kus abi oleks võinud saada ka perearstikeskustest.
Valvearstisüsteemi eesmärk on tagada rahvastikule meditsiiniline kiirabi väljaspool tavalist tööaega.
Norras 2005.–2007. aastal tehtud uuringu tulemused näi-tavad sama: aastas toimub 25–30 erakorralist pöördumist 100 elaniku kohta ehk iga neljas Norra elanik pöördub erakorra-lisse meditsiini. Ühtekokku tehakse valvearsti poole aastas kaks miljonit pöördumist. Neljandik neist tehakse tavalisel tööajal. Põhjustest domineerisid äge haigus (84%), vigas-tused moodustasid 16% ja vaid kolmandikku neist kõigist peeti tõsiseks probleemiks. Tavalisimad tõsised seisundid olid ajupõrutused, valud rinnus või südameinfarkt, sünkoop, krambid, liiklusõnnetused ja alkoholimürgistused. Paljude pöördumiste põhjus ei ole ainult äge haigus või vigastus. Väidetavalt oleks kuni 50% valvearsti poole pöördujatest võinud oodata ka järgmise tavalise tööpäevani. 2011. aastal avaldatud Norra uuring näitas, et umbes neljandik vastu-võttudest valvearsti juures oli seotud lihtsate probleemidega, mida oleks saanud lahendada ilma arstliku abita. Rolli mängivad ka sotsiaalsed, psüühilised ja teised tegurid, mille tõttu soovitakse oma probleemi lahendada kohe samal õhtul, kuigi meditsiinilisest seiskohast võiks sellega oodata ka järg-mise päevani. Samal ajal pole eriti kahtlustki, et inimeste eneseravi võime on viimastel aastakümnetel vähenenud, mistõttu on neil kõrgemad ootused perearstikeskuse lahti-olekuaegade, ooteaegade ja teenindustaseme suhtes. See toob
kaasa olukorra, kus paljud soovivad oma probleemi kiiret ja tõhusat lahendamist, soovitavalt ka hilja õhtul. Tabel 1.3.3 näitab, et lõviosa Norra valvearsti tööst moodustab nakkuste ja kergemate vigastuste hindamine.
Hea perearstikeskus peab jätma ruumi erakorralistele patsientidele kõikidel tööpäevadel. Samal ajal tuleb toime tulla ka plaaniliste patsientide vastuvõtmisega.
Ennetav töö ning töö erivajadustega patsientidega
Perearstikeskuses on ennetusalane töö tihti seotud teatud vanuses laste (alla-aastaste kuni kuueaastaste) rutiinsete kontrollidega või erivajadustega laste jälgimisega. Tegu võib olla somaatilise haiguse, psüühilise haiguse või keeruliste pereoludega. Sageli on vajalik koostöö teiste asutustega. Samuti vastutab perearst riikliku vaktsineerimisprogrammi järgimise eest. Rasedusaegseid kontrolle võib teha ka pere-arst, kuigi enamasti on Eestis selleks ämmaemand ja nais-tearst. Osades piirkondades on perearstikeskused seotud ka koolitervishoiuteenuse osutamisega.
Tabel 1.3.3. Valve ajal toimunud visiitide 20 kõige sagedasema diagnoosi protsentuaalne jaotus. Arvud põhinevad 1 336 240 visiidil, mille andmed on võetud Norra valvekeskuste 2010. aastal saadetud arvetelt.
ICPC-kood
Diagnoos
%
R74
U71
S18
D01
F70
R05
H71
L81
A03
R78
R81
R76
A11
R75
R83
R21
S76
L17
D73
R72
R96
Äge ülemiste hingamisteede nakkus
Tsüstiit, kuseteedepõletik
Lahtine haav, sisselõige
Kõhuvalud, üldised
Infektsioosne konjunktiviit
Köha
Äge keskkõrvapõletik
Lihas-luukonna vigastus
Palavik
Äge bronhiit, bronhioliit
Kopsupõletik
Äge tonsilliit
Mittespetsiifiline valu rinnas
Sinusiit
Mittespetsiifiline hingamisteede nakkus
Kurgusümptomid, kurguvaevused
Mittespetsiifiline nahanakkus
Sümptomid/vaevused pöias/varbas
Gastroenteriit, oletatavasti nakkuslik
Neelupõletik
Astma
6
4
4
4
2
2
2
2
2
2
2
2
1
1
1
1
1
1
1
1
1
Kõik teised diagnoosid
57
Kokku (N = 1 336 240)
100
47
Osa 1. Esmatasand
Koolitervishoiuteenus
Koolitervishoiuteenust pakutab kooliõde põhikoolis, güm-naasiumis ja kutseõppeasutuses õppivatele õpilastele. Olu-lisimad ülesanded on regulaarsed ennetava iseloomuga tervisekontrollid, terviseseisundi hindamine, vajadusel õpilase suunamine perearsti
