapruse lõpliku kliinilise diagnoosi saab panna arst (geriaater), tuginedes usaldusväärsete testide ja kliinilise hinnangu tulemustele. Esitame skriinimise testidest kolm, mida soovitas hapruse konsensuse komitee, lisaks Briti juhendites soovitatud skriinimise meetodid.
Tabel 4. Lihtne hapruse skriinimise küsimustik FRAIL31
| Jah | Ei | Ei tea | |
| Kurnatus: Kas tunnete end enamik aega kurnatuna? | 1 | ||
| Vastupidavus: Kas suudate ilma puhkamata ja abita tõusta trepist ühe korruse võrra / jalutada 10 sammu? | 1 | ||
| Aeroobne võimekus: Kas suudate ilma abita jalutada ühe kvartali ulatuses? | 1 | ||
| Haigused: Kas teil on rohkem kui 5 haigust? | 1 | ||
| Kaalukaotus: Kas olete kaotanud viimase 6 kuu jooksul kaalust üle 5%? | 1 | ||
| Tulemus: 3 või rohkem vastust numbriga 1 märgitud lahtris = haprus;1 või 2 = hapruse-eelne seisund |
Tabel 5. Gerontopole’i hapruse skriinimise vahend arstile. (GFST, kohandatud versioon)32
| Jah | Ei | Ei tea | |
| Kas patsient elab üksi? | |||
| Kas patsient on kaotanud viimase 3 kuu jooksul tahtmatult kaalu? | |||
| Kas patsient on olnud viimase 3 kuu jooksul rohkem kurnatud? | |||
| Kas patsiendil on olnud viimase 3 kuu jooksul rohkem liikumisraskusi? | |||
| Kas patsient on kaevanud mäluprobleeme? | |||
| Kas patsiendil on aeglane kõnnikiirus (4 m >4 sekundi)? | |||
| Kui eelmistele on vähemalt üks „jah”-vastus: | |||
| Kas sa arvad, et patsient on habras? | |||
| Kui „jah”, kas patsient soovib saada põhjalikumalt hinnatud (igakülgne geriaatriline hindamine)? |
Tabel 6. Kliiniline hapruse skaala (CFS)33
| 1. Väga heas vormis – jõuline, aktiivne, energiline, hästi motiveeritud, vormis; need inimesed on enamasti regulaarselt kehaliselt aktiivsed ja kuuluvad oma vanuserühmas kõige paremas vormis olevate hulka. |
| 2. Heas vormis – ei ole aktiivseid haigusi, kuid pole nii heas vormis kui eelmised; enamasti harrastavad kehalist koormust, kuid mitte regulaarselt (nt hooajaliselt). |
| 3. Hästi toimetulev – meditsiinilised probleemid on hästi ohjatud, ei ole regulaarselt aktiivsed, välja arvatud tavaline jalutamine. |
| 4. Haavatav – ei sõltu igapäevaelus teistest, kuid haigussümptomid limiteerivad sageli tegevusi; kaebavad, et on aeglaseks jäänud, et väsivad päeva jooksul. |
| 5. Vähe habras – väljendunud aeglus, vajavad abi instrumentaalsetes igapäevatoimingutes (nt finantstoimingud, transport, raskemad kodutööd, ravimite manustamine); tekivad ja progresseeruvad raskused poes käimisel, üksinda väljas käimisel, toiduvalmistamisel ja kodutööde tegemisel. |
| 6. Mõõdukalt habras – vajab abi nii kodust väljaspool olevateks tegevusteks kui majapidamistöödes, raskused trepil kõndimisega, vajab abi vanniskäimisel, võib vajada vähest abi riietumisel. |
| 7. Tõsiselt habras – sõltub kõikides igapäevatoimingutes täielikult teistest mistahes põhjusel (kehaline või kognitiivne); siiski on seisund stabiilne ja pole suurt riski lähema 6 kuu jooksul surra. |
| 8. Väga tõsiselt habras – sõltub väga oluliselt teistest, läheneb elu lõpule, tavaliselt ei parane enam ühestki kergemast kaasuvast haigusest. |
| 9. Terminaalselt haige – läheneb elu lõpp; see kehtib inimeste kohta, kelle ennustatav elu kestus ≤ 6 kuud, kuid kes ei ole muidu nähtavalt haprad. |
| Kui esineb dementsus, siis kattub hapruse aste tavaliselt dementsuse astmega. |
| • Kerge dementsus – unustab hiljutiste sündmuste detaile, kuigi mäletab toimunut; kordab samu küsimusi/lugusid, on sotsiaalselt tagasitõmbunud.• Mõõdukas dementsus – lähimälu on tõsiselt kahjustatud, kuigi mäletab varasema elu sündmusi hästi; saab hakkama enesehooldusega, kui juhendada.• Raske dementsus – ei saa enesehooldusega ilma abita hakkama. |
Briti geriaatrite hapruse hindamise ja edasise käsitluse soovitus on vormistatud detailsete juhistena.34, 35 Briti haprusejuhistes nõutakse, et kõik tervishoiu- ja sotsiaaltöötajad, kes tegelevad eakate inimestega, peavad hindama eakaid võimaliku hapruse suhtes, kasutades selleks eelistatult:
– PRISMA küsimustikku (≥ 3);
– kõnnikiiruse hindamist (4 m / >5 s)
– ajastatud tõuse-ja-kõnni-testi (3-m distants/ >10 s).
Kirurgilistel haigetel soovitatakse kasutada Edmontoni hapruse skaalat (Edmonton Frail Scale).36
Hinnata tuleb kõikidel teenuse tasanditel, nii peremeditsiinis ja kogukonnahoolduses kui ka kõikide meditsiinierialade spetsialistidel eeskätt ambulatoorses, kuid ka statsionaarses praktikas. Samas ei soovitata rutiinset populatsioonipõhist hapruse skriinimist.
Juhendites rõhutatakse, et skriinimismeetodite valik peaks sõltuma hinnatava isiku seisundist, kuid kindlasti ei saa haprust diagnoosida ainult skriinimisvahendite abil. Positiivsele skriinimistulemusele peab järgnema arstlik läbivaatus ja otsus. Näiteks on eksitav kõnnikiiruse hindamine ägeda haiguse ajal, mis mõjutab kõndimist või teeb selle võimatuks. Arstlikuks läbivaatuseks soovitatakse kasutada igakülgse geriaatrilise hindamise metoodikat. Rockwoodi „Kliinilist hapruse skaalat” (CFS) ei peaks Briti juhendite järgi kasutama hapruse diagnoosimiseks, vaid selle raskusastme määramiseks pärast hapruse diagnoosi panemist.
Tabel 7. PRISMA küsimustik
| Jah | Ei | |
| 1. Kas olete vanem kui 85 aastat? | 1 | |
| 2. Kas olete mees? | 1 | |
| 3. Kas teil on mingeid terviseprobleeme, mille tõttu peate oma tegevusi piirama? | 1 | |
| 4. Kas teil on vaja, et keegi teid regulaarselt aitaks? | 1 | |
| 5. Kas teil on mingeid terviseprobleeme, mille tõttu teil on raske kodust välja pääseda? | 1 | |
| 6.
|
