kodu-visiidid. Norras tehtud uuringute andmetel oli 1950ndatel perearsti iga viies kokkupuude patsiendiga koduvisiit, samas kui 1980ndate lõpus tehtud uurimus näitas, et siis moodus-tasid need visiitidest vähem kui ühe kümnendiku. Täna-päeval moodustavad koduvisiidid nii Norras kui ka Eestis u 1% perearstipraksise vastuvõttudest. Eestis on see seletatav liikumisvõimaluste ja koduõendusteenuse kättesaadavuse paranemisega, samuti on perearstikeskuses võimalik teos-tada haigusseisundi diferentsiaaldiagnostilisi uuringuid, mida kodustes tingimustes teha ei saa.
Arstikabinet on arsti pärusmaa ja seal öeldavat ja tehtavat dikteerib ametialane juhend. Kodu on aga patsiendi pärusmaa. Siin tunneb patsient ennast turvaliselt ja saab mõnikord lihtsamini küsida ja arutada ebamugavamaid teemasid. Nii võib koduvisiit tähendada paremaid infovahetuse ja arsti-patsiendi suhte kujunemise võimalusi. Koduvisiit võib anda arstile rohkem aimu selle kohta, mis tüüpi inimene patsient on, mis on teda mõjutanud, milline on tema toimetulek ning ühtlasi anda ülevaate kõnealuse seisundist ja elust. Parem ülevaade patsiendi psühhosotsiaalsetest tingimustest võib
44
Osa 1. Esmatasand
olla suure tähtsusega nii probleemi mõistmise kui selle ravi jaoks. Seetõttu on koduvisiit nii mõnigi kord oluline teatud tüüpi patsientide puhul, kelle tausta tunda on tähtis.
Kodus osutatav ravi ja hooldus
Tegu on kõige kiiremini kasvava tervishoiusektoriga. Tänu uutele võimalustele saab raviprogrammi, mis varem tähen-das kindlat haiglaravi, nüüd viia läbi kodus. Ravi- ja hoole-kandeasutused on võtnud üle suure osa vastutusest kodu-põhise ravi ja hoolduse osutamise ja korraldamise eest. Oluline roll on selles ka perearstil.
Selline teenuse vajadus võib tuleneda mitmest asjaolust:
− rahvastiku vananemise tõttu on üha enam vanu ja hap-raid inimesi aheldatud oma koju;
− haiglas veedetud aja lühenemise tõttu jääb lõplik ravi ja taastumine koju;
− kõrgetasemeline ravi võib üha suuremal määral toimuda patsiendi kodus;
− paljud patsientidest soovivad, et kodus suremine oleks reaalne valikuvõimalus;
− pikaajalise ravi vajadus vaimse alaarenguga ja krooniliste psühhiaatriapatsientide jaoks on suurenenud ja kohti hooldusasutustes napib. Perearsti vastutab tema nimistus olevate patsientide ravimise eest ka siis, kui need ei suuda arsti vastuvõtule tulla.
Plaanipärased ja kokkulepitud koduvisiidid võivad saada teoks, kui seda soovib patsient või tema omaksed, kodu-hooldustöötaja või koduõde. Sageli peab perearst ka ise initsiatiivi üles näitama. Arstil peab olema põhjendatud arusaam patsientidest ja nende probleemidest, mille puhul koduvisiit võib anda lisaväärtuse kas diagnoosi tegemisele, ravimisele või haiguse tulemustele võrreldes perearsti-keskuses toimunud vastuvõtuga. Paljudel arstidel siiski puuduvad head reeglid ja tavad selle kohta, kuidas oma pat-sientidele koduvisiiti teha.
Halvasti korraldatud koduvisiidid häirivad kõvasti pere-arstikeskuses tehtavat tööd. Koduvisiite planeerides peaks arvestama geograafiliste olude ja sõiduajaga. RAKE tehtud uuringust selgus, et keskmiselt kulub üheks koduvisiidiks 33 minutit, millele lisandub koju sõidu aeg. Arvutused näi-tavad, et ühe koduvisiidiks kuluva aja jooksul suudetakse keskmiselt teenindada perearstikeskuse neli-viis patsienti. Koduvisiit koos koduhooldustöötajaga või koduõega aitab tugevdada valdkondadeülest koostööd. Kokkulepped pat-sientide, koduhooldustöötajate või omastega tuleks teha enne, nii et nad saaksid soovi korral kohal olla. Arst peab olema koduvisiidiks ette valmistunud, hea mõte on pat-siendi tervisekaart enne üle vaadata. Visiidiks ettenähtud ajast tuleb visiidi vastuvõtjaid teavitada, eriti siis, kui arstil on kavas veel teisigi visiite. Tavaliselt saab hakkama ilma esmaabiravimiteta (lk 49), aga kasu võib olla sellest, kui kaa-sas on vereproovi võtmise varustus või muu varustus, mis on mõeldud mõne eesootava ülesande täitmiseks. Märkmeid on soovitatav teha kohe, näiteks diktofoni või sülearvutiga.
Koduvisiitide tüübid
Perearstipraksises on mitu koduvisiitide kategooriat:
− koduvisiit ägeda haiguse korral;
− nn geriaatrilised koduvisiidid, mille käigus hinnatakse patsiendi funktsionaalsust ja hooldustaset ja planeeri-takse edasisi tegevusi;
− koduvisiit riskipatsientide, kroonilist või tõsist haigust põdevate patsientide jälgimiseks või pärast haiglaravi;
− koduvisiit terminaalravi või surmajuhtumi korral.
Koduvisiit ägeda haiguse korral ei ole reegel, kuna valdavat enamikku sellistest patsientidest saab kõige paremini uurida arstikabinetis. Osadel juhtudel on siiski vajalik teha koduvisiit kohe, sama päeva jooksul või paari päeva jooksul (tabel 1.3.2). Praksisest lahkumine olukorras, kui ukse taga ootavad regist-reerunud patsiente, võib olla vajalik eluohtliku ägeda haiguse või õnnetuse korral. Sageli on siiski esmaseks abi osutajaks selliste seisundite korral kiirabi, ilma et perearstiga üldse ühendust võetaks. Maapiirkondades ja haiglast kaugel aset-sevates perearstikeskustes võib aga perearst olla esimene arst, kes õnnetusjuhtumi juurde kohale kutsutakse.
Nn geriaatrilised koduvisiidid tehakse eelistatavalt koos koduhooldustöötaja või õendusabi töötajaga, selleks et otsus-tada kodupõhise ravi või hooldusteenuse üle. Ennetavate koduvisiitide eesmärk on parandada eakate toimetulekut ja turvatunnet oma kodus. Uuringud on näidanud, et seda tüüpi koduvisiidid võivad soodsalt mõjuda nii institutsio-naliseerimisele, haigestumusele kui ka suremusele (vt pea-tükk 4.4. Vanadus).
Tabel 1.3.2. Olukorrad, kui perearst peaks kaaluma koduvisiiti (Norra juhend).
Vigastuse või ägeda haiguse korral
Eluohtlik haigus või vigastus
Patsient on transportimiseks liiga haige, transport võib seisundit halvendada või vajab patsient enne trans-porti ravi
Tugevad valud, halvenenud üldseisund või nakkusoht
Olukorrad, kus haiglaravile saatmist saab kõige paremini hinnata kodus (sotsiaalsed põhjused, akuutpsühhiaatria)
Kroonilise või tõsise haiguse korral
Krooniline haigus, mis halvendab patsiendi toimetulekut
Terminaalhooldus ja palliatiivravi
Erilised psühhosotsiaalsed olud
Riski-patsiendid
Elab üksi
Kõrge iga
Kognitiivsed häired, depressioon või vaimse tervise häire
Kukkumisjuhtum patsiendi enda kodus
Hiljuti haiglast välja kirjutatud, halva toimetulekuga
Laps jätab tulemata kokku lepitud kontrolli
Erilised sotsiaalsed või eluasemega seotud tingimused
