aastal ilmunud teos edastab kalvinisti ja antitrinitaari vaidluse.
Nii nagu kogu Euroopas oli ka Ungaris XVI sajandi kõige olulisemaks faktoriks reformismiideede levik. Teatud määral Saksa ajaloo terminite ülevõtmise tõttu, teatud määral ka parema ülevaatliku nimetuse puudumise tõttu on Ungari kirjandusloos kombeks vaadelda reformatsiooni- ja vastureformatsioonikirjandust renessansikirjanduse ühe osana.
1570. aastateks oli 80–95 % elanikkonnast mõne protestantliku koguduse liige. Reformatsiooniliikumise perioodid Ungaris on järgmised:
• 1520–1540 ebakindel üleminekuperiood;
• 1550–1575 protestantismi kasvuperiood;
• 1620: vastureformatsiooni algus.
Kui 1520. aastal oli Ungaris 400–500 kloostrit 10 000 mungaga, siis 16. sajandi lõpuks oli 95 % neist kadunud. Roomakatoliku kirik kaotas ligi 95 % usklikest, kuid organisatsioonina säilis (Péter 1992: 13–16).
Reformatsioon sai alguse Buda kuninglikust õukonnast, levis sealt kaevanduslinnadesse Szebenisse ning Brassósse, veel hiljem Lääne-Ungarisse Pozsonyisse, Sopronisse, Nagyszombatisse. 1530. aastatel said protestantismi keskusteks Pápa, Debrecen ja Gyöngyös. Sajandi keskpaiku jõudis Ungarisse ka kalvinism. Nagu Saksamaal nii sulas humanism ka Ungaris ühte reformatsiooniga. Esile kerkis autonoomne isiksus, keda hoidis usu juures enam mitte autoriteet ja lugupidamine, vaid isiklik veendumus, julgus oma veendumuste nimel vastu hakata ühiskondlikus hierarhias kõrgemal paiknejatele. Reformatsioon seostub ungari keele, ungarikeelse kirjanduse ja ungarikeelse piibliga.
1590. aastal ilmus esimene terviklik piiblitõlge, selle autor on Gáspár Károly (1530–1591). Esimene täielik pühakirjatõlge kannab Ungaris nime Vizsolyi piibel. Wittenbergis õppinud ja ka Šveitsis elanud Gáspár Károlyi veetis põhiosa oma elust Göncis. Piiblit hakkas ta tõlkima 1586. aastal, teda abistasid veel vähemasti kolm meest. Ajad olid protestantidele keerulised: neid kiusati taga, keiser Rudolf oli äsja andnud välja kurikuulsa tsensuuriseaduse, mis ähvardas ühe erandiga kõigi protestantide trükikodade äravõtmisega. Tõlkimisel kasutati ladina- ja kreekakeelseid tekste, töö kestis neli aastat (enam kui 2400 lehekülge). Kindlasti on kasutatud ka István Székely ja Gáspár Heltai psalmitõlkeid. Tõlge on küll kirjandusliku keele tasemelt tagasihoidlikum kui mõned varasemad tõlked, kuid just sellest piiblist on saanud Ungaris piiblikeele ja – stiili musterkuju. Trükkimist alustati veel enne tõlke valmimist. Lõpuks sai 1590. aastal tõlge valmis ja ilmus juulikuus Vizsolys (siit ka nimetus). Võitluses katoliiklusega avaldati piiblitõlget üha uuesti ja uuesti (II maailmasõjani umbes 100 väljaannet). Tõlke arhailine stiil mõjutab tänaseni ja just Vizsoly piibel on ungarlaste tarvis a Biblia – piibel. Esimene täielik ungarikeelne piibel oli seega protestantlik piibel. Esimesest väljaandest (tiraaž oli tolle aja kohta korralik – 800 eksemplari) on säilinud teadaolevalt 52 eksemplari, neist 24 Ungaris.
1988. aastast pärinevas Attila Szepesi luuletekstis „Károli piiblile” („A Károli-bibliára”) on selle piiblitõlke tähendus leidnud üsna kõneka väljenduse.
E könyvet írta felperzselt igékből,
falvak csöndjéböl hosszú éjszakában
a rejtekező gönci prédikátor,
Károli Gáspár.
Nem maga írta, te szavadból írta,
a te pennáddal, a te énekedből,
hogy lángok között tanulj megmaradni
ordas időben.
Nem maga írta, te véredből írta
keselyű-szárnyú viharok zúgásán,
holtak hamvából, rontó nyavalyákból,
puszta kövek közt.
Íme, olvassad a zsidók beszédét,
ezt vidd magaddal diadalmas ékül,
hogy te magad légy magad virrasztója.
Lássad a könyvet.
/Selle raamatu kirjutas põletatud sõnadest külade vaikuses pikkadel öödel peituv Gönci predikaator, jutlustaja Gáspár Károli.
Ta ei kirjutanud ise, ta kirjutas sinu sõnadest, sinu sulepeaga, sinu lauludest, et õpiksid alles jääma segastel aegadel.
Ta ei kirjutanud ise, ta kirjutas sinu verest, haukatiivuliste tormide mühisedes, surnute põrmust, hädadest, pusta kivide vahel.
Loe seda juutide juttu, vii see kaasa endaga võidutähisena, et oleksid enda ärataja. Näe raamatut./
1569. aastal nägi päevavalgust „Komöödia Menyhárt Balassi reetlikkusest” („Komédia Balassi Menyhárt árultatásáról”). Poliitilises satiiris on unitaaride moraalile vastandatud eetikat mittetunnistav, vahetatavate dogmade taha peitupugeva aristokraadi maailmavaade. XX sajandil on tundmatu autori teost uuendanud Miklós Hubay monumentaalses draama draamas „Teater vaala seljas” („Színház a Cethal hátán”, 1973).
Selle perioodi värvikas autor on Gáspár Heltai (1510?–1574). Katoliku preestrist sai ungari protestantlik kirjanik, teda võib pidada ungari esimeseks stilistiks, kes küll ise õppis ungari keele ära alles 36-aastasena, jutlusi pidas ta kogu elu emakeeles – saksa keeles, kuid oma elu viimasel 23 aastal kirjutas ta peaaegu eranditult ungari keeles. Ta on ungarlaste esimene kodanlase-mentaliteediga kirjanik, kauaks ka ainus selline. Gáspár Heltai oli ka trükikoja omanik – tema trükikojas ilmus XVI sajandi Ungari terve trükitoodangu peaaegu üks kolmandik. Gáspár Heltai tõlkis saksa keelest 1566. aastal Aisopose valmide vaba töötluse „Sada valmi” („Száz fabula”), mida peetakse ungarikeelse proosa esimeseks klassikaliseks teoseks. Renessansiajastu stiilitunnused on kõige enam märgata 99. loo „Aadlimehest ja kuradist” („A nemes emberről és az ördögről”) puhul, milles leiavad kajastamist mõisniku ja pärisorja suhted. Kolozsváris ilmus 1551. aastal tema tõlkes (tõlkijakarjääri algul tegi ta koostööd ka teiste tõlkijate ja koolmeistritega) piibli esimene osa, viis Moosese raamatut („Biblia első része, azaz Mózesnek öt könyve”). 1552. aastal ilmusid tema tõlkes osa kuningate raamatutest ja prohvetitest; 1560. aastal psalmid, 1562. aastal uus testament, 1565. aastal vana testamendi ajalooraamatud. Tõlked ei ole tehtud ühtsete põhimõtete alusel, need ilmusid liiga pika ajavahemiku jooksul. Gáspár Heltai tõlked ei muutunud kunagi populaarseteks, ehkki rahuldasid hetkevajadusi.
Péter Bornemisza (1535–1584) teenis igapäevast leiba koduõpetajana. Ungari kirjanduslukku läks ta oma teosega „Tragöödia ungari keeles Sophoklese Elektrast” („Tragoedia magyar nyelven, az Sophokles Elektrájából”, 1558). Péter Bornemisza ei muutnud tegevust (Klytaimnestra ja tema armuke Aegistus tapavad Trooja sõjast naasva kuningas Agamemnoni. Kaua aega elavad nad muretult, kuni põgenenud kuningapoeg Orestes salaja koju tuleb ja mõrtsukatele kätte maksab. Orestest on truult oodanud tema õde Elektra, kes oligi omal ajal veel rinnalapsest Orestese päästmise korraldanud), kuid komponeeris tegevuse ümber, tõi mängu uued tegelased (Parasitus, õukonna tallalakkuja); õukonna meelelahutajad on ühemõtteliselt ungari olustikust, Orestese palve võiks olla ka protestantliku palve näide jne. Jumalakäsitlus on kristlik, kuritöö ja karistuse osas domineerib protestantlik lähenemisviis. Ungari kirjandusloolaste arvates pole tegemist niivõrd tõlkega, kuivõrd iseseisva teosega, mis on kantud Ungari renessansiajastu ja protestantismi vaimust („A magyar irodalom története I”. 1964: 376). „Tragöödia ungari keeles Sophoklese Elektrast” oleks võinud saada Ungari draamakirjanduse arengu lähtekohaks, kuid vahele tuli 150 aastat kestnud türklaste ike.
Kuigi kuninglik õukond säilitas veel hiilgava välise
