tähtis välistada mõislikkuse piirides tõenäolised tõsised seisundid ja normikohased vastused võivad olla määrava tähtsusega haiguse välistamisel, nii et põhjalike uuringute vajadus langeb ära. Paljud patsiendid mõõdavad veresuhkru taset ise ja mitmed teisedki testid on patsientidele kättesaadavad. Ka seepärast on mõistlik, et perearstil on olemas otstarbekas hulk proovide analüüsimise võimalusi.
Tabel 1.3.8. Näiteid Norra perearstide osakaalust, kes tegid teatud labori-analüüse perearstikeskustes kohapeal 2009. ja 2010. aastal (N = 235, alli-kas: NOKLUS). Näidatud on analüüside kasutamist 100 vastuvõtu kohta.
Analüüs
Arsti vastuvõttude osakaal (%)
Protsentiilid
25
50
90
Hemoglobiin
SR
Glükoos
CRV
INR
Streptokokitest
HbA1c
Trombotsüüdid
Kolesterool
ALAT
100
100
100
100
87
83
80
22
4
3
16
4
8
9
5
0
3
3
6
9
21
7
12
12
8
1
5
7
9
13
34
23
26
22
17
2
12
23
20
24
55
Osa 1. Esmatasand
Labori pidamine on vastutusrikas ülesanne. Arst vastu-tab selle eest, et töötajatel oleks oskusi ja praksises oleksid protseduurid, mis tagavad analüüside hea kvaliteedi ja bio-loogilise materjali ohutu käsitsemise.
Analüüside valik
Praksises tehtavate analüüside valikul tuleb vastata kahele tähtsale küsimusele.
− Kui tihti analüüse kasutatakse?
− Kas analüüside kvaliteet on piisavalt hea ja kas seda on võimalik dokumenteerida?
Raske on täpselt hinnata, kui palju analüüse peaks nädalas tegema, et isikliku labori olemasolu end ära tasuks. Põhi-mõtteliselt peaks analüüside kvaliteet olema perearsti-praksises sama hea kui haiglas, sest vastuseid kasutatakse ka eriarsti juurde ja haiglasse suunamisel. Üks tähtis näide on veresuhkru mõõtmine, mille puhul paljud instrumendid ei ole diagnostiliseks kasutuseks piisava kvaliteediga, vaid sobi-vad pigem patsientide jälgimiseks ja enesetestimiseks.
Näiteks Norras katsetatakse instrumente ja testimis-komplekte Skandinaavia esmatasandi arstiabi laborivarus-tuse katsetuskeskuses (SKUP) (lk 57). SKUP annab pidevalt varustuse valiku soovitusi, mis edastatakse perearstidele. Katsetuste üks tähtis element on see, kas on olemas analüü-side sisemiseks ja väliseks kvaliteedikontrolliks mõeldud kontrollmaterjal (vt edaspidi).
Tabel 1.3.9 sisaldab kahte ettepanekut analüüside valiku kohta Norra perearstikeskustes:
− põhivalik,
− laiendatud valik.
Põhivalikus on esindatud Hb, glükoosi ja teiste lihtsate testide tegemiseks mõeldud instrumendid. CRV analüüsi-miseks peaks kasutama varustust, mis annab kvantita-tiivsed vastused. Olemas peaksid olema uriini ribatestid, millega uurida nitritit, leukotsüüte, valke, glükoosi ja verd. Mehaanilisel testitulemuste lugemisel ei ole mingit eelist visuaalse ees ja see nõuab paljude parameetritega ribade kasutamist.
Laiendatud valik kehtib varustuse kohta, mis võivad täielikult või osaliselt kuuluda suurematesse praksistesse või praksistesse, mis tahavad oma labori varustusse rohkem panustada. Mikroskoop ei ole soovituslik põhivarustuse osa. Kuigi sel on pikaajalised traditsioonid, on mikroskoopia asendunud ribauuringutega kuseteede põletike uurimisel ja mikroskoobi muud kasutusalad on väga harvad. Seene leid-mine naha- ja küünekraapest nõuab harjutamist.
Kliinilis-keemilised analüüsid nõuavad suhteliselt kalleid ja paljude kasutusvõimalustega aparaate. Selle kasutamist peaks vajadusel piirama mõne üksiku, sagedasti vajamineva analüüsiga. Hematoloogia jaoks on olemas rakuloendurid, aga vajadust mõõta leukotsüüte, trombotsüüte või MCV-d patsiendimanuselt esineb suhteliselt harva ja tegu on kalliste ja keerukate instrumentidega. Uriinikülvi kasutatakse vara-
semast vähem, aga seda võidakse kasutada asümptomaatilise bakteriuuria skriinimisel rasedatel ja üksikutel juhtudel olu-kordades, kus on kiiresti vaja tõestada bakteriuuriat.
On ka palju teisi analüüse, mida saab teha patsiendilähe-dasena, aga need on kas harva näidustatud või tehakse neid haiglas oluliselt kvaliteetsemalt. See kehtib näiteks klamüüdia kiirtestide ja paljude kliinilis-keemiliste analüüside kohta.
Praksise labori töö
Tavaliselt
