refleksihaamer ja muu sarnane, peetakse väikeseks, aga uuringud on tuvastanud nendelt seadmetelt nii stafülokokke kui ka teisi soovimatuid mikro-organisme. Lihtne puhastamine ja aeg-ajalt alkoholiga puhas-tamine on tõhus vastumeede, kuid see unustatakse sageli.
Ruumide puhtus
Ruume ja inventari tuleb puhastada iga päev, kasutades tavalisi puhastustoiminguid. Pärast iga kasutamist tuleb nii tavalisele kui ka günekoloogilisele läbivaatuslauale panna
puhas paber. Aeg-ajalt on vaja teha ka suurpuhastust: puhas-tatakse mööblit ja ooteruumis pestakse ära olevad mängu-ajad. Plekkide desinfitseerimist kasutatakse siis, kui pinda-dele on voolanud verd, sekreete, uriini, väljaheidet või okset. Kõigepealt kuivatatakse laiali läinud eritis ja siis kasutatakse korrektsel viisil desinfitseerimisvahendit. Seejärel pestakse pinnad vee ja puhastusvahendiga. Alati tuleb kasutada kindaid.
Jäätmed
Praksises tekkivate jäätmete käitlemisel tuleb lähtuda jäätme-seadusest. Koristusteenuse sisseostmisel peab olema lepingus märge bioloogiliste, nakkusohtlike ja muude ohtlike jäätmete käitlemise kohta. Peale jäätmeseaduse on tervishoiuasutuse töös vajalik rakendada kemikaali- ja ravimiseadust – ravimite aegumine, ülejääkide tekkimine, valed hoiustamisvõtted jne, st väga täpselt tuleb järgida juhiseid nende hävita-miseks. Tervishoiuasutuses tekib erinevaid jäätmeid, millest ca 20–25% vajab erikäitlemist. Käitlemise eesmärk on ena-masti seotud nakatumisvõimaluse ärahoidmisega.
Jäätmeid liigitatakse tavajäätmeteks ja ohtlikeks jäät-meteks.
− Tavajäätmed kujutavad endast väikest nakkusohtu. Peale tavaliste majapidamisjäätmete arvatakse olmejäätmete hulka ka ühekordsed kindad, sidemed, uriinikotid, linad ja tühjad, ilma nõelata süstlad. Need võib panna kilekotti prügikasti, hiljem prügikotti.
− Probleemsed jäätmed. Ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis saadakse teadaolevalt nakkusohtlikelt patsientidelt, vereproovidest, või muud bioloogiline materjal ning tera-vad jäätmed. Selliseid jäätmeid tuleb hoida selleks ette nähtud ja heakskiidetud pakendis ja need tuleb hävitada kooskõlas kohalike eeskirjadega. Siia kuuluvad ka tea-tud ravimid, näiteks antibiootikumid, psühhotroopse ja narkootilise iseloomuga ravimid. Tekib ka jäätmeid, mida peab eraldi koguma, arvestades nende võimalikku keskkonna- ja terviseohtu. Siia kuuluvad elektri-, elekt-roonikaseadmed ja nende osad, akud ja patareid, õlid, elavhõbedat sisaldavad jäätmed. Need jäätmed vajavad erikäitlemist.
− Taaskasutatavaid või ümbertöödeldavaid jäätmeid lei-dub ka arstikeskustes ja need sorteeritakse kohalike ees-kirjade kohaselt. Isikuandmeid sisaldavad paberijäätmed tuleb purustada.
Perearstikeskuse protseduuri ruumis, kus patsient ja pere-arst on vahetult füüsilises kontaktis, on võimalik nakkusrisk kõige suurem. Seetõttu vajab erilist tähelepanu ruum, selle suurus, puhtus, hügieen ja jäätmekäitlus. Kohapeal tekkivad jäätmed peab saama kohe panna jäätmekotti või -anumasse, et vältida kokkupuudet võimaliku nakkusohuga. On soovi-tatav, et jäätmed kogutakse ühes ruumi piirkonnas, teravate ja torkivate jäätmete kogumiseks võiks olla kanister protse-duuri tegeva töötaja vahetus läheduses. Operatsioonitoas on töövahendeid ja materjale oluliselt rohkem, seetõttu on
54
Osa 1. Esmatasand
äärmiselt oluline, et kõik toimiks ettenähtult ja planeeri-tult. Ruumis on kõik tööriistad steriilsed, järgitakse tähele-panelikult hügieenireegleid, kasutatakse eririietust, pat-siendi aluslinad ja operatsiooniala katteriided on steriilsed ning ühekordseks kasutamiseks.
Labor
Proovide võtmine, nende analüüsimine ja saatmine moodus-tab tähtsa osa perearstikeskuse tööst. Käesolevas peatükis räägitakse peamiselt vereproovide tegemisest oma laboris, aga käsitletakse ka teistesse laboritesse saadetavaid proove ja bakterioloogilisi, tsütoloogilisi ja histoloogilisi proove.
Laboriproove kasutatakse mitmel otstarbel:
− diagnostiliste hüpoteeside kinnitamiseks või ümber lükkamiseks,
− kliiniliste näitajate jälgimiseks,
− ravi juhtimiseks.
Labori kasutamine on tõusuteel, pidades sammu haiglates ja eriarstikeskustes toimuvate arengute ja laboriproovide parema kättesaadavusega.
Laboriproovide erinevaid kasutusi
Proovide võtmine perearstikeskustes on väga erinev. Norra perearstikeskustes tehtavatest analüüsidest annab ülevaate tabel 1.3.8. Selliseid erinevusi ei saa seletada pelgalt prak-sise profiili, haigestumuse või kliiniliste vajadustega. Peale erinevate arusaamade meditsiinilistest põhjendusest arstide seas on ka palju teisi tegureid, mis määravad ära labori kasutamise. Tõenäoliselt on suur tähtsus arsti tööstiilil. Kui tööpäev on väga kiire, võib tunduda, et proovide võtmine asendab vestlust. Osa arste harrastab „kaitsvamat“ medit-siini kui teised ja nad teevad laia spektriga proove, tuues tihti põhjenduseks „igaks juhuks“ või enda kaitsmise võimalike kaebuste eest. Samuti võib eeldada, et aparatuuri ja varustuse oskuslik turustamine ja majanduslikud tegurid mõjutavad samuti laboriteenuste kasutamist.
Eestis on üsna levinud nn patsiendilähedane testimine (point of care tests, POCT) spetsiaalselt selleks otstarbeks ette nähtud aparatuuriga, mille käsitlemine on jõukohane mitte-spetsialistile. Need on uuringud, mida on võimalik kiiresti koha peal teha ja see aitab tõhusalt suunata patsiendi ravi ambulatoorse visiidi või ka koduvisiidi käigus.
Perearstide hulgas 2012.–2013. aastal tehtud küsitlus näi-tas, et keskmine POCT uuringute arv on kuni viis uuringut päevas ning 249–1245 POCT uuringut aastas. Enamasti määratakse perearstikeskuses kohapeal veresuhkur (70% vas-tajatest), tehakse uriini ribaanalüüs (55% vastajatest), määra-takse CRV (50%), INR (43%) ja hemoglobiin (38% vastajatest).
Probleemiks osutub see, et kvaliteedinõuded ei ole alati tagatud ja nendest ka ei teata. Paljudel juhtudel on uued
testid ja varustus kasutusele võetud ilma, et nende omadused (tundlikkus ja spetsiifilisus) ja kasulikkus perearstipraksises oleksid tõendatud. Osasid arste huvitab proovide sümboolne väärtus ‒ laiaulatuslik analüüside võtmine annab tunnis-tust aktiivsest, tänapäevasest ja tublist arstist ning on märk jätkuvast hoolimisest. Osade analüüside puhul on tuntav selge patsientidepoolne ootus.
Patsiendi uuringud praksises
Proovide analüüsimisel enda praksises on nii eeliseid kui puudusi (tabel 1.3.4). Kõige tähtsam argument teha analüüse patsiendi lähiuuringutena on see, et oluline info saadakse kohe vastuvõtu ajal. Seda saab korraldada nii, et analüüs võetakse mõni päev enne vastuvõttu. Patsiendi jaoks on kaks korda kohale tulemine siiski puudus. Akuutsemates olukordades võib laborivastus olla tähtis patsiendi seisundi hindamiseks. See annab patsiendile kindlustunnet ja võib kergendada kliinilise hinnangu andmist.
Selle kohta, kas selline testimine tasub ennast majandus-likus mõttes ära, on erinevaid arvamusi. Varase arsti poole pöördumise ja tõsiste seisundite madala esinemissageduse korral on paljude proovide vastused normaalsed. Analüüse saab mõistlikumalt ja kontrollitumalt teha haiglate laborites ja tänu vastuste elektroonilisele saatmisele
