õppida raamatupidamist ja teha karjääri kaubanduse alal. Ta käis peale, et Rigger veedaks iga ärkvel tunni Kivitare korrastamisel ja sisustamisel. Carmel näis tundvat tohutut kergendust, et nad ei pea pagema väljarändajate laevale või elama mittemillestki Inglismaal.
Carmel usaldas igati Chickyt, isegi selleni, et tuleb saada isa Johnsoni toetus.
Ja Carmel tegi õigesti, et ta Chickyt usaldas. Selleks ajaks, kui lõpueksamid läbi said, oli ka isa Johnson veendunud, et kahe väidetavalt väga noore ja ka juba last ootava inimese korraliku kristliku abielu õnnistamine on pigem hea kui halb.
Ja kui Hickeyd hakkasid virisema ja protesteerima, noomis isa Johnson neid ja tuletas neile meelde, et nad ei seisaks Jumala teel ees.
Hickeyd olid mõnevõrra leebunud pärast esimest käiku Kivitarre ja pärast seal ilmnenud tõsiasja, et Rigger on pigem ise boss ja mitte ainult Chicky käealune. Nad pidid tunnistama, et koht on väga mugav ja ka „hästi varustatud”, nagu nad väljendusid.
Gloria oli otsustanud tulla ja olla dekoratsiooniks. Ta istus ennast lakkudes väikese pliidi kõrval, muutes õhkkonna kodusemaks. Vanad lambid, mis preilidele Sheedydele olid kunagi väga meeldinud, olid välja otsitud ja läikima löödud, vaipadeks oli lõigatud paremini säilinud tükke põlistest põrandakatetest ja kõik see oli erksaks värvitud.
Pulmad pidid tulema tagasihoidlikud ja vaiksed. Nad ei tahtnud mingit etendust.
Nuala kirjutas ainult ühe napisõnalise kirja ja võttis ka lühikese telefonikõne, et soovida neile kõike head, kuid ühtlasi öelda, et tal ei ole võimalik pulma tulla.
„Ah, mammi, tahaksin nii väga, et sa oleksid siin ja kohtuksid Carmeliga ning näeksid meie kodu. Rigger ei uskunud, et ema ikkagi keeldub tulemast.
„Mul ei ole võimalik, Rigger. Kuidagi ei sobi. Saadan teile mõlemale oma head soovid ja loodan, et tulevikus läheb kõik hästi. Ühel päeval, mingil teisel ajal tulen kindlasti ja külastan teid.”
„Aga mul on ju ainult üks pulmapäev, mammi.”
„See tähendab, et üks rohkem kui minul,” lausus Nuala.
„Aga miks sa ikka veel minu vastu oled, mammi? Ma tegin, mida sina ja Nasey käskisite mul teha. Seadsin oma elu siin sisse. Töötasin kõvasti. Loobusin kõigist rumalustest. Miks sa ei tule vaatama meie laulatust?”
„Ma jätsin su hooletusse, Rigger. Ma ei kasvatanud sind korralikuks. Ma ei vaadanud su järele ega olnud sulle teejuhiks. Lasksin sul elu ära vusserdada. Mul ei ole mingit osa selles, mis sinust on saanud. Oled kõik selle saavutanud ilma minuta.”
„Ära räägi nii. Ma ei oleks mitte midagi, kui poleks sind. Olin idioot, kes ei võtnud midagi kuulda. Palun tule, mammi.”
„Seekord mitte, Rigger. Aga võib-olla ühel päeval küll.”
„Ja kui lapsest rääkida… kui see on tüdruk, siis kavatseme talle nimeks panna Nuala.”
„Ärge pange! Palun ärge tehke seda. Tean, et teie arvates see meeldib mulle, aga ma tõesti ei taha.”
„Miks, mammi? Miks sa nii ütled?”
„Sest ma pole seda väärt. Millal ma tegin sinu jaoks midagi õigesti, Rigger? Midagi, mis toimis hästi? Küsin seda endalt ikka ja jälle, kuid vastust ei leia.”
Ta saatis pulmakingiks kalli klaasvaasi koos kaardiga, millel ta teatas, et tal on väga kahju, et ei saa ise kohal viibida.
Carmel mõistis teda.
„Peaksime laskma tal oodata, kuni ta on valmis. Kui laps sünnib, on ta siin nagu välk, ja siis me alles näitame talle, et sa oled tal tubli tegu.”
Pulmapäev ise läks paremini, kui nad olid julgenud loota. Nasey tuli Dublinist koos Riggeri nõo Dingoga.
Nasey püüdis siluda suhteid Hickeydega. Riggeri ema oleks kindlasti kohal, kui ta oleks saanud tulla, aga kahjuks ei tundnud ta ennast nii hästi, et seda reisi ette võtta. Ta saatis kõigile oma head soovid.
Chickyle ütles ta aga, et õde tõmbub neist ikka kaugemale ja kaugemale.
Poissi pole vaja närvi ajada ega talle sellest rääkida, aga näib, et Nuala tahab pojast üldse lahti öelda.
Preili Queenie oli pulmapeol imeliselt särav oma tumeroosas brokaatkleidis, mida ta oli viimati kandnud kolmkümmend viis aastat tagasi ja millele lisas võlu sobiv lilledega kaunistatud kübar. Chicky ostis endale elegantse tumesinisest siidist kleidi ja jaki. Ta muretses ka lihtsa õlgkübara ja kinnitas selle servale tumesiniseid ja valgeid siidlilli. Hickeydest oli näha, et nende rahalised pingutused tasusid end selles pulmas ära.
Chicky serveeris Kivitares lõunasöögiks hõrgu lambaprae ja nad olid valmistanud ise ka pulmatordi, mis ei jäänud milleski maha nendest, mida Hickeyd võisid olla näinud viietärnihotellides, kui nad üldse olid neis käinud. Mesinädalaid ei peetud; noorpaar tegi kõvasti tööd, ehitas kanaaedikuid ja uut lüpsilauta. Karjalaadalt oli juba ostetud kolm lehma ja need sõid väljadel. Kivitare hakkab külastajaid kostitama oma piimaga ning ka jogurti ja isegi mahevõiga. Teha oli väga palju.
Carmel aitas Chickyl valida magamistubade värve. Tal oli hea silm ja ta oli avastanud, kust hankida materjale. Ent ta võis mõningate sisekujundajate kallitesse nõuannetesse ja maitsesse suhtuda ka ülimalt küüniliselt.
„Ausalt, Chicky, nad ei tea midagi rohkem kui meie. Tegelikult vähemgi, sest sina mäletad veel, milline see maja kunagi oli. Tahavad lihtsalt sellele paigale oma pitseri peale panna.”
Aga Chicky ütles, et nii palju on juba kulutatud ja sisekujundaja tasu eriti enam midagi ei muuda. Vähemalt saavad nad teada, kas liiguvad õiges suunas.
Chicky õetütar Orla ei olnud selles päris kindel, kuid nõustus. Las sisekujundajad proovivad selle kallal ka oma jõudu. Orla oligi pärast veelkordset jutuajamist Chickyga Londonist tagasi tulnud. Mõni nädal tagasi oli ta end lõplikult sidunud Chicky meeskonnaga.
„Ma poleks pidanud Stoneybridge’i kohe tagasi tulema,” oli Orla öelnud, „mitte pärast Londonit, mu ema ajab mu päris hulluks. Chicky, kas ma võiksin elada siin sinu juures Kivihäärberis? Ruumi on ju küllalt.”
„Ei, olen minevikus piisavalt oma perekonda pahandanud. Ma ei kavatse lasta ennast süüdistada sinu röövimises. Mine ilusasti koju ja maga oma ema majas.”
„Ma ei saa seda teha. Ta on kogu aeg mu kallal. Miks mina pole kihlunud pankuriga nagu Brigid O’Hara? Mis ma ometi seal Londonis tegin, et ei leidnud endale mõnd tohmakat rikkurist poissi, nagu see Brigidil õnnestus?”
„Mina aga ei taha, et Kathleen mind ründama hakkaks. Pea vastu, Orla. Ja kui sa tõesti otsustad siia minu juurde tööle tulla, siis leiame sulle ka elukoha. Siin on neid lagunevaid maju külluses. Võime ühe neist korda teha.”
„Sellest tuleb siis aru saada nii, et pean igavesti Stoneybridge’i jääma.”
„Sa ei pea jääma. Võime hiljem selle maja ju alati välja üürida või ka maha müüa. Õpetaksin sind kenasti välja. Ja kui ükskord lõpuni jõuame, hakkad nii hästi süüa tegema, et sa ei oska seda uneski näha. Ära siia majja küll kipu. Sul peab olema võimalus pärast tööpäeva lõppu kõik endalt maha raputada.”
„Oled
