et usud oma sõnumisse.
− Sõnasta oma sõnum konkreetselt (ära räägi enda liiguta-misest, vaid uuri välja konkreetsed tegevused, mis pat-siendile meeldivad).
− Sõnasta oma sõnum lihtsal viisil ja anna patsiendile või-malus valida (kui suitsetamise lõpetamine ei ole reaalne, võib füüsiline aktiivsus ja/või toitumise muutmine olla talle tähtsad ja reaalsemad).
− Asenda surmtõsidus huumoriga ja pea meeles, et patsient vastutab oma valikute eest ise.
Tervisealasest infost ja motivatsioonist oma elustiili muuta räägitakse ka peatükis 5.1. Terviseriskidest teavitamine, tervete tervisekontroll ja reisimeditsiin
Tabel 1.4.8. Arsti ülesanded ja fookus muutumise protsessi erinevates staadiumites.
Muutumise staadium
Arsti ülesanded
Kaalumise eelne
Kontakti ja usalduse saavutamine. Patsiendile kohandatud info jagamine.
Kaalumine
Avatud küsimused, mis toovad välja muutuste poolt- ja vastuargumendid. Muutusejutu esilekutsumine. Motivatsiooni suurendamine. Vastuseisuga kaasa minemine. Osutada lõhele tegeliku elu ja soovitud elu vahel. Skaalade kasutamine. Varasemate õnnestumiskogemuste kasutamine (tabel 1.4.9).
Ettevalmistused
Planeerimine, kokku leppimine. See faas peab olema lühike, maksimaalselt ühe kuu pikkune.
Tegutsemisfaas
Abivajaduse väljaselgitamine. Kinnitamine ja toetamine. Tagasilanguste ennetamine. Tagasilöögid ei ole tagasilangused.
Säilitusfaas
Tavaliselt 6 kuud pärast tegutsemisfaasi. Jätkuv julgustamine, toetamine ja huvi üles näitamine.
Tagasilangused
Tagasilangused on tavalised. Kõiki kogemusi saab kasutada järgmise muudatuste tegemise õnnestumiseks. Selgitada välja, kas uued katsed tuleksid hetkel kõne alla.
Tabel 1.4.9. Motiveeriv intervjuu: muudatustest rääkimine.
Tehnika
Kirjeldus ja näited
Lihtne peegeldus
Korda põhisisu, kutsu üles põhjendama.
P: „Ma pean ennast liigutama!“
A: „Te tahate rohkem trenni teha.“
Keeruline peegeldus
Korda põhisisu ja lisa tõlgendus, millele patsient saab toetuda või mida kohandada.
P: „Mu passiivsus hirmutab mind!“
A: „Kardate, et teie passiivsus kahjustab teie tervist.“
Kokkuvõte
Korda kõige tähtsamat. Süvenda ja anna ruumi analüüsile.
A: „Te muretsete, et teie passiivsus kahjustab teie tervist, ja mõtlete, et võiksite ses suhtes midagi ette võtta. „
Kompleksne peegel-dus (peegelduse teine pool on suunatud muutusele)
Selgitab välja dilemma põhjuse ja annab energiat ambivalentsust edaspidi uurida.
A: „Kuigi teil esineb aktiivsuse korral valusid, soovite rohkem trenni teha.“
Otsuste tasakaal
Tehke 2 x 2 tabel, kus kirjeldatakse muutuste poolt- ja vastuargumendid ning vanal viisil jätkamise poolt- ja vastuargumendid.
Skaalade kasutamine
Palu patsiendil oma muudatuste tegemise olulisust ja enesekindlust hinnata.
A: „Kui tähtis on teie jaoks muudatuse tegemine skaalal 0-st kuni 10-ni?“
A: „Kui tõenäoline on, et te midagi muudate, skaalal 0-st kuni 10-ni?“
Kui tulemus on „3“: „Te ütlesite „3“, mitte „0“ või „1“. Ühesõnaga, see on teie jaoks mõnevõrra oluline. Mis muudab selle teie jaoks oluliseks?“
Ja pärast vastuse kuulamist: „Mida oleks vaja, et hindaksite seda hindega „5“?“
84
Osa 1. Esmatasand
teine tegur. Mõni elavneb, kui teda kuulatakse: Little’i teh-tud uurimus (1997) näitas, et valus kurk leevenes paremini rühmas, kus arst oli kaardistanud patsientide mured viisil, millega nad rahul olid, kui rühmas, kes sai standardravi ja standardkäsitlust.
Kaeblevad ja agressiivsed patsiendid
Selliseid patsiente tuleb kohelda osavalt. Agressiivsus ja kaeb-lemine tulenevad tihti sellest, et varem on patsient tundnud ennast tõrjutuna, teda pole võetud tõsiselt või siis on teda solvatud. Mida rohkem inimese käitumine hälbib normist, seda suurem on võimalus, et ta on kogenud palju lüüasaamisi ja tõrjumisi. Kui arst saab sellest aru ja käitub lugupidavalt, võib see olla patsiendile suureks abiks.
Kinnitada, et arst saab patsiendi kannatustest aru, on tähtis. Öelda, et „See võis olla kohutavalt raske“, võib tuua lahenduse edaspidisesse tegutsemisse. Ebamõistlikult käitu-vad patsiendid võivad loomulikult arstil n-ö kopsu üle maksa ajada, kuid samaga vastamine annab harva häid tulemusi. Ärritumine varjutaks meditsiinilisi otsustusi ja kaalutlusi. Kui arstil õnnestub näha agressiivsuse taga haavatavust, depressiooni või kõhklusi, näeb ta ka seda, et see on osa meditsiinialasest väljakutsest, mitte isiklik rünnak. Sageli on patsiendi agressiivsuse taga ka tõsine hirm või mure, mis mõnikord on ka põhjendatud.
Marta Muri tuleb valvearsti juurde oma 14-kuuse pojaga. Ta on nõudlik ja agressiivne, kurdab, et perearst oli tõrjuv ja leidis, et lapsel ei ole midagi tõsist viga. Ta oli valvearstiga ka telefoni teel ühendust võtnud ja tundis, et õde oli tõrjuv ja halvustav. Nüüd tuleb ta koos lapsega ja nõuab viivi-tamatuid uuringuid, muidu esitab ta kaebuse. Ta peaaegu karjub: „Kas te ei saa aru, et poiss on raskelt haige?“ Tema käitumine on ebasümpaatne ja häiriv. Arst ärritub, kuid teeb professionaalse läbivaatuse. Laps paistab olevat tõsiselt kurnatud. Haiglas diagnoositakse tal endokardiit.
Öelda välja, et arst peab olukorda keeruliseks, provotseeri-vaks või kurnavaks, võib konfliktiolukorras aidata paremini mõista, viia isegi lahenduse leidmiseni. Arst võib paluda patsiendil kirjeldada oma olukorda ning anda siis oma vaatepunkti ja küsida, kas patsient peab võimalikuks ühise keele leidmist. Arst peaks väljendama ennast ettevaatlikult, näitama üles tahet mõista ja keskenduma konkreetsele olu-korrale, mitte kasutama teise inimese kohta käivaid väljen-dusi. Küll aga võib näiteks lause „Minu hinnangul
