esitatakse variatsioonikoefitsiendina (VK). Näiteks erineb kolesterooli väärtus olenevalt päevast suhteliselt palju, kus VK on 3–20%, keskmine 6%. Variatsioonid esinevad ka üksikisikute vahel. Indiviidisisese ja indiviididevahelise variatsiooni kombinatsioon määrab ära referentsala suuruse.
Kriitiline erinevus (tabel 1.3.10) analüüside vastuste vahel tähistab suure tõenäosusega reaalset erinevust, st võimalus, et see tuleneb ainult analüütilisest ja bioloogilisest variatsioo-nist, on väike. Kliinilises töös võib olla mõistlik reageerida erinevustele, mis on kaks korda suuremad kui bioloogilise ja analüütilise variatsiooni kogu variatsioonikoefitsient (arvutatakse keeruka valemiga). Siis on 95%-line võimalus, et muutus on reaalne. Sellele lisandub preanalüütilistest
Joonis 1.3.3. Mõõtmismeetodite juhuslikud ja süstemaatilised vead. Kõvera laius näitab juhuslike mõõtmisvigade suurust. Kõverate kau-gus tõesest väärtusest näitab süstemaatiliste mõõtmisvigade suurust. A. Diagramm näitab väikest juhuslikku viga ja suurt süstemaatilist viga. B. Siin on näha suur juhuslik viga (suur standardkõrvalekalle), kuid ei mingit süstemaatilist viga. C. Diagramm näitab väikest juhuslikku viga ja väikest süstemaatilist viga.
Tabel 1.3.10. Kriitiline erinevus (%) arvutatuna bioloogilise ja analüütilise variatsioonikoefitsiendi kahekordsena. Allpool toodud arvutusnäidetes eeldatakse, et süstemaatiline viga on kas väike või mõõtmiste vahel muu-tumatu, nii et esineb vaid juhuslikke mõõtmisvigu ja proovi võtmisest tulenevad vead võib tähelepanuta jätta.
Analüüs
Kriitiline erinevus
ALAT
Albumiin
ALP
Bilirubiin
CK
Ferritiin
Glükoos
GGT
HbA1c
Hb
Kaalium
Kaltsium
Kolesterool
Kreatiniin
LDH
WBC (rakuloendur)
Naatrium
PLT (rakuloendur)
Triglütseriidid
Uraat
30
8
18
37
47
22
16
21
11
7
9
5
14
13
19
25
2
24
45
23
Näited
Hb: pöörata tähelepanu kõrvalekalletele, mis on võrdsed või suuremad kui 7%, st kui kriitiline erinevus on u 1g/dl, kui Hb-väärtus on 13,0 g/dl, nt suurenemisel 13,0 g/dl-st 14,0 g/dl-ni.
Kolesterool: pöörata tähelepanu u 14%-lisele kõrvalekaldele, st koles-terool peab langema 8,0 mmol/l-lt vähemalt 6,9 mmol/l-ni, enne kui kolesteroolitaseme muutus on suhteliselt kindel.
Tõene väärtus
59
Osa 1. Esmatasand
tingimustest põhjustatud vastuste variatsioon. Tabel näitab kriitilist erinevust (protsentides) tavaliste verekomponentide korral. Protsendid on umbkaudsed ja on seda suuremad, mida rohkem aega jääb mõõtmiste vahele, ja seda väiksemad, mida rohkem on suhteliselt sarnaseid varasemaid tulemusi, millega võrrelda. Üksikutes kliinilistes olukordades võib olla tähtis reageerida väiksematele erinevustele, nagu Hb langus vähikahtluse korral, kuigi reaalse muutuse võimalus on alla 95%.
Haiguslukku kandmine ja dokumentatsioon
Elektrooniline tervisekaart
Digitaalsed vahendid on viimaste kümnendite jooksul toonud suured muudatused perearsti töösse. Tööviis on muutunud ning suhtlus- ja dokumenteerimisvõimalused on oluliselt paranenud. Perearsti jaoks on Digiloo süsteemist saanud olu-line sise- ja väliskommunikatsiooni alus. Epikriise, analüü-side tulemusi ja konsultatsiooni vastuseid saab vastu võtta, suunamisi, arstitõendeid, retsepte ja teisi tellimusi välja saata.
Intranetis saadetakse vastastikku teateid arstide ja teiste töötajate vahel, perearsti programm ja erinevad aparaadid ühendatakse nii, et tulemused registreeritakse automaatselt. Haiguslood sisaldavad lõpuks palju tööd hõlbustavaid vahen-deid: võimalusi dokumentide skaneerimiseks, piltide ja heli salvestamiseks ligipääsu Digiretseptuurile ja Pildipangale.
Patsiendiinfo, illustratsioonid ja andmed patsientide organisatsioonidest saab välja printida patsiendi kohalolekul ning otsingumootorid tagavad ligipääsu kogu veebile vaid mõne nupulevajutusega. Osa arste kasutab arvutiservereid, turvalisi andmete säilitusvõimalusi ja nad töötavad turva-tud võrgus, nii et patsiendi tervisekaart ja meditsiinilised andmed on neile kättesaadavad ka väljaspool arsti vastu-võturuumi.
Kui perearstist saab sellisel viisil osa üldisest digitaalsest võrgustikust, tekib terve rida tehnilist laadi probleeme, mis on suurel määral seotud teabe turvalisuse ja eraelu puutu-matusega. Delikaatseid isikuandmeid sisaldavate tervise infosüsteemi arenduste puhul on tähtsal kohal turvalisus ning seepärast on palju panustatud süsteemi turvalahendus-tesse. Igast andmevaatamisest jääb jälg. Kahtluse korral, et kõrvalised isikud on põhjendamatult andmeid vaadanud, saab patsient kaebusega pöörduda Andmekaitse Inspekt-siooni poole.
Tervise infosüsteem
Tervise infosüsteem (TIS) on keskne riiklik andmekogu, mille vahendusel saavad tervishoiuteenuste osutajad oma-vahel andmeid vahetada, sh näha teiste arstide saadetud terviseandmeid. TIS-is olevad andmed on patsiendiportaali kaudu nähtavad ka patsiendile endale. 2008. aastal loodud tervise infosüsteem (ka Digilugu), mida haldab ja arendab
Tervise
