jutukad patsiendid
Mõnikord võib kohata patsiente, kellel paistab olevat lõputu rääkimisvajadus. Nad hakkavad mõnest sümptomist detail-selt rääkima, vahetavad siis teemat, räägivad millestki muust
Toivo Toon (48) on abielus ja tal on kaks teismelist last. Ta on noorest peale suitsetanud, tal on ainevahetussündroom ja kõrge südamehaiguste risk. Kaks aastat tagasi suri ta vend südameinfarkti. Arstile teeb meele-härmi, et Toon ei muuda oma eluviise isegi pärast venna surma. Patsien-dil on suitsetamise lõpetamise suhtes väga vastakaid tundeid. Arst küsib, kas nad võiksid üheskoos uurida muudatuste strateegiaid, ja respekteerib seda, et patsient otsustab, kas muutused toimuvad või ei. Toonile antakse aega sõnastada, mida ta ise oma elustiilist arvab, ja ta võib valida, mil-lele ta tahab panustada. Ta ei ole veel valmis suitsetamist lõpetama. Nad lepivad kokku, et mees paneb kirja suitsetamise lõpetamise ja füüsilise aktiivsuse poolt- ja vastuargumendid järgmiseks korraks, mis on kahe nädala pärast.
Muudatustealane nõustamine võib tähendada kaasa aitamist sellele, et klient hakkab kaaluma, kas muudatus peaks üldse aset leidma. Muudatused on protsess, mis enamikul juhtu-del võtab aega ja nõuab kannatlikkust nii patsiendilt kui ka arstilt. Perearstid saavad neid tehnikaid kasutada tõhusalt paljudes situatsioonides, näiteks suitsetamise lõpetamisel, kaalu alandamisel ja toitumise muutmisel diabeedi korral. Et selles valdkonnas veelgi osavamaks saada, võib arst käia kursustel. Valdkonna kohta leidub ka mitu head raamatut.
Erilised probleemid ja väljakutsed vastuvõtul
Kõigil perearstidel on patsiente, kellega on nende arvates raske toime tulla. Nad võivad olla nõudlikud, kaeblikud või agressiivsed, nad võivad olla pidurdamatult jutukad või ülemäära vaiksed. Osa võivad olla lipitsevad, manipuleeri-vad või ebaausad ning osa on ettearvamatud ja ebausaldus-väärsed. Kuidas peaks arst sellise arsti-patsiendi suhte raames suhtuma?
Teadmine, mida patsient mõtleb, arvab ja soovib
Arstid kohtavad inimesi teistest kultuuridest, mille keel, haigustealased teadmised ja ootused arsti suhtes võivad olla radikaalselt erinevad sellest, millega meie oleme harjunud. Aga ka meie enda kultuurist pärit inimeste teadmised inim-kehast, bakteritest ja viirustest, ravimite kõrvalmõjudest ja sellest, kui kaua lapsel võib olla palavik, ilma et ta oleks tõsi-selt haige, ja kas tervishoiusüsteemi tasub usaldada, võivad olla väga erinevad.
Kui inimese maailmapilt on arsti omast täiesti teist-sugune, ilma et arst seda teaks, on probleemid kerged tekkima. Palju nõudlikke vastuvõtte, nn keerulisi patsiente ja halba koostööd ja jälgimist saab vältida, kui arst tunneb huvi selle vastu, kuidas patsient olukorda ja probleemi kogeb. Mida arvab patsient keha, haiguste ja tervise kohta on selles, kuidas patsient kogeb koostööd arstiga, tähtsam kui ükski
85
Osa 1. Esmatasand
ja veel millestki muust, ja seda vahet pidamata, ilma silm-nähtavalt hindamata, kas arst saab aru või kas tal on öeldust mingit kasu. Sellistel juhtudel võib arst tunda, et ta kaotab kontrolli. Ta proovib tihti vahele segada, et kujundada pat-siendi esitlust oma vajadustega sobivamaks. See võib olla keeruline. Mõnikord võib aidata see, kui öelda patsiendile: „Teie aitamiseks pean ma keskenduma sellele, mis on puht-meditsiiniliselt kõige tähtsam.“
Üks alternatiiv, pikaajaline strateegia, on otsustada pat-sient lõpuni ära kuulata. Respekteerival kuulamisel võib sel-lise patsiendi puhul olla raviv mõju. Kui arstil ei teki ägedate somaatiliste probleemide kahtlust, võib algusfaas minna üle otse lõpufaasiks, kus arst ütleb, et aeg on otsas, tänab saadud info eest ja pakub uut aega. Oodatavalt muudavad vastuvõtud mõne aja pärast oma iseloomu ja patsiendiga on võimalik luua tavaline kahepoolne kontakt, sest on loodud usaldus. Vahepeal on arst ikka abiks olnud, sest ta on näi-danud üles hoolimist ja vähendanud patsiendi muret, et ta tõrjutakse eemale kui keegi rumal või jutukas.
Gerda Koovi (74) vaevavad käevalud. Röntgenuuringul on tuvastatud art-roos. Arst on asja naisele selgitanud ja proovitud on mitut ravi. Patsient tuleb siiski tagasi ja kurdab ja kurdab. Mõnikord katkestab ta iseennast, et öelda: „Aga teil pole ju nagunii kunagi aega mind kuulata!“ Ühel päeval oli järgmine patsient vastuvõtu tühistanud. Arst nägi, et tal on 40 minutit, ja mõtles, et nüüd saab Koov soovitud aja. Arst kuulas vaikides patsiendi lõputut juttu oma valudest. 35 minuti pärast ta lõpetas ja ütles arstile: „Aga teil pole ju nagunii kunagi aega mind kuulata!“ Siiski, pärast seda vastuvõttu paistis ta olevat rohkem rahul järgnevate, tavaliste vastuvõt-tudega.
Murelikud vanemad
Tihti tulevad perearsti vastuvõtule vanemad, kes kardavad, et nende lapsel võib midagi tõsist viga olla, kuigi sümpto-mid ei ole eriti murettekitavad. Sellises olukorras on eesmärk vähendada vanemate muret, parandada nende võimet hiljem hinnata seda, mis võib olla tõsine, ja noppida välja need pat-siendid, kes vajavad süvendatud sekkumist või haiglaravi. Tähtis on anda neile mõista, et on loomulik, et nad tahtsid kuulda arsti nõuandeid, kui kahtlustasid, et lapsel on midagi viga. Kui vanemad näevad, et nende otsustusvõimet respek-teeritakse, usaldavad nad arsti kergemini ja aktsepteerivad tema erialast arvamust. Kui arst jõuab pärast lapse läbi-vaatamist järeldusele, et seisund ei ole tõsine, on vanemad enamasti kergendatud ja kuulavad arsti selgitusi ja häid nõu-andeid selle kohta, mida järgmise haigestumise korral jälgida.
Kuidas saada patsient lahkuma?
Paljud arstid näevad iga päev vaeva sellega, et vastuvõtud lähevad üle aja, kuna nad ei suuda neid õigel ajal lõpetada. Seda esineb, sest alati tekib ootamatuid olukordi, mis nõua-vad kohest lahendust. Aga ennustatavat hilinemist, mida
osatakse ette näha, saab vältida. Põhireegel on see, et vastu-võtt tuleb struktureerida mitte vastuvõtu lõpus, vaid juba alguses (eespool 6. funktsioon). Kui arst oletab, et jääb aja-hätta, ütleb ta patsiendile vastuvõtu alguses talle ettenähtud aja. Tükk aega enne vastuvõtu lõppu peab arst andma märku, et vastuvõtt hakkab lõppema. Kui arst ei võta vastutust ette-antud ajast teavitamise eest, vaid proovib patsienti kabinetist välja saada, olles tusane ja tõrjuv, vahtides kella, kirjutades arvutis või niheledes toolil, tekib oht ikkagi üle aja minna ja ka patsienti solvata.
Arst vastutab ise selle eest, et ta harjutaks endale sisse stiili, mis sobib ajagraafikuga, nii et inimesed ei raiska oote-ruumis oma aega. Ebavajalikku seltskondlikku vestlust, üle-liigseid uuringuid ja läbivaatusi, pikki sissekandeid haigus-lukku või jutuajamist jahist või kohalikust poliitikast peaks vältima, kui selle hinnaks on pidev üle aja minemine.
Tõhus ajakasutus eeldab, et arst suudab vastuvõtu osa-deks jagada ja patsiendi mõne päeva pärast tagasi kutsuda. Kui arstil on järgmise vaba ajani mitu nädalat, tuleb tähtsad probleemid lahendada kohe ja ta jääb vältimatult ajahätta, kui patsient tuleb lagedale probleemidega, mida ei anna 15–20 minutiga lahendada.
Ebamõistlikud nõudmised
Aeg-ajalt esitavad patsiendid nõudmisi, mis ületavad arsti kutsealaseid otsustusi. Näiteks sõltlased, kes nõuavad sõltu-vust tekitavate ravimite retsepte, või patsiendid, kes nõua-vad üleliigseid uuringuid või kahtlaseid haiguslehti. Sellistes olukordades peaks arst proovima patsiendile selgitada, miks ta tema ootustele ei saa vastata. Kui patsient sellest aru ei saa, on arstil igasugune õigus keelduda, kuigi patsient sellega rahule ei jää.
Birgit Paas (20) alustas hiljuti tööd lasteaiakasvataja abina. Ta tuli era-korralisele
