Ruutuemanda sündroom. Lembit Uustulnd

Чтение книги онлайн.

Читать онлайн книгу Ruutuemanda sündroom - Lembit Uustulnd страница 8

Ruutuemanda sündroom - Lembit Uustulnd

Скачать книгу

agent Spryd. Tegin antiseptilise süsti, kuid mürgi päritolu oli teadmata ja antiseptik ei aidanud. 13.26 jätsin agent Spry seersant Browni järelevalve alla ja jätkasin teed koopa suunas…

      John Hales sirutas selga ja ringutas. Kolonel Thamericki käsi oli kiretult fakte järjekorda lükkinud, kuid millised emotsioonid peitusid nende sõnade taga! Kummardudes uuesti ekraani kohale, jätkas mees tuttava teksti lugemist. Edasi läks kõik nii, nagu ta juba varasemast mäletas. Kolonel avastas koopa, tuvastas enesetapu tunnustega Lemaania presidendi surnukeha, eesruumist leidis lisaks veel kaks laipa, üks oli kuulus Amarra adjutant Uberto ja teine Lemaania julgeolekuvalitsuse ülem polkovnik Murano. Oli näha, et need kaks viimast olid omavahel võidelnud ning saanud surma üheaegselt. Kiirelt libistas Hales pilgu üle raporti, peatudes veel kord ridadel, kus kolonel kirjeldas selle tähtsa videokasseti ja Amarra päevikute leidmist salapeidikust. Kõike seda luges ta juba mitmendat korda, kuid ometi püsis tunne, et kolonel Thamerick oli jätnud midagi ütlemata. John Hales ei suutnud kuidagi mõista, mis on see midagi. Klõpsutades hiirega naasis ta uuesti sellele kohale koloneli raportis, kus kirjeldati agent Spry jätmist seersant Browni hoole alla. Sulgudes oli lisatud: „Vaata seersant Browni raportit.” Hiireklõpsuga avas Hales dokumendi. Kondor-grupi sõjamees kirjeldas täpselt, põhjalikult ja kiretult sündmusi:

      … 13.26 kattis kolonel Thamerick agent Spray oma tuulejakiga, andis korralduse valvata kannatadasaanut ja lahkus Sierra Blanca suunas. Varjusin põõsastesse ja jälgisin hoolega ümbrust. Midagi kahtlast ei märganud. 13.56 palus kannatanu juua. Astusin varjupaigast välja, kus mind tabas selja tagant antud hoop pähe, kaotasin teadvuse. Meelte selginedes leidsin end kinniseotuna, prunt suus ja side silmadel, kümme jardi eemal põõsastes. (Hiljem mõõtsin üle.) Kuulsin Sprayd rääkimas keeles (arvatavasti vene keeles), milles nad koloneliga suhtlesid, arvasin, et kolonel on tagasi, kuid kellegi teise isiku kohalolekut tuvastada ei õnnestunud. Arvan, et kannatanu sonis mürgitusest tekkinud kõrge palaviku tõttu, korrates mitu korda midagi pantrite või lõvidega seoses…

      Nende ridade kõrvalt leidis John psühhiaatri märkuse: „Hallutsinatsioonid, ajuvapustuse tagajärg – normaalne nähe.”

      „Hallutsinatsioonid,” pomises Hales pahuralt ja jätkas sõjamehe raporti uurimist:

      … 17.28 naasis kolonel Thamerick, kes vabastas mind köidikutest. Tuvastasime, et Spry on surnud, vägivalla tundemärgid puudusid.

      „Lõvid ja pantrid, lõvid ja pantrid,” korrutas John tusaselt ja sirutas selga. Midagi ei saanud siin selgemaks, mingi ähmase ajuga seersandi sogamine. Aga kuidas sattus ikkagi venelaste kätte Tolkero kõnega kassett ja kirjalik pöördumine Lemaania rahva poole, mis olid enne plaanitavat Amarra kukutamist spetsiaalselt LKA poolt valmis meisterdatud ja ootasid kolonel Thamericki käes oma õiget aega, et neid Lemaania raadios ette mängida?

      Uuesti otsis Hales üles koha Thamericki raportis, kus too kirjeldas, kuidas oli jätnud oma tuulepluusi agent Sprayle katteks seersant Browni järelevalve alla. Kui ta naasis, oli Maria Smirnova surnud ja kompromiteerivad materjalid jopi taskust kadunud.

      Jah, kõik kattus, mõtles John tusaselt, masseerides järjekordselt otsmikku. See, kes ründas seersant Browni, pidi olema asjast huvitatud poolel või vähemalt teenis ta asja pealt venelaste käest väga hea raha. Uue mõtte ajel otsis vastuluuremees raportist üles juba tuttava koha: …13.56 palus kannatanu juua. Astusin varjupaigast välja ja mind tabas selja tagant antud hoop pähe…

      Johni ninaots hakkas erutusest pakitsema – kas siit ei koorunud midagi huvitavat välja? Kas mitte Spry teadlikult ei juhtinud seersandi tähelepanu kõrvale, et tundmatu võiks karistamatult rünnata? Kui nii, siis… LKA vastuluure osakonna ülemal oli tekkinud teatud teooria, millele ta nüüd kiirelt arvutiklahvidel klõbistades püüdis vastust leida. Siin see oli, agent Spry šifrogramm 28. maist 1983. aastast:

      Washington – Langley – Hook

      Olen kinnitatud kohale kolme nulli operatsioonis Lemaanias. Operatsiooni juhib alampolkovnik Tamov, Leonid Ivanovitš alias Volõnin, Leonid Ivanovitš agentuurinimega Kvaasi. Elab paikselt Eestis Leo Tamme nime all, kattevari Geoloogia Instituudi teadur. Edasine side kokkulepitud kanaleid pidi. Spry

      Udu hakkas haihtuma ning pilt tasapisi selguma. Polnud seersant Brownil mingeid hallutsinatsioone. Maria Smirnova oli rääkinud Leoga ja see sõna assotsieerus Kondor-grupi sõjamehe jaoks inglise keeles tõepoolest leopardi, pantri, lõvi või mis iganes kaslasega. Siin oligi lahendus. Kvaasi oli rünnanud Browni ja seda veel Maria Smirnova kaasabil ning nilpsanud asitõendid kolonel Thamericki tuulepluusi taskust. No see vast oli avastus! Erutunult tõusis John Hales toolist ja seisatas laua otsas. Praegu poleks küll keegi osanud kahtlustada seda meest loiduses ja apaatias. Pigem meenutas ta nüüd kõhna kevadist kõutsi, kes valmistub kõnniteel muretult keksivaid varblasi ründama.

      LKA andmebaas, mis oli GRU-st varastatud, väitis, et alampolkovnik Tamov hukkus 1983. aasta 11. novembril, uppudes koos väikese kalatraaleriga. Tähendab, GRU andmebaas oli vale või spetsiaalselt LKA-le ette söödetud ja Tamov oli elus ning see võis luua teatud väga ebameeldivaid komplikatsioone. See mõte tuli hiljem ilusasti veel läbi mõelda ja John Hales lükkas praegu segava idee nagu ebavajaliku lauasahtli kinni ning keskendus eelnenud mõttekäigule.

      Kui seal džunglis oli ikkagi tegu Kvaasiga, siis oli ka ilmselge, et alampolkovnik ei sattunud sellisesse inimtühja paika juhuslikult. Juhuslikult võis ta komistada hoopis Mariale, kui seegi ei olnud kokkumäng. Küllap oli ka Tamovi sihiks Sierra Blanca mägi. Johni nina hakkas uuesti pakitsema, mis tema puhul andis alati ja ilmeksimatult märku, et midagi huvitavat on ajudest välja koorumas. Ta tegi paar kiiret sammu aknani ja teist kaks jälle tagasi lauani. Isegi erk päikesesära ei suutnud täna teda segada. Mees tundis, et on millegi suure avastamise lähedal. Enesele märkamata hõõrus ta võidurõõmsalt käsi teineteise vastu ja pomises: „Kes otsib, see leiab, ja kes väga otsib, see leiab veel rohkem.” Ta lükkas prillid otsmikule. Kui alampolkovnik oli teel mäkke, siis sinna ta ka läks. Küsimus oli vaid selles, et kolonel Thamerick pidi alampolkovnik Tamovist eespool olema, ja see tähendas, et need mehed ei saanud teineteisest märkamata mööda minna, nad lihtsalt pidid kohtuma. Kui aga kolonel Thamerick kohtus GRU superagendi alampolkovnik Tamoviga ja selle maha vaikis, siis lõhnas asi küll millegi väga kahtlase järele. Kas ei mänginud kolonel ise venelastele trumpe kätte? Üllatunud omaenese viimasest mõttekäigust, raputas John uskumatult pead, lükkas prillid ninale ja istus uuesti arvuti taha. Kõik eelnev viitas just sellele. Kümme aastat tagasi oli Thomas Thamerick salatsenud, varjanud oma kontakti GRU agendi Leonid Tamoviga, ja see lõi väga huvitava situatsiooni, mis praeguseks oleks paljuski aidanud seletada Luure Keskagentuuri viimaste aastate äpardusi. Üha rohkem hakkas vastuluureosakonna ülemale tunduma, et ta on leidnud selle õige ja kauaotsitud mehe. Kindral Thomas Thamerick oli just see isik, kes valdas nii vene keelt kui ka kõike venelastele nii vägagi sobivat informatsiooni. Kiirelt klõbistas John Hales arvutiklahvidel, avades talle ammu tuttava faili:

      …Brigaadikindral Thomas Thamerick – agendinimi Manus. Amet – LKA operatsioonide divisjoni direktori esimene asetäitja. Sündinud 28. juulil 1938. aastal Eestis Kuressaares Toomas Tammerina gümnaasiumiõpetajate perekonnas.

      Isa – August Tammer, Saaremaa Ühisgümnaasiumi matemaatikaõpetaja, mõrvatud 1941. aastal Punaarmee poolt. Ema – Erika Tammer, samas koolis keelte õpetaja. Emigreerus koos pojaga 1943. aastal Eestist Rootsi mehevenna Aleksander Tammeri juurde. 1945. aastal saabus koos pojaga Ameerika Ühendriikidesse…

      Siiamaani oli kõik selge ja arusaadav. Kiire mõttevälgatuse tulemusena klõbistas Hales ekraanile nime Alex Tammer. Masin andis vastuseks:

      Alex ehk Aleksander Tammer – USA sõjaväe kolonel, sündinud 1916. aastal Eestis Kuressaares laevakapten Karl Tammeri perekonnas. Lõpetas Eesti Kõrgema Sõjakooli, enne Teist maailmasõda teenis Eesti

Скачать книгу